Husqvarna FORMULA 60 User Manual

Page 1
PN. 250208 REV.00 (06/07)
Husqvarna Outdoor Products Italia S.p.A.
Via Como 72 - 23868 Valmadrera (LC) - ITALY
Tel. + 39 0341 203111 - Fax +39 0341 581671
250127_cop 18-06-2007 10:14 Pagina 1
FORMULA 60
Page 2
I
L
I4
L1
I5
I6
B
A
L
L2
1
2
3
4
5
6
STOP
STOP
250127_int_fisarmonica 26-07-2007 17:38 Pagina 1
1
2
1
2
H
T
L
L3
2
3
2
1
M
M1
L
M2
1
I
I1
3
G8
4
1
2
I2
1
L4
3
2
K
M3
M4
1
2
G10
3
5
6
3
1
4
2
I3
5
6
1
4
3
3
2
Page 3
A
7
15
17
22
25
11
10
8
12
16
20
21
23
24
4
18
9
19
6
1
2
3
14
13
5
C2
C3
C4
C5
C6
D
STOP
C
A
B
250127_int_fisarmonica 26-07-2007 17:38 Pagina 2
B
C
FE
L
G
1
G3
1
G1
C
2
A
C1
G4
B
1
A
3
D
ST
OP
4
G2
B
A
B
ST
O
B
D
-
+
C
P
1
A
B
B
G5
G6
Page 4
EESTI - 1
Näidisetikett
LEGEND:
1) Garanteeritud müravőimsuse tase vastavalt direktiivile 2000/14/EC
2) Ehitaja nimi ja aadress
3) Väljalaskeaasta (viimased kaks arvu: nt :. 03=2003)
4) Toote kood
5) Seeria N°
6) Mudel/tüüp
7) Märge CE normidele vastavuse kohta
1. SILINDRI KATE
2. EESMINE KÄEPIDE
3. TAGASILÖÖGI KAITSEGA KETIPIDUR
4. KÄIVITI
5. KETIŐLI PAAK
6. KÄIVITUSKANG
7. REGULEERIMISKRUVID, KARBURAATOR
8. ŐHUKLAPP, DROSSEL
9. TAGUMINE KÄEPIDE
10. STOPPLÜLITI
11. KÜTUSEPAAK
12. SUMMUTI
13. KETT
14. JUHTPLAAT
15. HAMMASTUGI
16. KETIPÜÜDJA TIHVT
17. VEOTÄHIKU KAAS
18. GGAASIHOOB
19. GAASIHOOVA LUKUSTI
20. KETIPINGUTAJA MUTTER
21. LŐIKETERA KATE
22. PAREMA KÄE KAITSE
23. VŐTI
24. KÄSITSEMISJUHEND
25. DEKOMPRESSIOONI KLAPP
A. Üldine kirjeldus
Page 5
EESTI - 2
TÄHELEPANU! Önnetuste ärahoidmiseks kasutada seadet ainult selleks ettenähtud viisil. Turvaliseks ja efektiivseks kasutamiseks järgige hoolikalt toote käsitsemisjuhi­seid ja hoiatusi. Kasutaja peab täpselt järgima hoiatusi ja juhiseid, mis on toodud selle seadme­ga komplektis olevas käsiraamatus.
Ohutusmeetmed
Sümbolite tähendus
Hoolikalt lugeda juhend läbi
Kaitseriietus:
Kinnitatud tüübiga kaitsekiiver, kőrvaklapid ja kaitseprillid vői näokaitse
Nőuetekohased töökindad
Nőuetekohased ohutussaapad
Pidur välja lülitatud, aktiveeritud
Ärge suitsetage seadme tankimise ja kasutamise ajal
Tähelepanu
Őli/bensiini segu
Alati kasutada mőlemat kätt
Tagasilöögi oht
Őhuklapp, drossel
Seadme kontrolli ja/vői hooldust tehakse ainult seisva mootoriga, blokeerimisnupp asendis STOP
Ketilülide őiges suunas
Seiskamine
Ketiőli
Page 6
EESTI - 3
B.
Üldised tööohutusnormid
TÄHELEPANU! Mootorsaag on mőeldud ainult puidu saagimiseks. Mootorigrupp on ettenähtud kasutamiseks ainult koos soovitatud saagimismehhanismidega. TÄHELEPANU! Mootorsaag vőib olla ohtlik. Oskuste puudumine seadme kasu­tamisel vőib pőhjustada vigastusi, isegi eluohtlikke nii operaatorile endale kui ka kőrvalolijatele.
Enne seadme kasutamist lugege hoolega läbi kogu tarvitamisjuhend ja veendu­ge, et olete sellest täielikult aru saanud.
1. Ärge töötage mootorsaega, kui olete väsinud, ravimite, droogide, alkoholi mőju all vői mistahes erandlikus psüü­hilis-füüsilises seisundis, mis vőib pőhjustada nägemi­steravuse vähenemist, piiratud liikuvust, potentsiaalselt ohtliku töörista halvemat käsitsemisvőimet jne.
2. Kasutage alati selleks ettenähtud tööriietust ja kaitseva­hendeid:
• saekaitsega liibuvat riietust;
• terasest säärekaitsega, mittelibiseva tallaga saapaid;
• saekaitsega töökindaid;
• kaitseprille vői näokaitset;
• kőrvaklappe kuulmise kaitseks;
• spetsiaalset kaitsekiivrit kaitseks langevate puutükkide ja muude esemete vastu.
3. Ärge kandke rippuvate otstega salli, käevőru ega muid esemeid, mis vőivad takerduda masinasse vői haakuda keti külge.
4. Mootorsaagi on lubatud käsitseda ainult täiskasvanuil, kes on selleks vastavalt instrueeritud.
5. Saagi tohib välja laenata ainult asjatundlikele isikutele, kes oskavad seda őigesti käsitseda.
6. Sae ja selle tarvikute pikaaegsel kasutamisel mőjub ope­raatorile vibratsioon, mis vőib esile kutsuda "valgete sőr­mede nähtuse" (Raynaudi fenomeen). See vőib pőhju­stada käte tundlikkuse vähenemist temperatuuride eri­stamisel ja pőhjustada organismi üldist loidust. Operaatoril tuleb seepärast sae pideval vői regulaarsel kasutamisel jälgida hoolega käte ja sőrmede seisundit. Kui ilmnevad ülalkirjeldatud sümptoomid, tuleb otsekohe konsulteerida arstiga.
7. Et oleks garanteeritud sae maksimaalne ohutus ja vői­malikult pikk eluiga, kasutage ainult originaalseid tarvi­kuid ja varuosi. Saagi on soovitav lasta perioodiliselt kon­trollida ja vajadusel ka parandada ja selleks tuleb alati pöörduda volitatud hoolduskeskusesse (vt. käsitsemise peatükki).
8. Hoidke inimesi ja loomi tööpaigast eemal vähemalt 10 meetri vői kahekordse tüvepikkuse jagu. Vajadusel kasu­tage kőrvaliste isikute ohutus kauguses hoidmiseks hoia­tussilte. Kontrollige, et tööpiirkond oleks puhas ja vaba igasugustest takistustest. Kontrollige et tööpiirkonnas ei esineks vőimalikke ohtusid nagu: teid, jalgradu, elektri­kaableid, ohtlikus asendis puid jms.
9. Pöörake alati tähelepanu ümbrusele ja olge tähelepaneli­kud ohtude suhtes, mis vőivad olla raskesti märgatavad sae poolt tekitatava müra tőttu.
10. Ärge kunagi kasutage saagi saagimiseks őlajoonest kőr­gemal.
11. Töötamisel hoidke saagi mőlema käega tugevasti kinni. Parema käega hoidke kinni tagumisest käepidemest ja vasaku käega esimesest käepidemest. Töötamisel jälgi­ge alati, et mőlemal jalal oleks kindel toetuspind.
12. Veenduge, et oskate vajadusel mootori kohe seisata.
13. Ärge töötage puu otsas, kui te pole selleks spetsiaalselt instrueeritud ega oma selleks tööks ettenähtud varustust (ohutusvöö, ohutusköied, ohutuskonksud jms.).
14. Ärge kunagi kasutage rikkis, vigastatud vői valesti mon­teeritud saagi.
15. Ärge kunagi kasutage saagi, mida on ümber ehitatud ega vasta enam esialgsetele tehnilistele näitajatele.
16. Mootori heitgaasid on mürgised. Kasutage mootorsaagi seepärast ainult hästi ventileeritavates kohtades. Ärge kasutage mootorsaagi kinnistes ruumides, plahvatusoht­likus vői pőlevas keskkonnas.
17. Ärge transportige saagi ühest kohast teise töötava moo­toriga. Ka lühikese maa taha transportimisel katke kett selleks ettenähtud kaitsevutlariga (juhtplaadi kate) ja hoidke juhtplaati suunaga tahapoole. Sőidukiga transpor­timisel pange saag stabiilsesse asendisse, et vältida selle ümberminekut ja kütuse väljvoolamist paagist.
18. Ärge kunagi puudutage ketti kui mootor töötab ja olge sel­les suhtes tähelepanelikud ka siis, kui mootor on seisa­tud, sest mootorsae hambad vőivad tekitada lőikehaavu.
19. Hoidke sae käepidemed puhtad ja kuivad.
20. Ärge kunagi kasutage saagi, mille ketiseiskamise mehha­nism (ketipidur) on rikkis. Ärge puudutage ketti, ka siis mitte kui see ei liigu, aga mootor töötab. Veenduge, et őnnetuse korral olete kuuldekauguses. Üksildases paigas töötamisel peab käepärast olema esmaabi kastike ja keegi peab teadma teie asukohta.
21. Töötamisel hoidke käepärast tulekustutit, juhuks kui peaks puhkema tulekahju.
22. Ärge töötage ebasoodsates ilmastikutingimustes (vihm, tuul, udu jne.). Halva ilmaga töötamine on sageli väsitav ja kätkeb riskiohtu, nagu näiteks libe maapind. Tugevad tuuled vőivad muuta puu langemissuunda ja tekitada kah­justusi inimestele vői muudele objektidele.
23. Ärge kunagi jätke töötava mootoriga saagi järelevalveta.
24. Summuti püsib väga kuumana ka peale mootori seiska­mist, ärge puudutage summutit kui see on veel tuline.
25. Hoidke hoolikalt alljärgnevat tööjuhendit ja lugege seda igakord enne sae kasutamist.
Page 7
EESTI - 4
Mootorsaag on varustatud järgmiste ohutusmehhanismidega:
C1. TAGASILÖÖGIKAITSEGA KETIPIDUR
TÄHELEPANU! Mootorsael on kontrollitud ohutu­sega ketipidur keti blokeerimiseks sekundi mur­dosa vältel, juhuks kui leiab aset tagasilöök. Vaatamata selle vajaliku kaitseabinőu olemasolu­le, tuleb ohutu käsitsemise tagamiseks rangelt kinni pidada kőigist ohutusnőuetest, mis on too­dud käesolevas käsitsemisjuhendis. Et ära hoida ja vähendada tagasilöögi ohtu, hoidke mootor­saagi alati kinni tugevasti ja mőlema käega.
Mis on tagasilöök?
1. Tagasilöök on tugevajőuline liikumine, mis pőhjustab
saeotsa ootamatu viskumise operaatori suunas, kui juhtplaa­di eesmine ots, nn. “riskisektor” sattub saagimisel vastu kőva objekti. Taoline liikumine vőib pőhjustada kontrolli kao­tamise sae üle.
2. Tagasilöök toimub alati piki lőiketera tasandit. Tavaliselt toi­mub tagasilöök ootamatu järsu liikumisena ülespoole, aga vőib esineda ka teistsugust liikumist, sőltuvalt mootorsae asendist saagimise ajal.
3. Tagasilöök toimub siis, kui juhtplaadi “riskisektori” teele sat­tub mingi kőva objekt.
TÄHELEPANU! Töötage ettevaatlikult ja püüdke teha nii, et “tagasilöögi riskisektor” ei sattuks kokkupuutesse mistahes objektiga.
Kontrollige iga päev ketipiduri laitmatut funktsioneerimist:
4. Ketipidur (A) lülitub välja kui pidurikang (B) on tőmmatud
tagaasendisse ja blokeeritud. (Kett jookseb).
5. Ketipidur (A) on sisse lülitatud kui pidurikang (B) on lüka­tud ette (kett on blokeeritud). Liikumine paneb toimima vedrumehhanismi, mis toimib pidurilindile(C), sundides selle blokeerima ketiveo süsteemi (D).
TÄHELEPANU! Kui piduri sisse- vői väljalülita­miseks on vaja kulutada liigset jőudu vői kang ei liigu kummassegi 2 positsioonist ÄRGE MIN­GIL JUHUL SAAGI KASUTAGE! vaid viige see kohe volitatud hoolduskeskusesse.
Enne masina kasutamist viige alati läbi piduri toimimise kon­troll (vt käsitsemise peatükis kirjeldatud protseduuri). Ketipidur vähendab őnnetusriski, aga ainult operaatori ette­vaatlikkus suudab seda vältida. Tagasilöögikaitse pole mőeldud ainult ketipiduri aktiveerimi­seks, see viib ka miinimumini riski, et käsi puutub vastu ketti juhul kui käepide käest libiseb. Tagasilöök vőib toimuda juhtplaadi otsa puutumisel vastu puud vői mőnda muud kőva eset. Vältige seepärast lőikamist ülalnimetatud sektoris asuva ketiosaga.
TÄHELEPANU! Ketipidur ei taga absoluutset kaitset, kui saagi käsitsetakse ilma ettenähtud ettevaatuse ja vajaliku hoolduseta.
TÄHELEPANU! Ärge vőtke ise ketipiduri meh­hanismi lahti ega tehke selle hooldust. Halva toimimise korral vői kui on vaja asendada mőnda osa, pöörduge eranditult selleks volita­tud hoolduskeskusesse.
Ketipidur käivitub automaatselt inertsi mőjul, kui toimub jőuli­ne tagasilöök. Vähemjőuliste liikumiste korral aktiveeritakse ketipidur vasaku käega. Käsitsi käivitamisel lükatakse pidurikang eesasendisse. Kui ketipidur on peal, siis enne töö uuesti alustamist tuleb see jälle tööseisundisse seada, tőmmates tagasilöögikaitse eesmise käepideme suunas.
TÄHELEPANU! Enne iga käivitamist lülitage pidur välja, et vältida selle purunemist.
Kasutage ketipidurit seiskamispidurina iga käestpaneku korral.
C2. GAASIHOOVA LUKUSTI
Gaasihoova lukusti hoiab ära mootori soovimatu kiirenduse. Kui käepidemes asuvat lukustit(A) suruda käepideme sisse (sae käeshoidmisel) vabastub gaasihoob(B). Lastes käepidemest lahti blokeeruvad nii gaasihoob kui selle lukusti ooteasendisse. See mehhanism toimib kahe sőltumatu tagasitőmbevedru abil. Selles asendis on mootori pöörete arv minimaalne.
TÄHELEPANU! Ärge kunagi kasutage mootor­saagi, mille gaasihoova lukusti on fikseeritud kleeplindi, nööri vői mőne muu vahendiga.
C3. KETIPÜÜDJA TIHVT
Mootorsaag on varustatud ketipüüdja tihvtiga, mis paikneb veotähiku all. Mehhanism on ette nähtud keti tagasiviskumi­se seiskamiseks juhul kui kett katkeb vői jookseb juhtplaadilt maha. Seda on vőimalik vältida keti őige pingutamisega (vt. peatükki “D. Juhtplaadi ja keti monteerimine”). Kasutage juht­plaadi ja keti hoolduseks ja remondiks alati őigeid viise (vt peatükki “Hooldus”).
TÄHELEPANU! Ärge kunagi kasutage mootor­saagi ketipüüdja tihvti puudumisel.
C4. PAREMA KÄE KAITSE
Lisaks sellele, et kaitsta paremat kätt kui kett katkeb vői juht­plaadilt maha hüppab, hoiab see mehhanism ära ka okste ja puutükkide takerdumist tagumise käepideme külge.
C5. VIBRATSIOONI SUMMUTAMINE
Mootorsaag on varustatud sae töötamisel tekkiva vibratsiooni vähendamise süsteemiga. Vibratsioonivastane süsteem vähendab vibratsiooni levimist piki mootori/lőikemehhanismi ja käepidemete ahelat. Saekorpus, kaasaarvatud ka lőikemehhanism on käepideme­test eraldatud amortiseerivate elementidega.
C6. STOPPLÜLITI
Stopplüliti lülitab välja sae mootori. Veenduge, et saemootorit on mistahes tingimustes vőimalik välja lülitada.
C.
Ohutusmehhanismid
TÄHELEPANU! Ärge kasutage mootorsaagi kui selle ohutusmehhanismid on purunenud vői viga saanud. Järgige hoolega kontrolli-, käsitsemis- ja hooldus­juhiseid.
Page 8
EESTI - 5
1. Kontrollige et ketipidur on aktiveerimata, tőmmates tagasi-
löögikaitse taha tagumise käepideme suunas.
2. Keerake veotähiku kaane mutrid lahti ja vőtke see maha
(ketipidur). Paigaldage juhtplaat fikseerimistihvtidele, lükates selle maksimaalselt taha veotähiku suunas.
3. Paigutage kett veotähiku peale. Pistke kett pilust läbi.
Alustage ülemisest otsast. Jälgige, et hammaste lőikepool oleks tera ülemisel poolel ette suunatud.
4. Keti pingutusastet reguleeritakse mutri (A) ja tihvti (B) abil.
Juhtplaadi monteerimisel on väga oluline, et reguleerimi­smutri peal olev tihvt läheks juhtplaadi (C) pessa. Mutri keeramisel liigub reguleerimistihvt piki seda. Viige see reguleerimine läbi enne kui asute paigaldama juhtplaati.
5. Pange peale kaas (ketipidur) ja pange ketihoidja juht-
plaadi soonde. Paigaldage hmmastugi veotähiku vasta­spooles asuvasse pesasse 2 fikseerimistihvti abil, nagu on näidatud joonisel.
Kontrollige et keti veohambad paiknevad veorattal ja et kett paikneb korralikult soones. Keerake sőrmede abil ker­gelt kinni juhtplaadi mutrid.
6. Pingutage ketti keerates kombineeritud mutrivőtme abil
päripäeva kinni vastavad mutrid.
7. Samaaegselt tőstke üles juhtplaadi ots. Pingutusaste on őige,
kui kett püsib juhtplaadi ümber olevas soones. Ketti peab olema vőimalik jőudu rakendamata sőrmega liikuma panna.
Keerake kaks mutrit korralikult kinni, tőstes juhtplaadi otsa üles. Montaažiks ja keti pingutamiseks kasutage alati selleks ettenähtud kombineeritud mutrivőtit. Kontrollige uue keti pinget sageli, kuni selle sissetöötamise lőpuni. Őige ketipinge tähendab suurepäraseid lőikeomadu­si ja pikemat tööiga. Töötamisel kett pikeneb. Kontrollige keti pinget tihti, parim viis on teha seda iga tankimise korral.
D. Juhtplaadi ja keti montaaž
TÄHELEPANU! Ärge kunagi käivitage saagi enne kui olete keti peale monteeri­nud ja välja reguleerinud. Pange keti monteerimise ja reguleerimise ajaks kätte kaitsekindad. TÄHELEPANU! Ärge unustage kunagi peale monteerida hammastuge, mis on hädavajalik langetustööde juures. TÄHELEPANU! Liiga pikk kett hüppab kerge­sti juhtplaadilt maha ja kujutab endast ohtu, kuna vőib tekitada raskeid ja isegi eluohtlikke vigastusi.
E. Mootorikütus ja ketiőli
TÄHELEPANU! Mootorsaag on varustatud 2-taktilise mootoriga. Kasutada tohib ainult őli/bensiini segu. Ärge kasutage mingit muud kütusetüüpi, mis erineb käesolevas käsitsemisjuhendis soovitatust. Kőigi operatsioonide puhul, kus on tegemist kütusega, on suitsetamine rangelt keelatud! Kőigi hooldustööde teostamisel, samuti detailide kinni- ja lahtimonteerimisel ning kütuse lisamisel tuleb jälgida, et seade oleks asetatud kindlale ja tasasele pinnale ni, et mootor ei saaks ära libiseda, et seade oleks stabiilses asendis, mootor välja lülitatud, käivitus- ja seiskamislüliti asendis O/STOP, lőikeseade oleks paigal ning tööde teostajal vastavad kaitsekindad kätte tőmmatud.
KÜTUSESEGU VALMISTAMINE
1. Saag on varustatud 2-taktilise mootoriga ja seepärast tohib
tema jaoks kasutada ainult ainult pliivabast bensiinist (mini­maalse oktaanarvuga 90) ja sünteetilisest mootoriőlist koosnevat segu 2-taktilistele mootoritele vahekordades, mis on toodud kaanel olevas tabelis punkti (D) all. Ärge mingil
juhul kasutage 4-taktilistele mootoritele mőeldud őli. Et oleks tagatud segu őige protsentuaalne koostis mőőtke hoolikalt ära bensiinile juurdesegatava őli kogus. Väikeste koguste kütuse kasutamisel vőib juba väike eksimus őli koguses pőhjustada segu protsentuaalses koostises märki­misväärse vea.
TÄHELEPANU! Kontrollige hoolega müügilole­vate őlide näitajaid, őlid mille omadused ei vasta käesolevas juhendis toodutele, vőivad pőhjustada mootorile tősiseid kahjustusi !
2. Valmistage segu puhtasse, bensiini jaoks mőeldud kani-
strisse. Jälgige et segu valmistamise paigas poleks soojus-
vői sädemeallikaid ja et koht oleks hea ventillatsiooniga.
Parima segu saamiseks valage nőusse sisse enne őli ja seejä­rel bensiin. Vältige bensiini ülekallamist. Loksutage kanistrit tugevasti (tehke seda iga kord, kui kanistrist segu vőtate). Segu näitajad on mőjustatud ajafaktorist ja pikaajalisel seismisel need muutuvad, seepärast on soovitav valmistada korraga vaid vajaminev kogus segu. Tähelepanu! Mitu nädalat tagasi valmi­statud segu kasutamine vőib pőhjustada mootorikahjustusi.
KÜTUSEPAAGI TÄITMINE
TÄHELEPANU! Alltoodud meetmed vähenda­vad tulekahju ohtu:
Kontrollige et ventileerimine oleks maksimaalne.
Ärge suitsetage ega paigutage kütuse lähe-
dusse soojus- vői sädemeallikaid.
Tankige seisva mootoriga.
Avage kütusepaagi kork ettevaatlikult, et välti-
da ülerőhu teket.
Ärge vőtke kütusepaagilt korki ära, kui mootor on sisse lülitatud.
Pärast kütusepaagi täitmist sulgege hoolikalt selle kork.
Page 9
EESTI - 6
Viige mootorsaag enne käivitamist tankimi­skohalt eemale.
Täitke kütusepaaki hea ventilatsiooniga ruumis.
3. Asetage mootorsaag tugevale ja siledale pinnale, et oleks välditud selle ümberminek, paakide korgid suunaga ülespoo­le. Puhastage enne korgi eemaldamist hoolikalt paagisuu ümbrus, et vältida mustuse sattumist paaki. Avage ettevaatli­kult kanistri kork. Keerake ettevaatlikult pealt segupaagi kork ja valage lehtri abil paaki vajalik kogus kütusesegu.
TÄHELEPANU! Kui olete kütuse paaki valanud, kuivatage mootorsaag väljastpoolt hoolikalt ära. Kui olete endale kogemata kütust peale valanud, vahetage riided. Vältige kütuse sattu­mist nahale ja silma. TÄHELEPANU! Sae kasutamisel summuti kuu­meneb ja on kuum ka pärast mootori seiska­mist. Kuumenemine toimub ka tühikäigu korral. Pöörake ülimat tähelepanu tulekahju ohule, eriti kui läheduses on süttivaid materjale vői gaasi.
Jälgige alati et kütust ei läheks maha.
KÜTUSE SÄILITAMINE
Bensiin on ülimalt tuleohtlik. Säilitage kütust jahedas ja hästiőhutatud kohas, selleks ettenähtud nőudes. Ärge jätke kunagi täidetud kütusepaagiga seisvat mootorsaagi halva ventilatsiooniga ruumi, kus bensiinist eralduvad aurud vőivad hakata levima ja jőuda tulekolleteni, küünalde, pőletite vői katelde leekideni, lülititeni, elektriliste seadmeteni, boileriteni, kuivatiteni jne. Kütustest pőhjustatud gaasid vőivad pőhjusta­da plahvatust vői tulekahju. Ärge kunagi hoidke varuks liig­seid kütusekoguseid.
LŐIKEMEHHANISMIDE MÄÄRIMINE
TÄHELEPANU! Lőikemehhanismide määrimine. Lőikemehhanismide puudulik määrimine kut­sub esile keti purunemise, mis vőib pőhjustada töötajale tősiseid ja isegi eluohtlikke vigastusi.
Keti määrimine toimub automaatpumba abil. Őlipump on reguleeritav ja see toimub kruvi keeramisel kruvi-
keeraja vői kombivőtme abil.
Ketiőli
On soovitav kasutada värsket (spetsiaalset tüüpi) hea viskoossusega őli. Ketiőlil peab olema keti suhtes hea nakku­vus ja head voolavusomadused nii suvel kui talvel. Kui pole saadaval spetsiaalset ketiőli, kasutage transformaa­toriőli EP 90. Ärge kunagi kasutage äratöötanud őlisid. Taolised őlid on kahjulikud nii teile endale, mootorsaele kui ka keskkonnale. Oluline on kasutada őli, mis sobib őhutempera­tuuriga (parandatud viskoossus). Temperatuuril alla 0
0
C muu­tuvad mőned őlid paksuks, koormavad pumba üle ja kahjusta­vad seda. Őli valimisel pöörduge teeninduskeskuse poole.
Ketiőli tankimine
4. Keerake ketiőli paagil kork pealt ära. Täitke paak őliga, hoi-
dudes seejuures őli ülekallamast; kui see siiski juhtub, puha­stage saag hoolikalt őlist. Keerake őlipaagi kork jälle tugeva­sti peale ja kontrollige, et őli pole üle voolanud. Tehke őli järel­täitmist iga kord, kui tangite kütust.
TÄHELEPANU! Kui saega pikka aega ei töötata, tühjendage ja puhastage nii kütuse- kui ka őli­paagid. Kütuse- ja őlijääkide kőrvaldamiseks vőtke ühendust lähima jäätmekogumis ja –käit­lus firmaga.
F.
Käivitamine ja seiskamine
TÄHELEPANU!
• Ärge käivitage mootorsaagi enne kui te pole peale pannud ketti ja veotähiku katet. Veotähik vőib takerduda operaatori riiete külge ja pőhjustada vigastusi.
• Enne kui asute saagi käivitama viige see tankimise paigalt kaugemale.
• Vőtke sisse stabiilne asend ja kontrollige, et kett jookseb vabalt.
• Kontrollige, et läheduses ei viibiks kőrvalisi isikuid!
KÄIVITAMINE KÜLMA MOOTORIGA (KÜLMSTART)
TÄHELEPANU! Käivitamisel pöörake maksi­maalset tähelepanu keti liikumisele. TÄHELEPANU!
Ärge keerake käivitusnööri ümber käe.
Ärge laske käivituskäepidet äkitselt lahti kui
käivitustross on täies pikkuses välja tőmma­tud, see vőib mootorsaagi kahjustada. Laske see alati tagasi ooteasendisse.
1. Veenduge, et ketipidur on välja lülitatud, tőmmates kangi
(L) eesmise käepideme poole. Lükake stopplüliti asendi STOP vastasasendisse. Tőmmake őhukangi. Kui saag on varustatud dekompressiooni klapiga(D): Vajuta klapp sisse, et vähendada survet silindris, kergendamaks moo­torsae käivitumist. Vajutage kütuse-etteandepumba dia­fragmat (C) korduvalt, kuni kütus täidab diafragma.
Diafragma peab olema täielikult kütusega täidetud.
2. Hoidke saagi vasaku käega eesmisest käepidemest tuge-
vasti kinni. Astuge parema jalaga tagumise käepideme allosa peale. Tőmmake aeglaselt käivitusnööri, et viia käi­vitusseade stardiolekusse. Tehke järsk ja kiire tőmme, hoi­dudes trossi täielikust väljatőmbamisest, sest see vőib puruneda. Ärge laske käivitit äkitselt lahti.
Korrake operatsiooni esimeste käivitustundemärkideni.
3. Lükake gaasihoob algasendisse ja tehke mootori käivita-
miseks paar järsku tőmmet
4. Kui mootor on käivitunud, vajutage gaasihoovale ja laske
see äkki lahti, et seda käivitusasendist vabastada. Laske mootoril vähemalt 10 sekundit soojeneda, eti saada paremaid lőikekarakteristikuid tagav eelsoojendus. Kui käivitumine ei őnnestu, korrake piinliku täpsusega kőiki operatsioone. Et käivitamisega ei tekiks raskusi on ülimalt soovitav välti-
Page 10
EESTI - 7
da kütusesegu täielikku lőppemist paagis; see mőjub üht­lasi konserveerivalt mootorile.
KÄIVITAMINE KUUMA MOOTORIGA (SOESTART)
5. Toimige nagu külma mootori korral, gaasihooba liigutama-
ta. Käivitusgaas tekib kui tőmmata gaasihooba ja viia see tagasi lähteasendisse.
KÄIVITAMINE KUUMA MOOTORIGA PÄRAST TANKIMIST
Kütusepaagi täieliku tühjenemise korral ja pärast selle uuesti
täitmist järgige sae töölepanemiseks juhiseid, mis on antud külma mootoriga käivitamiseks.
SEISKAMINE
6. Mootor jääb seisma kohe peale stopplüliti kasutamist.
( “Stop” asendisse, paremale).
TÄHELEPANU! See korraldus vőimaldab teo­stada seadme hädapeatamist. TÄHELEPANU! Jälgige, et kett jätkaks inertsi mőjul liikumist ka peale mootori seiskumist.
G.
Mootorsaega töötamine
TÄHELEPANU! Järgnev teave sisaldab mootorsaega töötamise pőhilisi ohutu­sreegleid. Need reeglid ei saa täielikult asendada asjatundja kogemust ja professionaal­sust. Kahtluste ja ebakindluse korral pöörduge oma müügiesindaja vői mőne professionaali poole. Puu langetamine nőuab kogemust ja algaja peaks seda tööd vältima. ÄRGE TEHKE SPETSIAALSEID TÖID OMAMATA SELLEKS VAJA­LIKKE KOGEMUSI. ÄRGE KUNAGI TÖÖTAGE MOOTORSAEGA, KUI TEIL POLE VŐIMALIK SAADA ABI ŐNNETUSJUHTUMI KORRAL.
Enne kui asute mootorsaega tööle, lugege hoolega läbi pea­tükk “Üldised ohutusnőuded” ja “Ohutusmehhanismid”, mis on seadmega kaasas.
Hoiduge lőikamast peeni oksakesi ja pőősaid (palju oksakesi korraga). Peened oksad vőivad kinni jääda keti vői pöörleva­te osade külge ja tekitada operaatorit lüües talle vigastusi.
LŐIKAMISE PŐHITEHNIKA
Üldist
• Lőikamisel kasutage alati mootori maksimaalset pöörete arvu (täisgaas).
• Pärast iga sooritatud lőiget aeglustage mootorit (mootori
pikaajaline koormuseta töötamine kőrgetel tuuridel, st kett pöörleb tühjalt, vőib pőhjustada tősiseid avariisid).
• Lőikamine ülevalt alla = keti tőmbamisega.
• Lőikamine alt üles= keti tőukamisega.
G1. Enne kui asute lőikama, kaaluge hoolega järgmist viite
tegurit:
1 Lőikeseadmed ei tohi lőike sisse kinni jääda. 2 Lőigatav objekt ei tohi eralduda murdumise teel. 3 Kett ei tohi lőikamise lőppfaasis sattuda vastu maapin-
da vői muid objekte.
4 Kas on olemas tagasilöögi oht? 5 Kas maapind ja muud välised tegurid vőivad ohustada
tasakaalu?
TÄHELEPANU! Kui mootorsaag lőikamisel blo­keerub: LÜLITAGE MOOTOR VÄLJA! Tőstke ltükeldatav tüvi üles vői muutke selle asendit, pannes alla toeks jämeda oksa vői teiba. Ärge püüdke vabastada mootorsaagi raputamise vői tőmbamise teel, et vältida endale ketiga haiget­tegemist vői käepideme kahjustamist.
MOOTORSAE KASUTAMINE
Alljärgnev loetelu on pőhjalik teoreetiline ülevaade kőige tavalisematest situatsioonidest, millega mootorsae kasutaja vőib kokku puutuda.
LŐIKAMINE G2. Maaslamav puutüvi
1. Puudub keti blokeerimise ja tüve murdumise oht. Lőigata ülevalt alla läbi kogu tüvi. Lőikamise lőpul tegutseda ettevaatlikult, et vältida keti kokkupuudet maapinnaga. Hoida keti maksimaalset kiirust, aga olla valmis mistahes ebameeldivateks üllatusteks.
A Kui on vőimalik (tüve vőib ümber keerata?) lőpetada
lőikamine, kui 2/3 tüvest läbimőődust on läbi saetud.
B Pöörake tüvi ümber ja lőigake järelejäänud osa üle-
valt alla läbi.
G3. Ühest otsast toetuv tüvi
1. Murdumise oht saagimise ajal.
A Alustage lőikamist altpoolt, umbes 1/3 diameetrist. B Viige lőikamine lőpule pealtpoolt, tegutsedes nii, et
lőige langeks kokku eelnevalt tehtuga.
G4. Kahest otsast toetuv tüvi
1. Kahest otsast toestatud tüvi. Keti kinnikiilumise oht.
A Alustage lőikamist pealpoolt, lőigates läbi umbes 1/3
diameetrist.
B Lőpetada lőikamine altpoolt, tegutsedes nii et lőige
langeks kokku juba tehtud lőikega.
PŐHINŐUDED PUUDE LANGETAMISEL
TÄHELEPANUE! Kui langetamise ajal juhtplaat liigub paralleelselt maapinnaga vőib ketipidur iseenesest inertsi tőttu aktiveeruda.
G5. Ohutustsoon
Ohutu tsoon langetatava puu ümber on puu enda kőrguse 2,5-kordsel kaugusel. Jälgige et ohtlikus tsoonis poleks kedagi kőrvalist ei enne langetamise alustamist, ega selle kestel.
Page 11
EESTI - 8
H.
Karburaator
TÄHELEPANU! Ärge kunagi käivitage saagi, millel puudub saeleht, kett vői veotä­hiku kaas (ketipidur). Muidu vőib veotähik lahti tulla ja pőhjustada vigastusi. TÄHELEPANU! Summuti temperatuur on nii kasutamise ajal kui ka vahetult pärast seiskamist kőrge. Hoiduge seda puudutamast, et vältida pőletushaavu. Pöörake maksimaalset tähele­panu vőimalikule tuleohule, eriti süttivate materjalide vői gaaside olemasolu korral. TÄHELEPANU! Karburaatori reguleerimist on soovitav teha selleks volitatud hool­duskeskuses. Karburaatori reguleerimine on ülimalt oluline ja kui seda tehakse valesti, vőib see pőhjustada seadmele tősiseid kahjustusi.
G6. Langetussuund
Langetamise eesmärgiks on lasta puul kukkuda maapinnale takistustevabas kohas, soodsaimas asendis tema laasimi­seks ja tüve tükeldamiseks. Vältige puu langemist suunas, kus see vőib haakuda teise puu külge. Teise puu külge kinni­jäänud puu langetamine on väga ohtlik operatsioon Olles otsustanud, millises suunas puu langetada, hinnake puu loomulikku langemissuunda. Otsustavateks teguriteks on: seejuures:
• Puu kalle
• Tema kőverus
• Tuule suund
• Okste tihedus
• Lume olemasolu korral okste peal, selle kaal. Veel üks tegur, mida ei tohi tähelepanuta jätta ja mis küll ei mőjuta langemissuunda, aga on oluline teie isikliku ohutuse jaoks, on surnud vői murdunud okste olemasolu, mis lange­tamise ajal endast ohtu kujutavad.
TÄHELEPANU! Langetamise kriitilistel operat­sioonidel vőtke kohe pärast lőikamist ära kőr­vaklapid, et oleks vőimalik eristada ebatavalist müra ja vőimalikke hoiatusmärke.
G7. Okste laasimine enne lőikamist ja taganemistee läbi-
mine
Okste laasimise operatsioonidel kehtivad needsamad üldree­glid, mis tavalisegi lőikuse juures.
1. Kőrvaldada tööd segavad oksad. Alustada suunaga ülalt alla jättes tüve enda ja mootorsae vahele, nagu on näida­tud joonisel, et vältida vőimalikke lööke okstelt. Raskemad oksad eemaldada järk-järgult tükkhaaval. Mitte töötada őlajoonest kőrgemal.
2. Puu ümber olev maapind puhastada alusvősast ja uurida välja vőimalikud takistused (kivid, puujuured, kraavid jms), et kindlustada endale takistustevaba taganemistee.
Taganemistee peab paiknema umbes 135° nurga all puu langemise vastassuunas.
LANGETAMINE
Langetamiseks tuleb teha kolm lőiget. Kőigepealt JUHTSÄLGU ÜLEMINE LŐIGE, siis ALUMINE LŐIGE ja lőpuks LANGETUSLŐIGE. Nende kolme lőike őige paigutus tagab täieliku kontrolli puu langemissuuna üle.
G8. Juhtsälk
1. Esmalt teha langetatavale puule langetuspoolsele küljele juhtsälgu ÜLEMINE lőige. Seista puust paremal ja lőigata saagi tőmmates.
Seejärel tehke juhtsälgu ALUMINE lőige, mis peab lőppe­ma täpselt ülemise lőike lőpp-punktis.
2. Juhtsälgu sügavus peab olema 1/4 puutüve läbimőődust, kusjuures ülemise ja alumise lőike vaheline nurk peab olema vähemalt 45°.
3. Kahe lőike kokkupuutepunkt määrab JUHTSÄLGU TASANDIJOONE. See joon peab paiknema laitmatult hori­sontaalselt ja täisnurga (90°) all langemissuunaga.
G9. Langetuslőige
Puu vastasküljele teha langetuslőige, veidi ülalpoole juhtsäl­gu tasandjoonest. Seista puust vasakul ja lőigata saagi tőm­mates.
1. Sooritada langetuslőige 3-5 cm ülalpool juhtsälgu tasandi­joont.
Hammastoe kasutamine:
2. Hammastuge kasutatakse tüvede lőikamisel ja puude lan­getamisel. Őigeks kasutamiseks asetada hammastugi puukooresse vői tüve pealispinnale. Et tagada maksimaal­set kontrolli lőikesuuna üle:
Töötage keti täiskiirusel, lastes teral aeglaselt tüvesse tun­gida. Kontrollige, et puu ei kalduks ettenähtud langetussuu­nale vastupidises suunas. Panna lőikesse kiil vői langetus­labidas niipea kui vőimalik.
3. LANGETUSLŐIGE peab olema paralleelne JUHTSÄLGU TASANDJOONEGA, ja nendevaheline kaugus vähemalt 1/10 puutüve läbimőődust. Läbisaagimata tüveosa. moo­dustab MURDERIBA.
4. MURDERIBA on nagu kuullaager, mis juhib puu langemist.
5. Kui MURDERIBA on liiga őhuke vői on täielikult läbi sae­tud, pole puu langemist vőimalik kontrollida.
6. Kui langetussälk ja langetuslőige on tehtud peab puu hak­kama langema, kas iseseisvalt vői LANGETUSKIILU vői LANGETUSLABIDAGA abistades.
Puu langetamisel on soovitav kasutada tüve läbimőődust pikemat juhtplaati, et JUHTSÄLKE ja LANGETUSLŐIGET oleks vőimalik teha LIHTLŐIKEGA (Soovitavaid juhtplaadi pikkusi vt. punktist “Tehnilised näitajad”).
TÄHELEPANU! Vähemkogenud töötajatel pole soovitav langetada puud selle läbimőődust lühemat juhtplaati kasutades!
G10. OKSTE LAASIMINE
TÄHELEPANU! Suurem osa mootorsae tagasi­löögist pőhjustatud őnnetustest leiavad aset okste laasimisel. Pinge all olevate okste lőika­misel jälgige hoolega juhtplaadi ülemist otsa.
Vőtke sisse stabiilne tööasend. Töötage tüvest vasakul pool, hoides mootorsaagi keha lähedal. Kui vőimalik toetage kogu keha raskusega vastu puutüve.
Page 12
EESTI - 9
H1. TÖÖTAMINE
• Gaasihoova abil reguleerib karburaator mootori pöörete režiimi. Őhu/bensiini segunemine toimub karburaatoris See segunemine on reguleeritav. Et mootorsaest suuremat vőimsust kätte saada peab karburaator olema őigesti välja reguleeritud.
• Kruvi T reguleerib gaasihoovai minimaalsesse positsiooni. Päripäeva keeramisel mootori pöörete arv suureneb, samas kui vastupäeva keeramisel mootori pöörete arv langeb.
REGULEERIMINE
TÄHELEPANU! Karburaatori reguleerimise ajal olge ülimalt tähelepanelikud, kuna kett vőib lii­kumisel tekitada tősiseid vigastusi.
Karburaatori reguleerimine tähendab mootori sobitamist kohalike kliimaoludega, saadaoleva bensiiniga ja kahetaktili­ses mootoris kasutatava őlitüübiga.
Karburaator on seadistatud vabriku katsetuste käigus. Normaalselt puudub vajadus täiendavaks reguleerimiseks. Kui tingimused, mis mőjutavad karburaatori töötamist peaksid nőudma uut reguleerimist, siis tuleb seejuures piinlikult täp­selt järgida alltoodud juhiseid.
Enne mistahes reguleerimist kontrollige et őhufilter oleks puhas ja silindrikaas omal kohal.
LŐPLIK REGULEERIMINE TÜHIKÄIGUREŽIIMI T
Reguleerimine miinimumrežiimi tehakse kruvi T abil. Vajadusel keerake töötava mootoriga kruvi T kellaosuti liiku­missuunas kuni kett hakkab liikuma. Seejärel keerake kel­laosuti vastassuunas, kuni kett jääb seisma. Tühikäigurežiim on őigesti välja reguleeritud kui mootor pöörleb ühtlaselt igas positsioonis ja paraja ajavahega keti pöörlema hakkamiseni. Kahtluste vői ebakindluse korral pöörduge volitatud hooldu­skeskusesse.
I.
Ohutusmehhanismide käsitsemine
TÄHELEPANU! Järgige hoolikalt käesolevas tegevusjuhendis toodud hooldusju­hiseid. Mootorsaag peab hoolduse teostamisel olema välja lülitatud. Lülitage mootor käima ainult siis, kui tegevusjuhend seda nőuab ja täitke üldiseid ohu­tusnőudeid. TÄHELEPANU! Enne mootorsae kasutamist viige läbi ohutusseadmete hooldus. Kui mootorsaag ei vasta kasvői ühelegi alltoodud kontrollnőudest, ärge sellega mingil juhul töötage.
I1. Tagasilöögikaitsega ketipidur
TÄHELEPANU! Ärge mingil juhul ketipidurit maha vőtke vői tehke selle hooldust. Halva funktsioneerimise korral vői kui on vajalik mőne osa asendamine pöörduge eranditult ainult selleks volitatud hoolduskeskusesse.
1. Puhastage regulaarselt pidurit ja trumlit, kőrvaldades sae-
puru, vaigu ja mustuse (ilma ketti maha vőtmata) ja kon­trollige visuaalselt rihma kulumisastet (Kui keti pidurdu­srihma paksus on kőige kulunumas punktis őhem vői vőrdne 0,60 mm, pöörduge selle asendamiseks volitatud hoolduskeskusesse.
2. Kontrollige et kaitse oleks terve, ilma nähtavate materjali
vigastusteta.
3. Liigutage kaitset ette- ja tahapoole, veendumaks, et see lii-
gub vabalt ja on tugevasti karteri küljes kinni.
4. Asetage mootorsaag stabiilsele alusele. Kontrollige, kas
kett pöörleb vabalt.
5. Vőtke mőlema käega käepidemetest kinni.
6. Lisage kiirust ja laske ketipiduril kinni langeda, vajutades
vasaku käe pulsikohaga tagasilöögikaitsele, laskmata see­juures käepidemetest lahti. Kett peab hetkeliselt blokeeru­ma. (Mitte kasutada gaasihooba, et hoida ära keti katkemist).
I2. Akseleraatori blokeerimine (gaasihoova lukustamine)
1. Kontrollida et gaasihoob oleks blokeeritud minimaalselt kui
lukusti on väljalülitatud asendis.
2. Vajutage gaasihoova lukustile ja veenduge, et see pöör­dub algasendisse tagasi kohe peale vabastamist.
3. Kontrollige et gaasihoob ja selle lukusti liiguvad tőrgeteta ja tagasitőmbevedrud töötavad nőuetekohaselt.
4. Lülitage mootor käima ja kiirendage maksimaalselt. Laske gaasihoob lahti ja kontrollige, et peatumise korral kett ei liigu. Kui kett annab liikuma, kontrollige minimaalseks reguleerimist (Vt “Karburaatori reguleerimine”).
I3. Ketipüüdja tihvt
Kontrollige et ketipüüdja tihvt on terve ja korralikult mootorsae korpuse küljes kinni.
I4. Parema käe kaitse
Kontrollige et parema käe tagumine kaitse on terve ja ilmse­te vigastusteta.
I5 .Vibratsiooni summuti
Kontrollige regulaarselt amortisaatorite korrasolekut, et nad poleks deformeerunud vői vigastatud.
Kontrollige et nad oleks ankurdatud mootoribloki ja käepide­mete bloki vahele.
I6. Stopplüliti
Käivitage mootor ja kontrollige, kas mootor seiskub kui stop­plüliti on seiskamisasendis.
Page 13
EESTI - 10
KETI TERITAMINE JA LŐIKESÜGAVUSE KONTROLL
TÄHELEPANU! Kui kett pole korralikult peal, suureneb tagasilöögi oht. Järgnevad juhised kehtivad ainult soovitatud keti kasutamisel. Pange kett peale ainult seisva mootoriga.
L1 Keti pealepaneku üldised juhised.
Kett peab olema alati korralikult teritatud. Kui kett ei lőika ilma seda puu vastu surumata ja tekkiv saepuru on väga peenike, siis on see märk sellest, et kett pole korralikult peal. Kui lői­kamisel ei teki saepuru, on kett täiesti nüri ja lőikamise ase­mel see pulbristab puud. Kui kett on korralikult teritatud, siis liigub saag puus iseene­sest ja tekkivad laastud on jämedad ja pikad.
1. Keti lőikav osa koosneb LŐIKESILMUSEST, millel on
LŐIKEHAMMAS (A) ja SÜGAVUSPIIRAJA (B). Viimaste kőrgustasandite erinevus määrab lőike sügavuse (sae lői­kavuse).
L2 Saehammaste teritamine
TÄHELEPANU! Järgnevatest teritamisjuhistest mitte kinnipidamine suurendab märkimisväär­selt tagasilöögi ohtu:
LIIGA SUUR TERITUSNURK
LIIGA VÄIKE TERITUSNURK
LIIGA VÄIKESE LÄBIMŐŐDUGA VIIL
Hea teritamise jaoks on vajalikud VIILI KŐRGUSEPIIRAJA ja ÜMARVIIL. Viili läbimőőt peab olema 3/16” /4,8mm. Panna kett juhtplaadile ja kontrollida ketipingutaja abil, et kett oleks korralikult pingul ja ohutuspiduriga blokeeritud. See väldib keti nihkumist külgsuunas, mis muudab teritamise raskemaks.
1. Viilige lőikehammast alati seestpoolt väljaspoole, avalda-
des viilile survet selle tagasiliikumisel. Operatsioon on lihtsam viili kőrgusepiiraja kasutamisel. Viilimisel peab viili asend olema selline, et oleks vőimalik saada kolm teritusnurka:
A” ülemine teritusnurk 30° - 35°B” välimise külje teritusnuk 85° - 90°C” sisemise külje teritusnurk 60°.
2. Viili asend peab olema selline, et viilimine toimuks risti juht-
plaadiga.
3. Täpsemate külgnurkade saamiseks on soovitav hoida viili
asendis, mis on vertikaalselt 0,5 mm kőrgemal ülemisest
lőikeservast.
Viilige esmalt ühe külje lőikehambad, seejärel keerake saag ringi ja korrake operatsiooni. Ühtlase lőikejälje saamiseks puu pinnal peavad kőik lőike­hambad olema viilitud ühepikkuseks.
4. LŐIKESÜGAVUSE PIIRAJA
Hammaste viilimine vähendab lőikesügavust. Peale mitmekordset keti viilimist kontrollige sügavuspiirajate kőrgust. Täpne kőrgus peab olema 0,025”/0,65 mm allpool ülemist lői­keserva. Kontrollige kőrgust kaliibri abil ja viilige üleulatuv osa maha. Viilige sügavuspiiraja eesmine osa (D) ümaraks.
L3 IGAPÄEVANE HOOLDUS
TÄHELEPANU! Enne kui asute tegema hooldu­stöid, veenduge et mootor on välja lülitatud.
Őhufilter Puhastage filtrit vähemalt üks kord päevas ja tööd
raskendavate keskkonnatingimuste korral ka sagedamini. Eemaldage filter nii nagu on näidatud joonisel ning puhasta­ge, kasutades selleks survepuhurit, aga mitte väga tugeva survega. Pőhjalikumaks puhastamiseks vőib filtrit ka seebi­veega pesta. Tagasipanekul jälgida, et filter läheks korralikult oma pessa tagasi. Filtrit pole kunagi vőimalik täiesti puhtaks saada. Seepärast tuleb see perioodiliselt uuega asendada. Vigastatud filter tuleb otsekohe asendada.
M1 Juhtplaat puhastage regulaarselt őlikäigu kőri (K) ja avasid (L). Keerake juhtplaati perioodiliselt ümber, et kulumi­ne toimuks ühtlaselt. Kui juhtsoon on kulunud vői on näha ülearuseid süvendeid, asendage juhtplaat uuega. Puhastage keti juhtsoont. Määrige ketiratast kuullaagri määrdega.
M2 Ketiőli pump Kontrollige et juhtplaadi ja ketimäärimise automaatpump töötab häireteta. Suunake juhtplaat umbes paarikümne sentimeetri kauguselt heleda pinna poole. Umbes ühe minuti pärast ľ gaasi korral peaksid pinnale ilmu­ma nähtavad őlijäljed. Kui pump ei tööta, pöörduge volitatu hoolduskeskusesse.
Kütusefilter
Filtri asendamiseks vőtke ära kütusepaagi kork ja vőtke filter paagist välja, kasutades selleks metallkonksu. Asendage fil­ter uuega soovitavalt vähemalt kord aastas.
M4 Kett Teritage ketti ja kontrollige selle pingutust. Kui kett vajab asendamist, laske seda teha volitatud hoolduskesku­ses. Kui lőikehamba pikkus on ainult 4 mm, siis on kett kulu­nud ja läheb vanarauaks.
M3 Keti veotähik
Kontrollida et veotähik poleks liialt kulunud. Kui on vajalik selle asendamine, pöörduda volitatud hoolduskeskusesse.
L4 Käiviti Kontrollida käivitusseadet, käivitusnööri ja puhasta­da seda väljastpoolt őhust külgehakanud mustusest. Veenduda et käivitusnöör läheb automaatselt tagasi algasen­disse.
TÄHELEPANU! Käivitusseadme sees on pingu­tusvedru. Seadet mitte lahti teha, et vältida vigastusi töötajale. Käivitusseadme vigastuse korral pöörduda selle parandamiseks volitatud hoolduskeskusesse.
Mutrid ja kruvid
Kontrollida et mutrid ja kruvid oleks korralikult kinni keeratud.
L4 Süüteküünal
Puhastada süüteküünal ja kontrollida, et elektroodi kaugus on
0.5 mm. Kui süüteküünal on kulunud, asendada see uuega. Kasutada seejuures seadmega kaasasolevat mutrivőtit.
TÄHELEPANU! Süüteküünla asendamisel kasuta­da eranditult ainult soovitatud tüüpi küünalt.
L.
Perioodiline hooldus
Page 14
Tehnilised andmed
Motor
Silindri töömaht cm
3
Silindri läbimõõt (mm) Kolvikäik (mm) Tühikäigu pöörete arv (min-1) Maksimaalne lubatud pöörete arv (min-1) Võimsus (kW@rpm) (ISO7293)
Süüde
Süüte mark/tüüp Süüteküünal Elektroodi kaugus (mm)
Kütus, määrdeaine
Karburaatori tüüp Kütusepaagi maht (cm3) Õlipaagi maht (cm3) Kaal (ilma juhtplaadita ja tühjalt) (kg)
Juhtplaadi ja keti kombinatsioonid
Maksimaalne hammaste arv veotähikul Ketisamm (toll) Juhtplaadi pikkus (toll/cm)
Keti kiirus maksimaalsel võimsusel (m/sec.) Veohamba paksus (mm)
Maksimaalne hammaste arv veotähikul Ketisamm (toll) Juhtplaadi pikkus (toll/cm)
Keti kiirus maksimaalsel võimsusel (m/sec.) Veohamba paksus (mm)
Müratase
Mürarõhu tase operaatori kõrvale dB(A) (ISO 22868) Müravõimsuse tase (garanteeritud) LwAav dB(A) (ISO 9207) Müravõimsuse tase (mõõdetud) LwAav dB(A) (ISO 9207)
Vibratsioonitase
Eesmine käepide (m/s2) aw, av (ISO 22867) Tagumine käepide (m/s2) aw, av (ISO 22867)
46 49 51 43 44 45 32 32 32
2500 2500 2500
12500 12500 12500
2,2/9000 2,3/9000 2,5/9000
Walbro / Phelon - Electronic
Champion RCJ7Y / NGK BPMR7A
0,6 - 0,7
Walbro WT 738 / ZAMA C1Q-X5054
450 200
4,9
6--
3/8” - ­14”/35 - ­16”/40 - ­18”/45 - -
17,7 - -
1,3 - -
777 0,325” 0,325” 0,325” 13”/33 13”/33 13”/33 15”/38 15”/38 15”/38 18”/45 18”/45 18”/45
19 19 19
1,3 1,3 1,3
99,5 99,5 100
110 110 109 109 109 108
5,1 5 3,2 8,7 8,5 9,5
EESTI - 11
Valmadrera, 01.06.07 Ing. De Carlo Raffaele H.O.P.I.
(Direttore Tecnico)
Loading...