Enne ventiili paigaldamist veenduge, et torud on
puhtad ja metallipurust vabad. Paigaldage ventiil
vastavalt ventiili korpusel näidatud voolusuunale.
Ventiili korpusele ei tohi üle kanduda torude
mehaaniline koormus. Samuti ei tohi ventiilile üle
kanduda vibratsioon.
Ventiil tuleb monteerida nii, et täiturmootor jääks
horisontaalselt või ülespoole. Täiturmootorit ei
tohi paigaldada suunaga allapoole.
Ventiilikorpusel olev nool peab alati vastama
voolusuunale. Reguleerimist mõjutava
turbulentsi vältimiseks on soovitatav enne,
pärast ventiili ja segamisele jätta sirge torulõik
näidatule vastavalt (D – toru läbimõõt).
Segamine
Jagamine
Märkus.
Paigaldage enne ventiili filter
(nt Danfoss FVR/FVF)
5D
AMV(E)
FVR/FVF
Joonis 3. Segamisventiil jagamisrakendusesJoonis 1. Segamis- või jagamisskeem
5D
2D
Joonis 2. Segamisventiil segamisrakenduses
Segamis- või jagamisskeem
3-tee ventiili saab kasutada nii segamis- kuika
jagamisventiilina (joonis 1).
Kui 3-tee ventiil on paigaldatud
segamisventiilina, mis tähendab, et avad A ja B
on sissevooluavad ja ava AB on väljavooluava,
saab selle paigaldada nii segamis- (joonis 2) kui
ka jagamisskeemide puhul (joonis 3).
Joonis 4. Jagamisventiil jagamisrakenduses
3-tee ventiili saab paigaldada ka
jagamisventiilina jagamisskeemide puhul (joonis
4), mis tähendab, et ava AB on sissevooluava ja
avad A ja B on väljavooluavad.
Märkus.
Segamis- ja jagamispaigaldiste suurim
sulgemisrõhk on erinev. Vastavad väärtused
leiate tehniliste andmete jaotisest.
Vooluhulk
(vedelikele, mille erikaal = 1)
l/s m3/h
max
p
VOOLUHULK Rõhulang kPa (100 kPa = 1 bar = ~10 m H2O)
Näide
Antud:
Vooluhulk: 6 m3/h
Süsteemi rõhulang: 55 kPa
Leidke horisontaaljoon, kus vooluhulk on 6 m3/h
(joon A-A). Rõhu suhtarvu a leiame valemiga:
p
Ventiili rõhulangu suhe, a
1
pp
21
kus:
p1 = rõhulang täielikult avatud ventiilis
p2 = rõhulang ülejäänud kontuuris täielikult
avatud ventiili korral
Ideaaljuhul võrduks ventiili rõhulang süsteemi
rõhulanguga (st a = 0,5):
kui
p1 = p
a =
Δp
2×Δp
2
1
=0,5
Selles näites oleks rõhu suhtarv a = 0,5 juhul, kui
ventiili rõhulang võrduks 55 kPa antud
vooluhulgal (punkt B). Joone A-A lõikepunkt
punktist B lähtuva vertikaaljoonega asub kahe
diagonaaljoone vahel; see tähendab, et ideaalse
suurusega ventiili ei ole olemas.
A-A joone ristumiskoht diagonaaljoontega
annab rõhulangude väärtused reaalsete
ventiilide puhul. Sellisel juhul annaks ventiil, mille
kVS on 6,3, rõhulangu 90,7 kPa (punkt C):
seega on ventiili rõhulangu suhe
7 ,9 0
6 2, 0
557,90
Suuruselt teine ventiil, mille kVS on 10, annaks
rõhulangu väärtuseks 36 kPa (punkt D):
seega on ventiili rõhulangu suhe
36
395,0
5536
Enamasti valitakse 3-tee skeemi puhul väiksem
ventiil (mille suhe a oleks kõrgem kui 0,5 ja seega
kergemini juhitav). See aga suurendab süsteemi
üldrõhku ja seetõttu peaks projekteerija
kontrollima
tuleb lugeda
jääma vahemikku