tagasivoolutorule. Ventiilikorpusel asuv nool
peab vastama soojuskandja voolusuunale.
Impulsstoru tuleb ühendada ¼”-/” adapteri
(003L8151) abil pealevoolutoruga.
Teise võimalusena saab impulsstoru ühendada
ka partnerventiiliga (nt ASV-BD või MSV-F2)
Partnerventiili kasutamine võimaldab kasutada
täiendavaid hooldus-/veaotsingufunktsioone (nt
vooluhulga kontrollimine, sulgemine jne).
Kui impulsstoru on ühendatud
pealevoolutoruga, toimib AB-PM vooluhulga
piiramise funktsiooniga diferentsiaalrõhu
regulaatorina. Impulsstoru saab ühendada ka
tagasivoolutoruga (ventiilist AB-PM ülesvoolu)
või adapteri 003Z0691 abil punase mõõtenipli
külge. Sellisel juhul toimib AB-PM rõhust
sõltumatu reguleerventiilina rõhusuhtarvuga
100%.
1)
Partner ventiili kohta leiate teavet ASV ja MSV- F2 tehniliselt
andmelehelt.
Impulsstoru ühendus
Diferentsiaalrõhu reguleerventiil
003L8151
1)
.
Pealevooluga ühendatud
impulsstoru
Rõhust sõltumatu tasakaalustus- ja reguleerventiil
003L8151
Tagasivooluga ühendatud
impulsstoru
Rõhust sõltumatu tasakaalustus- ja reguleerventiil
003L8151
003Z0691
Käikulaskmine
Süsteemi täitmisel ärge unustage avada
pealevooluventiil enne tagasivooluventiili. Rõhk
membraani ülemisel poolel (impulsstoru) peab
alati olema suurem kui membraani alumisel
poolel (ventiili juures).
Peske impulsstoru läbi ja veenduge, et KVKsüsteem on enne käikulaskmist õhutatud.
Joonis 2. Järkjärguline käikulaskmine – 1. järk: Δp ja vooluhulga tagamine iga tsooni jaoks
AB-PM DN 40–100 on ideaalne lahendus
rakenduste/paigaldiste jaoks, mille puhul
kasutatakse nn järkjärgulist paigaldamist,
üleandmist ja käikulaskmist. Sellistel juhtudel
4. tsoon
tsooni. 2. järk on lõppseadmete paigaldamine.
Tüüpilisteks kasutuskohtadeks on
kaubanduskeskused ning “shell & core”
-tüüpi büroohooned.
on 1. järguks põhitorustiku paigaldamine
ilma lõppseadmeteta. Ventiili kasutatakse
diferentsiaalrõhu reguleerventiilina, mis tagab
AB-QM tagab igas tsoonis nõutava vooluhulga
ja hoiab süsteemi hüdrauliliselt tasakaalus.
Käikulaskmise 2. järgus saab paigaldada
lõppseadmed. Ventiili AB-PM saab
diferentsiaalrõhu regulaatorina kasutamise
asemel kasutada rõhust sõltumatu
reguleerventiilina. See võimaldab tsoonide
projekteerimisel paindlikkust. Kui tsoonis
kasutatakse ainult üht lõppseadet, saab rõhust
sõltumatu tasakaalustus- ja reguleerventiilina
kasutatava ventiiliga AB-PM reguleerida seda
seadet ning lisaventiile pole vaja.
Et kontrollida, kas paigaldis toimib vastavalt
projekteeritule, on ventiilil AB-PM (DN 40-
100) mõõteniplid, mille abil on võimalik
mõõta rõhulangu ventiilis p
saab rõhulangu ja vooluhulka kontrollida
või pcv. Nii
r
käikuandmisel või veaotsinguks.
Hoone põhiosa käikuandmine, kui KVK-süsteemi
projekteerimistingimused on määratud,
kuid seadmeid pole veel tsooni paigaldatud,
saab ventiili ja kontuuri diferentsiaalrõhku
ja vooluhulka kontrollida ainult möödaviigu
paigaldamisega, mille diferentsiaalrõhk on
sama kui selle kontuuril. Kiireks käikuandmiseks,
ilma vooluhuka kontrollimata, saab ventiilil
eelseadistada arvutusliku dp, vastavalt vajalikule
dp ja vooluhulgale kontuuris.
Käikulaskmise 2. järgus, kui KVK-süsteem on
paigaldatud tsooni, saab diferentsiaalrõhku
ja vooluhulka kontrollida käikuandmisel ja
veaotsinguks.
Diferentsiaalrõhku saab mõõta järgmistel
meetoditel:
Diferentsiaalrõhu reguleerventiil: mõõtke
diferentsiaalrõhku AB-PM ja paigaldatud
partnerventiili vahel(p
=p0 − p1).
r
003L8151
Rõhust sõltumatu tasakaalustus- ja
reguleerventiil: mõõtke diferentsiaalrõhku
reguleerventiilis (P
Vooluhulga arvutamiseks kasutatakse
Kui rakendus/paiga ldis vajab väiksemat dpr vää rtust, ventiili kohta on suure m nii, et suurendamiseks on va jalik vooluhulga kontro llimine.
5 pööret
>= 20 kPa)
(∆p
r
SeadistusVentiilid AB-PM on tehases eelseatud min.
p seadistusele ja 100% vooluhulgale.
Kasutage seadistuse muutmiseks järgmist
protseduuri:
Soovitud diferentsiaalrõhu seadistamine:
ventiili AB-PM seadistust saab muuta
seadistusspindli keeramisega, et lubada
suuremat diferentsiaalrõhku. Spindli keeramine
päripäeva suurendab seadeväärtust, vastupäeva
keeramine vähendab seadeväärtust.
Kui seadesuurust pole teada, keerake spindel
päripäeva lõpuni. Sellisel juhul on ventiil ABPM seadevahemiku suurimal väärtusel. Nüüd
keerake spindlit joonisel 13 või 14 näidatud
pöörete arvu (n) võrra tagasi, kuni on saavutatud
soovitud diferentsiaalrõhk.
1)
10 pö öret
(∆pr >= 25 kPa)
[kPa]
∆p
a
15 pö öre t
(∆pr >= 30 kPa)
20 pööret
(∆pr >= 35 kPa)
Arvutatud vooluhulka saab hõlpsalt reguleerida
standardtööriistaga. Eelseadistusskaalal
kuvatakse väärtus alates 100% vooluhulgast kuni
väärtuseni 40%. Päripäeva keeramine vähendab
vooluhulga väärtust, vastupäeva keeramine
suurendab selle väärtust.
Danfoss soovi tab kasutada eelseadistuse/vo oluhulga väärtust
40–100%. Tehase eelsead istuse väärtus on 100%.
DNMutrivõti
40-5050
65-10042
Ehitus
1. Sulgemisnupp
2. Diferentsiaalrõhu
seadistusspindel
3. Membraan
4. Koonus (rõhuregulaator)
5. Tugipind
6. Ventiili korpus
7. Reguleerventiili koonus
8. Lukustuskruvi
9. Skaala
10. Tihenduskarp
11. Spindel
12. Impulsstoru
13. Messingkäepide
Joonis 11. Diferentsiaalrõhu seadmiseks kasutatakse
standardtööriista
Vooluhulga piirangu reguleerimine:
Tehaseseadistusest väiksema vooluhulga
määramiseks tuleb ventiili AB-PM %-skaalat
reguleerida vastavalt suuruse valiku
diagrammidele (joonised 6-10).
üks pööre
on 10%
Max 25 Nm
Joonis 12. Vooluhulga piiranguseadmine
standardtööriista abil.
Ärge keerake spind lit tagasi rohkem kui 20 pööret , kuna siis tuleb spindel ventii list välja.
Joonis 13. AB-PM DN 40-50
VD.HR.D1.26 | 9
Tehniline andmeleht AB-PM DN 40-100
Ehitus
1. Sulgemisnupp
2. Diferentsiaalrõhu
seadistusspindel
3. Membraan
4. Koonus (rõhuregulaator)
5. Tugipind
6. Ventiili korpus
7. Reguleerventiili koonus
8. Lukustuskruvi
9. Skaala
10. Tihenduskarp
11. Spindel
12. Impulsstoru
13. Messingkäepide
n
(pööret)
0
……
40Max seadeväärtus
Tehase eelseadistusDN 65 -100
p seadistus
Vooluhulga %100%
65 80 100
DN
421323
Δp seadistus
Min seadeväärtus
(tehaseseadistus)
min. seadeväärtus (0
pööret)
65 80 100
DN
Ärge keerake spind lit tagasi rohkem kui 40 pööre t, kuna siis tuleb spindel venti ilist välja.
Joonis 14. AB-PM DN 65-100
Diferentsiaalrõhu
reguleerventiil
AB-PM on kombineeritud automaatne
tasakaalustusventiil. See toimib diferentsiaalrõhu
regulaatorina (diferentsiaalrõhu reguleerventiil)
või rõhust sõltumatu reguleerventiilina
(rõhust sõltumatu tasakaalustus- ja
reguleerventiilina, vooluhulgapiiriku
ja tsooniregulaatori/reguleerventiilina.
Diferentsiaalrõhu reguleerventiilina hoiab see
reguleerimiskontuuris püsivat diferentsiaalrõhku
ning rõhust sõltumatu tasakaalustus- ja
reguleerventiilina hoiab reguleerventiilis püsivat
rõhku, tagades seeläbi max rõhusuhtarvu.
Reguleermembraani (3) allosale mõjub
impulsstoru (12) kaudu kõrgem rõhk ning
tagasivoolutorus olev madalam rõhk mõjub
membraani ülaosale (kasutage kas membraani
või diafragmat. Ärge neid segamini ajage.).
Rõhust sõltumatu
tasakaalustus- ja reguleerventiil
Kuirõhk osalisel koormusel suureneb, siis
membraan sulgub ning tagab ühtlase
diferentsiaalrõhu. Ventiili AB-PM reguleerosa
toimib vooluhulgapiirikuna. See võimaldab
seadistada arvutusliku vooluhulga kui ka
vajaliku p nõutava kombinatsiooni. Ventiili
AB-PM eelseadistamisega määratletakse
vooluhulk kontuuris või lõppseadmel vastavalt
vajalikulerõhule.
Koos ventiilile paigaldatud täiturmootoriga
on võimalik ventiili AB-PM kasutada
tsooniventiilina. Kui AB-PM muudetakse rõhust
sõltumatuks reguleerventiiliks, saab seda koos
täiturmootoriga kasutada max rõhusuhtarvuga
reguleerventiilina, millel on kas lineaarne või
logaritmiline karakteristik.
Danfoss ei v astuta vôimalik e esinevate vigad e eest kataloo gides, reklaam prospektid es vôi muudes trüki stes. Danfoss jät ab endale ôiguse e tteteatamata t eha muudatusi too detes, ka juba tell itud
toodetes, nii, et see ei muuda varem kokkulepitud »parameetreid«.
Kõik käesolevas trükises olevad kaubamärgid on vastavate ettevõtete omandus. Danfoss ja kõik Danfoss logotüübid on Danfoss A/S kaubamärgid. Kõik õigused kaitstud.