Gardena CS 2139T Instruction manual

Page 1

CS 2139T

Loe käsitsemisõpetus põhjalikult läbi, et kõik eeskirjad oleksid täiesti arusaadavad, enne kui seadet kasutama hakkad. Ldzu izlasiet ‰o lieto‰anas pamÇc¥bu uzman¥gi un pÇrliecinaties, ka pirms ma‰¥nas lieto‰anas esat visu sapratis. Prie‰ naudodami ∞rengin∞, atidÏiai perskaitykite naudojimosi instrukcijas ir ∞sitikinkite, ar viskà gerai supratote.

Käsitsemisõpetus

Lieto‰anas pamÇc¥ba

Naudojimosi instrukcijos

EE (2-36) LV (37-71) LT (72-106 )

Page 2

•

SÜMBOLITE TÄHENDUS

Sümbolid seadmel:

ETTEVAATUST! Kettsaed võivad olla ohtlikud! Hooletu või vale kasutamislaad võivad tekitada operaatorile või teistele tõsiseid ja isegi surmavaid kehavigastusi.

Loe käsitsemisõpetus põhjalikult läbi, et kõik eeskirjad oleksid täiesti arusaadavad, enne kui seadet kasutama hakkad.

Kasuta alati:

Heakskiidetud kaitsekiivrit Heakskiidetud kõrvaklappe Kaitseprillid või näokaitse

Seade vastab EL kehtivatele direktiividele.

Ümbritsevasse keskkonda leviv müra vastavalt Euroopa Ühenduse direktiivile. Andmed seadme emissiooni kohta on toodud peatükis Tehnilised andmed ja etiketil.

See saag ette nähtud kasutamiseks üksnes neile, kes läbinud koolituse metsahooldustööde alal. Vt. kasutamisjuhendit!

Ketipidur, aktiveeritud (parempoolne) ketipidur, aktiveerimata (vasakpoolne).

Ülejäänud seadmel toodud sümbolid/tähised vastavad erinevates riikides kehtivatele sertifitseerimisnõuetele.

Sümbolid käsitsemisõpetuses:

Enne kui hakkad kontrollima või hooldama, lülita mootor välja, lükates lüliti asendisse STOP.

TööreÏiim

Rõhuklapp

Kasuta alati heakskiidetud kaitsekindaid.

Korrapärane puhastus vajalik.

Visuaalne kontroll.

Kanna kaitseprille või näokaitset.

Kütuse tankimine.

Õli lisamine ja õlivoolu reguleerimine.

– Estonian

Kettsae käivitamisel peab ketipidur olema sisselülitatud.

ETTEVAATUST! Kui saelati ots puutub millegi vastu, tekib sellele vastumõju, mis võib lüüa saelati tahapoole ja üles ja sellest võib tekkida tagasilöök. See võib tuua kaasa tõsiseid vigastusi.

Page 3

SISUKORD

Sisukord

SÜMBOLITE TÄHENDUS

Sümbolid seadmel: ..................................................... 2

Sümbolid käsitsemisõpetuses: .................................... 2

SISUKORD

Sisukord ...................................................................... 3

SISSEJUHATUS

Lugupeetud tarbija! ..................................................... 4

MIS ON MIS?

Kettsae detailide paiknemine ...................................... 5

ÜLDISED OHUTUSEESKIRJAD

Meetmed uue kettsae kasutamisele võtmisel ............. 6

Tähtis ......................................................................... 6

Toimige alati arukalt. .................................................. 6

Isiklik ohutusvarustus .................................................. 7

Seadme ohutusvarustus ............................................. 7

Lõikeseade .................................................................. 10

KOOSTAMINE

Juhtplaadi ja keti paigaldamine ................................... 16

KÜTUSE KÄSITSEMINE

Küttesegu ................................................................... 17

Tankimine ................................................................... 18

Ohutusnõuded kütuse käsitsemisel ............................ 18

KÄIVITAMINE JA SEISKAMINE

Käivitamine ja seiskamine ........................................... 19

TÖÖVÕTTED

Enne kasutamist tuleb alati: ........................................ 21

Üldised tööeeskirjad .................................................... 21

Tagasiviskumise vältimine .......................................... 27

HOOLDUS

Üldised näpunäited ..................................................... 28

Karburaatori seadistamine .......................................... 28

Kettsae ohutusvarustuse kontroll, korrashoid ja

hooldus ....................................................................... 29

Summuti .................................................................... 31

Käiviti .......................................................................... 31

Õhufilter ..................................................................... 32

Süüteküünlad .............................................................. 33

Juhtplaadi otsatähiku määrimine ................................ 33

Õlipumba reguleerimine .............................................. 33

Jahutussüsteem ......................................................... 33

Hooldusskeem ............................................................ 34

TEHNILISED ANDMED

Tehnilised andmed ..................................................... 35

Juhtplaadi ja keti kombinatsioonid .............................. 36

Saeketi teritamine ja teritusmallid. ............................. 36

EÜ kinnitus vastavusest .............................................. 36

Estonian

–

Page 4

SISSEJUHATUS

Lugupeetud tarbija!

Õnnitleme teid, et olete valinud Jonsered toote! Me oleme veendunud, et te hindade kõrgelt meie toodete kvaliteeti ja tehnilisi näitajaid, ning seda ka tulevikus. Kui te ostate meie

toote, on teile tagatud professionaalne abi nii seadmete hooldamise kui parandamise osas. Kui seadme müüja juures pole volitatud töökoda, küsige, kus on meie lähim volitatud töökoda.

Me loodame, et jäite oma ostuga rahule ja sellest saab teie hea abimees pikkadeks aastateks. Ärge unustage, et seadme kasutusjuhend on väärtuslik abimees. See aitab teid oluliselt oma seadme tööiga pikendada, kui te järgite neid soovitusi, mis on juhendis toodud seadme hooldamise, korrastamise ning parandamise kohta. Kui te kord müüte selle seadme ära, andke sellega uuele omanikule kaasa ka kasutusjuhend.

Soovime teile palju edu oma Jonsered tootega töötamisel!

Jonsered töötab pidevalt oma toodete edasiarendamise alal ja jätab seetõttu endale õiguse teha muuhulgas muudatusi toodete kuju ja välimuse osas.

– Estonian

Page 5

MIS ON MIS?

Kettsae detailide paiknemine

Filtri kaas 2 Esikäepide 3 Turvakäepide 4 Käiviti 5 Ketiõli paak 6 Käiviti käepide 7 Karburaatori reguleerimiskruvid 8 Seiskamis- ja õhuklapi hoob: süüte sisse- ja

väljalülitamine Õhuklapp/Startgaasi sulgur TööreÏiim 9 Tagumine käepide 10 Süüteküünla kate 11 Kütusepaak 12 Summuti 13 Juhtplaadi otsatähik 14 Kütusepump

15 Saekett 16 Juhtplaat 17 Kooretugi 18 Ketipüüdja 19 Sidurikate sisseehitatud ketipiduriga. 20 Õlipumba seadistuskruvi 21 Gaasihoovastik 22 Gaasihoovastiku sulgur 23 Kombivõti 24 Ketipingutuskruvi 25 Käsitsemisõpetus 26 Juhtplaadi kaitse 27 Turvatrossi kinnitusava 28 Teavitamis- ja hoiatustähised. 29 Silt tootenumbri ja seerianumbriga.

Estonian – 5

Page 6

•

ÜLDISED OHUTUSEESKIRJAD

Meetmed uue kettsae kasutamisele võtmisel

Lugege kasutusjuhend hoolikalt läbi. Kontrolli lõikeseadme monteerimist ja korrasolekut.

Juhised on toodud Koostamist käsitlevas alajaotuses. Täitke paak kütusega ja käivitage kettsaag. Vaadake

juhiseid peatükkidest Kütuse käsitsemine ning Käivitamine ja seiskamine.

Ära alusta saagimist enne, kui ketimäärdeõli on küllaldaselt voolanud kettsae ketile. Juhised on toodud alajaotuses Lõikeseadme õlitamine.

Pikaajaline müra võib tekitada püsiva kuulmiskahjustuse. Sellepärast tuleb alati kanda heakskiidetud kõrvaklappe.

ETTEVAATUST! Seadme algset konstruktsiooni ei tohi muuta ilma tootja

loata. Kasuta alati originaalosi. Lubamatud muudatused ja varuosad võivad põhjustada raskeid või isegi eluohtlikke kehavigastusi operaatorile ja teistele.

ETTEVAATUST! Kettsaag on ohtlik tööriist, mis võib hooletu või vale

käsitsemise korral põhjustada tõsiseid või isegi eluohtlikke vigastusi. Seepärast on väga tähtis, et loed käsitsemisõpetuse põhjalikult läbi ja saad kõikidest eeskirjadest korralikult aru.

ETTEVAATUST! Summuti sisaldab kemikaale, mis võivad olla

kantserogeense toimega. Vältige kokkupuudet nende ainetega, kui summuti katki läheb või saab kahjustada.

ETTEVAATUST! Tervisele on ohtlik pikemat aega sisse hingata mootori

heitgaase, tolmu ja pihustunud ketiõli.

ETTEVAATUST! Seade tekitab töötades elektromagnetvälja. Teatud tingimustel

võib väli häirida aktiivsete või passiivsete meditsiiniliste implantaatide tööd. Tõsiste või surmaga lõppevate kahjustuste riski vähendamiseks soovitame meditsiinilisi implantaate kasutavatel inimestel pidada seadme kasutamise eel nõu oma arsti ja implantaadi valmistajaga.

Tähtis

TÄHTIS! See puuhooldustööde kettsaag on ette nähtud kasvavate

puude laasimiseks ja puude jupikaupa langetamiseks. Kasutage ainult selliseid saelati ja saeketi kombinatsioone,

mida me pakume peatükis Tehnilised näitajad.. Ärge töötage seadmega, kui te olete väsinud, ravimite või

alkoholi mõju all, ms võivad mõjutada teie otsustamisvõimet, nägemist ja keha valitsemist.

Kanna isiklikku ohutusvarustust. Juhised on toodud alajaotuses Isiklik ohutusvarustus.

Ärge ehitage seadet ringi, nii et see enam ei vasta tehase originaalmudelile ega võtke ka kasutada sellist seadet, millest võib arvata, et keegi on selle ümber ehitanud.

Ära kasuta vigastatud seadet. Kontrolli ja hoolda seadet korrapäraselt, nagu käsitlemisõpetuses nõutud. Teatud hooldust tohib teha ainult vastava väljaõppe saanud spetsialist. Juhised on toodud alajaotuses Hooldus.

Kasuta ainult käesolevas käsitsemisõpetuses märgitud lisavarustust. Juhised on toodud alajaotustes Lõikeseade ja Tehnilised andmed.

TÄHELEPANU! Kasutage näokaitset ja kaitseprille, et kaitsta paiskuvate esemete eest. Kettsaest võivad paiskuda puutükid ja muud taolised esemed suure jõuga. See võib tekitada tõsise vigastuse, eriti silmadele.

ETTEVAATUST! Ohtlik on olla töötava mootoriga kinnises ruumis või kohas, kus pole korralikku ventilatsiooni, sest see võib põhjustada lämbumissurma või vingugaasimürgistuse.

ETTEVAATUST! Tagasilöögi ohtu suurendab see, kui kasutatakse koos sellist saelatti ja saeketti, mis kokku ei sobi. Kasutage ainult selliseid saelattide ja kettide kombinatsioone, mida meie soovitame ja järgige kasutusjuhendeid. Vaadake juhiseid peatükist Tehnilised näitajad.

Toimige alati arukalt.

Võimatu on kirjeldada kõiki olukordi, mida võib kettsae kasutamisel ette tulla. Olge ettevaatlik ja kasutage tervet mõistust. Vältige selliseid olukordi, milleks teil puuduvad teadmised. Kui te pärast selle juhendi läbi lugemist tunnete veel ebakindlust, küsige asjatundjalt nõu. Võtke julgesti ühendust oma edasimüüjaga või meiega, kui te tahate küsida midagi kettsaagide kasutamise kohta. Me oleme teie teenistuses ja anname heameelega nõu, kuidas kettsaagi paremini ja ohutumalt kasutada. Võiksite ka käia kettsae kasutamise koolitusel. Küsige nõu oma edasimüüjalt,

– Estonian

Page 7

ÜLDISED OHUTUSEESKIRJAD

metsandusalaselt õppeasutuselt või raamatukogust, kus ja milliseid kursuseid korraldatakse.

•

Tulekustuti ja labidas.

Tööriided peavad olema liibuvad, kuid ei tohi liikumisvabadust piirata.

Me teeme pidevalt tööd, et muuta toote kujundust paremaks ja rakendada paremaid tehnilisi lahendusi, mis tõstavad toote töökindlust, ohutust ja tõhusust. Käige korrapäraselt oma edasimüüja juures, kust saate teavet uuenduste ja nende kasutamise kohta.

Isiklik ohutusvarustus

ETTEVAATUST! Suurem osa õnnetustest juhtub seetõttu, et kettsae kett riivab

operaatorit. Seadmega töötamisel tuleb kasutada ettenähtud isiklikku kaitsevarustust. Isiklik kaitsevarustus ei välista õnnetusi, kuid vähendab vigastuse astet. Palu seadme müüjalt abi sobiva varustuse valimisel.

TÄHELEPANU! Ära tööta kettsaega seda ühes käes hoides. Ühe käega ei saa kettsaagi piisavalt kontrolli all hoida, nii võid endale sisse saagida. Sellepärast tuleb kettsaagi hoida kahe käega kindlalt kinni.

Heakskiidetud kaitsekiivrit

Kõrvaklapid

Kaitseprillid või näokaitse

Kaitsekihiga kindad

Saekaitsega püksid.

Kasutage asjakohaseid käte kaitsevahendeid.

Kaitsekihiga, terasest varbakaitsega ja libisemiskindla

alustallaga saapad

Kanna hoolt, et esmaabivarustus oleks alati käepärast.

TÄHTIS! Sädemed võivad tulla summutist, saelatist, ketist või mujalt. Hoidke tulekustutusabinõud käepärast. Sellega aitate kaasa metsatulekahjude leviku pidurdamisele.

See ülapidemega kettsaag on ette nähtud spetsiaalselt puu otsas läbiviidavateks puuhooldustöödeks. Spetsiaalse kompaktse käepideme (pidemed on lähestikku) tõttu on juhitavuse kaotamise oht suurem. Seetõttu tohivad neid kettsaage kasutada puu otsas töötamisel ainult vastavaid lõike- ja töötehnikaid valdavad isikud, kes on asjakohaste vahenditega kindlustatud (tõstekorv, trossid, turvarihmad). Maapinnal läbiviidavate lõiketööde jaoks on soovitatav kasutada tavalisi kettsaage (laiema vahega pidemetega).

ETTEVAATUST! Puu otsas töötamine nõuab spetsiaalseid lõike- ja töötehnikaid, mida tuleb järgida, et vähendada isikuvigastuste ohtu. Ärge töötage puu otsas, kui te ei ole läbinud vastavat kutsealast koolitust sellise töö läbiviimiseks, sh turva- ja muude ronimisabivahendite kasutamine, nt rakmed, trossid, rihmad, ronimiskonksud, haakekonksud, karabinjeerid jne.

Seadme ohutusvarustus

Selles peatükis selgitatakse seadme ohutusdetaile ja seda, milline roll neil on. Seadme kontrollimise ja hooldamise kohta leiate juhiseid peatükist Kettsae turvavarustuse kontroll ja hooldus. Peatükist Seadme osade paiknemine näete, kus nad teie seadmel paiknevad.

Kui seadet ei hooldata õigesti ja korrapäraselt ja seadet ei paranda asjatundja, võib seadme tööiga lüheneda ja tekkida oht õnnetuste tekkeks. Lisateabe saamiseks võta ühendust lähima hooldustöökojaga.

ETTEVAATUST! Ärge kasutage seadet, kui selle turvavarustus pole täiesti korras. Turvavarustust tuleb kontrollida ja hooldada. Vaadake juhiseid peatükist Kettsae turvavarustuse kontroll ja hooldus. Kui teie seadme kontrollimisel selgub, et kõik pole korras, tuleb seade viia töökotta parandusse.

Estonian

–

Page 8

ÜLDISED OHUTUSEESKIRJAD

Ketipidur ja turvakäepide

Teie kettsael on ketipidur, mis on nii konstrueeritud, et see peatab keti, kui tekib tagasilöök. Ketipidur vähendab õnnetuse ohtu, aga ainult teie kui kasutaja võimuses on seda täiesti ära hoida.

Ole töötamisel ettevaatlik ja kanna hoolt, et juhtplaadi ohusektor midagi ei riivaks.

Ketipidurit saab lülitada käsitsi (A) (vasaku käega) või rakendub see inertsjõu toimel.

Pidur toimib, kui lükkad turvakäepideme (B) ettepoole.

• Ketipidurit võib kasutada nagu käsipidurit käivitamisel või seadme lühiajalisel transportimisel teise töökohta, et vältida juhuslikust kokkupuutest tekkida võivaid vigastusi.

• Ketpiduri väljalülitamiseks tõmba turvakäepide tagasi esikäepideme poole.

• Tagasiviskumine võib olla väga ootamatu ja jõuline. Enamasti on tagasiviskumised väiksemad ja ei lülita ketipidurit alati sisse. Väikese tagasiviskumise korral hoia kettsaagi kindlalt, laskmata seda käest.

•

Liigutus ettepoole aktiveerib vedrumehhanismi, mis pingutab lintpidurit (C) mootori ketiveosüsteemi (D) (siduriketta) ümber.

Turvakäepideme üheks ülesandeks on aktiveerida ketipidurit. Teine tähtis turvafunktsioon on takistada vasaku käe sattumist ketile juhul, kui esikäepide peaks käest libisema.

Kettsae käivitamisel peab olema ketipidur tööle rakendatud, et kett ei hakkaks liikuma.

– Estonian

• Ketipiduri aktiveerimine (operaatori poolt käsitsi või

automaatselt) oleneb tagasiviskumise jõust ja kettsae asendist selle eseme suhtes, mida juhtplaadi ohusektor puudutab.

Tugeval tagasilöögil ja siis, kui saelati ohusektor on kasutajast võimalikult kaugel, rakendub tagasilöögi suunalise inertsjõu toimel tööle ketipidur.

Kui tagasiviskumine ei oli eriti jõuline või kui juhtplaadi ohusektor asetseb kasutajale lähemal, lülitab kasutaja ise vasaku käega ketipidurit.

Page 9

ÜLDISED OHUTUSEESKIRJAD

• Kui vasak käsi on vales asendis, ei saa ketipidurit käsitsi lülitada. Sellise haarde korral, kus vasak käsi paikneb nii, et ketipidurit ei saa lülitada, jääb üle loota vaid inertsjõule.

Kas ma saan ise oma käega ketipidurit lülitada, kui tekib tagasilöök?

Ei. Ketipiduri lükkamiseks ettepoole on vaja pisut jõudu rakendada. Kui te puudutate käega kergelt tagasilöögikaitset või libistate sellest üle, võib jõud olla liiga nõrk ketipiduri sisselülitamiseks. Hoidke töötamisel kindlalt kettsae käepidemetest. Kui teil tekib tagasilöök, võib juhtuda, et te ei lase kätt esikäepideme küljest lahti ega aktiveeri ketipidurit, aga võib ka juhtuda, et ketipidur lülitatakse sisse alles siis, kui saag on jõudnud mõnda aega töötada. Siis on oht, et ketipidur ei jõua ketti õigeaegselt pidurdada ja kett võib teid enne vigastada.

Mõnedes tööasendites võib teil käsi mitte ulatuda ketipidurini, et seda sisse lülitada, näiteks saega puu langetamisel.

Kas ketipidur lülitub inertsi jõul alati, kui tekib tagasilöök?

Ei. Esiteks peab ketipidur olema töökorras. Teiseks peab tagasilöök olema piisavalt tugev, et ketipidur tööle hakkaks. Kui ketipidur oleks liiga tundlik, hakkaks ta tihti tööle ja see on tülikas.

Kas ketipidur kaitseb mind alati vigastuste eest, kui tekib tagasilöök?

Ei. Kõigepealt peab ketipidur olema korras, et see tagaks piisava kaitse. Edasi peab ta aktiveeruma nii, nagu ülevalpool kirjeldatud, et see pidurdaks ketti tagasilöögi tekkel. Kolmandaks võib ketipidur tööle hakata, aga kui saelatt on liiga lähedal teile, võib kett mitte jõuda aeglustuda, enne kui saag teid puudutab.

Tagasilööki koos selle ohtlike tagajärgedega võib vältida ainult töötaja ise õigete töövõtete kasutamisega.

Gaasihoovastiku sulgur

Gaasipäästik on konstrueeritud nii, et gaasihoovastik juhuslikult ei lülituks. Kui päästik (A) käepidemes sisse vajutada (sisse vajutatakse see nii, et hoitakse käepidemest), vabaneb gaasihoovastik (B). Kui käehaare käepidemel vabastada, lähevad gaasihoovastik ja ka gaasipäästik lähteasendisse. See tähendab seda, et tühikäigul on gaasihoovastik suletud asendis ja seda automaatselt.

Ketipüüdja

Ketipüüdja ülesandeks on püüda kinni purunenud või juhtplaadilt mahatulnud kett. Korralikult pingutatud kett tavaliselt ei purune ega tule juhtplaadilt maha (vt. peatükk Koostamine), kui juhtplaati ja ketti õigesti hooldada (juhised on toodud alajaotuses Üldised tööeeskirjad.)

Vibratsioonisummutussüsteem

Seade on varustatud vibratsioonisummutussüsteemiga, mis vähendab vibratsiooni ja teeb seadme kasutamise mugavaks.

Vibratsioonisummutussüsteem vähendab vibratsiooni, mis kandub käepidemesse seadme mootorist ja lõikesedmetest. Kettsae korpus ja lõikeseade on eraldatud käepidemetest amortiseerivate elementidega.

Kõva puud (suuremat osa lehtpuid) saagides tekib suurem vibratsioon kui pehmet puud (peamiselt okaspuid) saagides.

Estonian – 9

Page 10

ÜLDISED OHUTUSEESKIRJAD

Vigastatud, nüri või vale tüüpi ketiga saagides on vibratsioon tugevam.

ETTEVAATUST! Tugevate või pikaajaliste vibratsioonide toimel võib tekkida

veresoonte ja närvide vaevusi neil, kellel on vereringehäireid. Pöörduge arsti poole, kui teil ilmneb vibratsiooni tekitatud vaevuste nähte. Sellisteks nähtudeks on tundetus, jõu puudumine või tavalisest väiksem käte jõudlus, surin, torked või naha tundetus, nahapinna või nahavärvi muutumine, valu. Tavaliselt tekivad sellised nähud kätes, sõrmedes või randmetes. Külmaga võivad need nähud tugevneda.

Seiskamislüliti

Mootori väljalülitamiseks kasuta seiskamislülitit.

Summuti

Summuti ülesandeks on hoida minimaalset mürataset ja suunata mootori heitgaasid operaatorist eemale.

ETTEVAATUST! Mootori heitgaasid on kuumad ja võivad sisaldada sädemeid, mis

võivad tekitada tulekahju. Sellepärast ära käivita seadet kunagi ruumis sees ega tuleohtlike materjalide ligidal!

ETTEVAATUST! Ärge kasutage kettsaagi ilma summutita või katkise summutiga. Katkine summuti tekitab tugevat müra ja suurendab märgatavalt tuleohtu. Hoolitsege selle eest, et teil oleksid käepärast tulekustutusvahendid. Ärge kasutage seadet ilma sädemepüüdjata või katkise sädemepüüdjaga, kui teie piirkonnas on sädemepüüdja kasutamine kohustuslik.

Lõikeseade

Käesolev peatükk räägib õige lõikeseadme valimisest ja selle hooldamisest, et:

• Vähendada tagasiviskumise ohtu.

• Vähendage keti purunemise ja maha tulemise ohtu.

• Tagage optimaalne lõikevõime.

• Pikendada lõikeseadme eluiga.

• Hoidke ära liigset müra.

Üldised eeskirjad

• Kasuta ainult seadme tootja soovitatuid lõikeseadmeid!

näitajad.

• Kanna hoolt, et keti hambad oleks korralikult teritatud! Järgi meie eeskirju ja kasuta soovitatud teritusmalli.

suurendab õnnetuse ohtu.

• Hoidke õiget lõikesügavust! Järgige meie juhiseid ja tagage õige sügavusmõõt (lõikesügavus), kasutades vastavat malli.

suurendab tagasilöögi ohtu.

Vaadake juhiseid peatükist Tehnilised

Vigastatud või valesti teritatud kett

Liiga suur lõikesügavus

Kuivas ja kuumas kohas võib tekkida suur tuleoht. Sellise kliimaga kohtades võib olla seadusandluses nõudeid summuti kohta, näiteks võib olla nõue, et summutil peab olema heakskiidetud sädemepüüdja.

TÄHELEPANU! Summuti läheb seadme töötamisel väga kuumaks ja on kuum ka pärast seadme välja lülitamist. See kehtib ka tühikäigul töötamise kohta. Olge töötamisel hoolikas ja ettevaatlik, eriti siis, kui töötate tuleohtlike gaaside ja muude materjalide lähedal.

10 – Estonian

• Kanna hoolt, et kett oleks korralikult pingutatud!

Kui kett on liiga lõtv, on oht , et see tuleb juhtplaadilt maha. Liiga lõtv kett põhjustab juhtplaadi, keti ja veotähiku kulumist.

• Kanna hoolt, et lõikeseade oleks korralikult määritud ja hooldatud!

kergemini ja tekitab suuremat juhtplaadi, keti ja veotähiku kulumist.

Halvasti määritud kett puruneb

Page 11

ÜLDISED OHUTUSEESKIRJAD

Lõikeosa, mis vähendab tagasilööki.

ETTEVAATUST! Tagasilöögi ohtu suurendab see, kui kasutatakse koos

sellist saelatti ja saeketti, mis kokku ei sobi. Kasutage ainult selliseid saelattide ja kettide kombinatsioone, mida meie soovitame ja järgige kasutusjuhendeid. Vaadake juhiseid peatükist Tehnilised näitajad.

Tagasiviskumist saab ära hoida ainult nii, et hoida juhtplaadi ohusektorit teisi esemeid riivamast.

Tagasiviskumisi on võimalik vähendada, kasutades "sisseehitatud" tagasiviskumiskaitsega lõikeseadet ja hoolitsedes selle eest, et kett oleks hästi teritatud ning hooldatud.

Juhtplaat

Mida väiksem on saelati tipu raadius, seda suurem on tagasilöögi oht.

Saekett

Saekett koosneb paljudest lülidest; saadaval on standardlülid ja tagasiviskumist vähendavad lülid.

TÄHTIS! Ükski saekett ei hoia ära tagasilööki.

• Veolülide arv. Veolülide arvu määravad juhtplaadi pikkus, keti samm ja hammaste arv juhtplaadi otsatähikul.

• Juhtplaadi soone laius (tollides/mm). Juhtplaadi soon peab sobima kokku keti veolülide laiusega.

• Saeketi õlitamisauk ja pingutusauk. Juhtplaat peab sobima kokku kettsae konstruktsiooniga.

Saekett

• Saeketi samm (=pitch) (tollides)

ETTEVAATUST! Igasugune kokkupuude liikuva saeketiga võib tekitada tõsise

kahjustuse.

Mõned terminid juhtplaadi ja keti kirjeldamiseks

Et lõikeosa turvadetailid täidaksid oma ülesannet, tuleb kulunud ja kahjustustega saelatt/saekett vahetada Jonsered poolt soovitatud saeketi ja saelatiga. Vaadake juhiseid osast Tehnilised näitajad, kus on andmed meie soovitatud saekettide ja saelattide kombinatsioonide kohta.

Juhtplaat

• Pikkus (tollides/cm)

• Hammaste arv juhtplaadi otsatähikul (T).

• Keti samm (=pitch) (tollides). Veolülide vahe peab sobima

juhtplaadi otsatähiku ja veotähiku hammastega.

• Veolülide laius (mm/tollides)

• Veolülide arv

Estonian – 11

Page 12

ÜLDISED OHUTUSEESKIRJAD

Saeketi lõikesügavuse reguleerimine ja keti teritamine.

Üldised näpunäited saehammaste teritamise kohta

• Ärge kasutage saagimiseks teritamata saeketti. Kui te peate saagimisel suruma saagi puusse ja saagimisel tekib peenike saepuru, on see märk sellest, et kett on nüri. Kui saekett on väga nüri, ei teki üldse saepuru. Puu läheb siis saagimisel peeneks tolmuks.

• Hästi teritatud saekett läheb saagimisel ise puu sisse ja saepuru koosneb suurtest pikergustest tükkidest.

• Saeketi lõikavateks osadeks on saelülid, mis koosnevad saehambast (A) ja kontsast (B). Nende kõrguse vahe määrab saetee sügavuse.

Saeketi teritamisel tuleb jälgida nelja mõõtu. 1 Teritusnurk

Teritusmalli järgi teritades tagate optimaalse lõikevõime ja tagasilöögi nõrgendamise.

Vaadake juhiseid peatükist Tehnilised näitajad, kus on toodud andmed kettsae kettide teritamise kohta.

ETTEVAATUST! Teritamise juhiste mittejärgimine suurendab tunduvalt tagasilöögi ohtu.

Lõikehammaste teritamine

Saehammaste teritamiseks on vaja ümarviili ja teritusmalli. Vaadake peatükki Tehnilised näitajad, kus on toodud juhised ümarviili ja teritusmalli valikuks vastavalt saeketile.

• Kontrolli, kas saekett on õigesti pingutatud. Lõtva ketti on raske õigesti teritada.

2 Lõikenurk

3 Viili asend

4 Ümarviili läbimõõt

Ilma abivahendita on väga raske saeketti korralikult teritada. Sellepärast me soovitame teil kasutada teritusmalli.

12 – Estonian

• Lõikehambaid terita alati seestpoolt. Viili

tagasitõmbamisel vähenda survet. Terita esiteks kõik hambad sae ühel poolel, siis keera kettsaag ringi ja terita hambad teisel poolel.

• Viili kõik hambad ühepikkuseks. Kui lõikehamba pikkus on ainult 4 mm (5/32’’), on kett kulunud ja see tuleb asendada uuega.

Page 13

ÜLDISED OHUTUSEESKIRJAD

Lõikesügavuse reguleerimise üldpõhimõtted.

• Saehamba teritamine vähendab lõikesügavust (sügavusmõõtu). Parima lõikevõime saavutamiseks peab kontsa õigele kõrgusele viilima. Vaadake juhiseid peatükist Tehnilised näitajad, kus on toodud andmed lõikesügavuse kohta vastavalt konkreetsele saeketile.

ETTEVAATUST! Liiga suure lõikesügavuse korral suureneb tagasilöögi oht.

Lõikesügavuse seadistamine.

• Selleks et seadistada lõikesügavust, peavad olema enne saehambad teritatud. Soovitame lõikesügavust seadistada iga kolmanda teritamise järel. Tähelepanu! Seda soovitust saab rakendada siis, kui saehambad pole liiga madalaks viilitud.

• Lõikesügavuse seadistamiseks läheb vaja lameviili ja lõikesügavuse seadistamise malli. Soovitame kasutada sügavusmõõdu seadistamiseks vastavat teritusmalli, sellega tagatakse õige sügavusmõõt ja kontsa nurk.

Keti pingutamine

ETTEVAATUST! Lõtv kett võib juhtplaadilt maha tulla ja tekitada raskeid või isegi eluohtlikke vigastusi.

Mida rohkem ketti kasutada, seda pikemaks see venib. Sellepärast on tähtis lõikeosa korrapäraselt reguleerida.

Kontrolli ketipinget iga kord, kui lisad kütust. TÄHELEPANU! Uus saag vajab sissetöötamist ja sel ajal tuleb ketipinget tihedamini kontrollida.

Pinguta ketti nii palju kui võimalik, aga nii, et seda saaks hõlpsasti käsitsi ringi vedada.

• Keera lahti juhtplaadil asuv sidurikaitse ja ketipiduri kinnituskruvid. Keeramiseks kasuta kombivõtit. Kinnita kruvid uuesti käsitsi.

• Pange teritusmall saeketile. Teritusmalli kasutusjuhised on ka pakendil. Teritusmallist välja ulatuva kontsa viilimiseks kasutage lameviili. Sügavusmõõt on õige siis, kui teil viili lükkamisel üle teritusmalli ei teki takistust.

• Tõsta juhtplaadi otsa ja pinguta ketti kombivõtmega, keerates ketipingutuskruvi. Pinguta ketti, et see enam juhtplaadi alumisel küljel lõdvalt ei ripuks.

• Kinnita kombivõtme abil juhtplaadi kinnituskruvid, tõstes samas juhtplaadi otsa ülespoole. Kontrolli, kas ketti on võimalik hõlpsasti käsitsi ringi vedada ja kas see on tihedalt ümber juhtplaadi.

Erinevatel kettsaemudelitel on ketipingutuskruvi erinevas kohas. Vaadake juhiseid peatükist Seadme osade paiknemine, et teada saada, kus see teie mudelil paikneb.

Estonian – 13

Page 14

ÜLDISED OHUTUSEESKIRJAD

Lõikeseadme määrimine

ETTEVAATUST! Puudulikult määritud lõikeseade võib põhjustada keti

purunemist ja tekitada raskeid või isegi eluohtlikke vigastusi.

Ketiõli

Ketiõli peab ketile kleepuma ja hästi voolama, olgu ilm kuum või külm.

Kettsae tootjatena oleme väljatöötanud optimaalse taimse päritoluga ketiõli, mis looduses täielikult laguneb. Soovitame kasutada meie ketiõli, et pikendada maksimaalselt keti eluiga ja samas säästa keskkonda. Kui meie ketiõli pole saadaval, soovitame tavalist ketiõli.

Ära kasuta kunagi läbitöötanud õli! See on kahjulik teile, seadmele ja keskkonnale.

Kontrolli keti määrimist

• Kontrolli keti määrimist iga kord, kui lisad kütust. Vaadake juhiseid peatükist Saelati tähiku määrimine.

Suuna juhtplaat umbes 20 cm (8 tolli) kauguselt heleda pinna suunas ja lase ketti joosta minut aega kolmveerandgaasiga. Pinnale peab jääma selgelt nähtav õlijälg.

TÄHTIS! Taimse ketiõli kasutamisel tuleb pikemaajalisel säilitamisel saekett maha võtta ja puhastada saelati soon ja saekett. Saeketiõli võib oksüdeeruda, kett minna jäigaks ja tähik kinni jääda.

Ketiõli lisamine

• Kõikidel meie kettsaagidel on automaatne ketiõlitussüsteem. Teatud mudelitel on lisaks veel reguleeritav ketimäärimine.

• Kütusepaak ja ketiõlipaak on selliste mõõtudega, et kütus saab otsa enne ketiõli.

See kehtib muidugi sel juhul, kui kasutada õiget ketiõli (kui kasutada liiga voolavat ja kerget ketiõli, võib ketiõlipaak saada enne tühjaks), järgida meie juhiseid karburaatori seadistamiseks (liiga lahja segu kasutamisel jätkub kütust kauem kui ketiõli) ja lõikeosa kohta (pika saelati korral kulub rohkem ketiõli.

Kui keti määrimine ei toimi:

• Vaata järele, kas juhtplaadi õlikanalis pole mingeid takistusi. Puhasta vajaduse korral.

• Kontrolli, et soon juhtplaadi küljel oleks puhas. Puhasta vajaduse korral.

• Kontrolli, kas juhtplaadi otsatähik pöörleb vabalt ja kas määrdeauk otsas ei ole blokeeritud. Puhasta ja määri vajaduse korral.

Kui keti määrdesüsteem peale seda ikka ei tööta õigesti, võta ühendust hooldustöökojaga.

14 – Estonian

Page 15

ÜLDISED OHUTUSEESKIRJAD

Keti veotähik

Sidurikettal on üks veotähiku kahest variandist: A Spur veoratas (kettale kinni joodetud veoratas) B Rim veoratas (asendatav veoratas)

Kontrolli korrapäraselt veotähiku kulumist. Vaheta veotähik välja, kui see on liiga kulunud. Vaheta veotähikut iga kord, kui vahetad saeketti.

Kontrolli lõikeseadme kulumist

Kontrolli iga päev saeketti:

• ketil on silmaga nähtavaid pragusid neetides või lülides.

• saekett on jäik.

• needid või lülid on väga kulunud.

Saeketti ei saa enam kasutada, kui ilmneb mingi allpool nimetatud tunnus:

Võrdle ketti uue ketiga, et määrata, kuivõrd kulunud see on. Kui lõikehammaste pikkus on ainult 4 mm, tuleb kett uuega

asendada.

Juhtplaat

Kontrolli tuleb teostada korrapäraselt:

• Kontrolli, ega juhtplaadi äär pole kare. Vajadusel eemalda karedus viiliga.

• Kontrolli, ega juhtplaadi soon pole väga kulunud. Vajadusel asenda juhtplaat uuega.

• Kontrolli, ega juhtplaadi ots pole ebaühtlaselt või väga kulunud. Kui juhtplaadi üks külg kulub õõnsaks, on töötatud liiga lõdva ketiga.

• Et juhtplaadi eluiga pikendada, peab seda iga päev põõrama.

ETTEVAATUST! Suurem osa õnnetustest juhtub seetõttu, et kettsae kett riivab operaatorit.

Kanna isiklikku ohutusvarustust. Juhised on toodud alajaotuses Isiklik ohutusvarustus.

Ära võta ette tööd, millega toime tulemises sa pole kindel. Juhised on toodud alajaotuses Isiklik ohutusvarustus, Kuidas vältida tagasiviskumist, Lõikeseade ja Üldised tööeeskirjad.

Väldi olukordi, kus võib tekkida tagasiviskumine. Juhised on toodud alajaotuses Seadme ohutusvarustus.

Kasuta soovitud ohutusvarustust ja kontrolli, et see toimiks. Juhised on toodud alajaotuses Tehnilised andmed ja Üldised ohutuseeskirjad.

Kontrolli, kas kõik kettsae ohutusseadmed töötavad. Juhised on toodud alajaotuses Üldised tööeeskirjad ja Üldised ohutuseeskirjad.

Estonian – 15

Page 16

KOOSTAMINE

Juhtplaadi ja keti paigaldamine

ETTEVAATUST! Ketiga töötamisel tuleb alati kasutada kindaid.

Kontrolli, et ketipidur ei oleks väljalülitatud asendis; selleks liiguta turvakäepidet esikäepideme suunas.

Keera kinnitusmutrid lahti ja eemalda siduri kate (ketipidur). Eemalda trantspordikaitse (A).

Keti pingutamiseks keera pingutuskruvi kombivõtme abil päripäeva. Ketti tuleb pingutada, kuni see ei ole juhtplaadi alumisel poolel lõtv. Vaadake juhiseid peatükist Saeketi pingutamine.

Kett on korrektselt pingutatud, kui see ei ole juhtplaadi alumisel poolel lõtv ja on käega kergelt ringiveetav. Keera kinnitusmutrid kombivõtmega kinni, samaaegselt juhtplaati üleval hoides.

Uue keti puhul tuleb ketipingsust tihti kontrollida, kuni kett on sisse töötatud. Kontrolli ketti reeglipäraselt. Õigesti pingutatud kett tagab head lõikeomadused ja pikendab keti eluiga.

Kooretoe paigaldamine

Kooretoe paigaldamise küsimustes pöörduda hooldustöökoja poole.

Paigalda juhtplaat juhtplaadi poltidele. Lükka juhtplaat tagumisse asendisse. Pane kett veotähikule ja juhtplaadi soonde. Alusta juhtplaadi ülemisest poolest.

Kontrolli, kas lõikelülide terad on juhtplaadi ülemisel poolel ettepoole suunatud.

Paigalda sidurikate ja pane ketipingutustift juhtplaadis olevasse auku. Kontrolli, et keti veolülid sobiksid veotähikule ja et kett oleks juhtplaadi soones. Keera kinnitusmutrid sõrmedega kinni.

16 – Estonian

Page 17

KÜTUSE KÄSITSEMINE

Küttesegu

Pange tähele! Seadmel on kahetaktimootor ja see vajab töötamiseks bensiini ning kahetaktiõli segu. Õige vahekorra saamiseks tuleb hoolikalt määrata õlikogus bensiini segamiseks. Väikeste kütusekoguste segamisel võivad ka väikesed eksimused õlikoguse osas mõjutada segu koosseisu oluliselt.

ETTEVAATUST! Hoolitse, et segamise ajal oleks ventilatsioon hea.

Bensiin

• Kasuta kvaliteetset plii- või pliivaba bensiini.

• TÄHELEPANU! Katalüsaatorseadmega varustatud

mootorites tuleb kasutada pliivaba bensiini ja õli segu.

Pliibensiin rikub katalüsaatorseadet ja ta ei täida oma funktsiooni korralikult. Roheline paagikaas tähendab, et selline kettsaag töötab ainult pliivaba bensiiniga.

• Madalaim soovituslik oktaanarv RON on 90. Kui mootoris kasutada bensiini 90 madalama oktaanarvuga, võib see üle kuumeneda. Mootori temperatuuri tõus suurendab laagrite koormust, mis võib põhjustada mootoris raskeid kahjustusi.

• Pidevalt suurtel pööretel töötades (nt. laasimisel) on soovitav kasutada kõrgema oktaanarvuga bensiini.

Keskkonnasäästlik kütus

JONSERED soovitab kasutada keskkonnasõbralikku bensiini (nn. alkülaatkütust), kas kahetaktibensiini Aspen või keskkonnasõbralikku neljataktimootorite bensiini, millesse on segatud kahetaktiõli. Pidage meeles, et vastavalt kasutatavale kütusele tuleb seadistada karburaatorit (vaadake juhiseid, mis on toodud osas Karburaator).

Sissetöötamine

Esimesel 10 töötunnil ei tohi töötada liiga suurel pöörlemiskiirusel.

Kahetaktiõli

• Parima tulemuse saavutamiseks kasutage JONSERED kahetaktiõli, mis on spetsiaalselt meie õhkjahutusega kahetaktimootorite jaoks valmistatud.

• Ärge kasutage mingil juhul vesijahutusega kahetaktimootorite jaoks toodetud õli, mille võõrkeelne nimetus on outboardoil (lühend TCW).

• Ära kasuta kunagi neljataktilise mootori õlisid.

• Madala kvaliteediga õli ja ka liiga rammus õli ja kütuse segu

võivad katalüsaatorseadme tööd segada ja vähendada selle tööiga.

Segu koostis

1:50 (2%) JONSERED kahetaktiõli. 1:33 (3%) teiste õlide korral, mis on õhkjahutusega

kahetaktimootoritele, klassifitseeritud JASO FB/ISO EGB jaoks.

Bensiin, liitrit Kahetaktiõli, liitrit

2% (1:50) 3% (1:33)

5 0,10 0,15 10 0,20 0,30 15 0,30 0,45 20 0,40 0,60

Segamine

• Bensiini ja õli omavaheliseks segamiseks kasuta alati puhast nõu, mis on ette nähtud bensiini jaoks.

• Esiteks vala nõusse pool segatavast bensiinist. Lisa kogu õlikogus. Sega (loksuta) küttesegu segamini. Lisa ülejäänud bensiin.

• Sega (loksuta) küttesegu hoolikalt enne seadme kütusepaagi täitmist.

• Ära sega rohkem kütust kui üheks kuuks vaja.

• Kui seade jääb pikemaks ajaks seisma, tuleb kütusepaak

tühjendada ja puhastada.

Ketiõli

• Määrimiseks kasutatakse spetsiaalset õli (ketiõli), millel on hea nakkuvus.

• Ära kasuta kunagi läbitöötatud õli. See viib õlipumba, juhtplaadi ja keti vigastusteni.

• Tähtis on kasutada õiget õlisorti (sobiva viskoossusega), arvestades ilmastikuolusid.

Estonian – 17

Page 18

KÜTUSE KÄSITSEMINE

• Õhutemperatuuril alla 0°C muutuvad mõned õlid raskesti voolavaks. See võib põhjustada õlipumba ülekoormuse, millele järgnevad õlipumba osade rikked.

• Sobiva ketiõli valimiseks pea nõu hooldustöökojaga.

Tankimine

ETTEVAATUST! Järgnevad ettevaatusabinõud vähendavad

tulekahjuohtu:

Ärge suitsetage kütuse lähedal ega pange sinna kuumi esemeid.

Seiska mootor ning lase sel enne tankimist mõni minut jahtuda.

Kütuse lisamisel ava kork ettevaatlikult, et ülerõhk saaks aeglaselt väheneda.

Pärast kütuse lisamist pinguta korki hoolikalt.

Enne käivitamist vii seade alati tankimiskohast eemale.

Pühi paagikorgi ümbrus puhtaks. Puhasta korrapäraselt kütuse- ja ketiõlipaaki. Kütusefiltrit tuleb vahetada vähemalt kord aastas. Mustus paagis tekitab mootori töös häireid. Jälgi, et kütus oleks korralikult segunenud, selleks loksuta iga kord enne kütusepaagi täitmist kütusenõud. Kütuse- ja ketiõlipaagi mahud on omavahel sobitatud. Sellepärast täida alati mõlemad paagid samaaegselt.

ETTEVAATUST! Kütus ja selle aurud on väga tuleohtlikud ja kahjulikud

sissehingamisel. Ole ettevaatlik käsitsedes kütust ja ketiõli. Mõtle tule- ja plahvatusohu peale.

Ohutusnõuded kütuse käsitsemisel

• Ärge kalla seadmesse kütust, kui mootor pole välja lülitatud.

• Hoolitse selle eest, et kütuse segamisel (bensiin kahetaktiõliga) ja tankimisel oleks ventilatsioon hea.

• Enne käivitamist vii seade vähemalt 3 meetri kaugusele kütuse lisamise paigast.

• Ära käivita seadet:

1 Kui sellele on sattunud kütust või õli. Pühi seade kuivaks ja

lase ka bensiinijääkidel ära auruda.

2 Kui kütust on sattunud Su kehale või riietele, vaheta riided.

Pese puhtaks kehaosad, kuhu on sattunud kütust. Pese vee ja seebiga.

3 Kui seadmest pihkub kütust. Kontrolli korrapäraselt, et

kütust ei lekiks kütusepaagi korgi vahelt või voolikust.

ETTEVAATUST! Ärge kasutage seadet, kui sellel on nähtavaid kahjustusi süüteküünla kaitsel ja süütejuhtmel. Võib tekkida säde ja põhjustada tulekahju.

Transport ja hoiustamine

• Ära hoia kettsaagi ega kütust paigas, kus võib tekkida sädemeid või lahtist tuld, näit. masinate, elektrimootorite, releede, lülitite, katelde jmt. seadmete läheduses.

• Hoia kütust selleks ettenähtud nõus.

• Kui kettsaag jääb pikemaks ajaks seisma või seda

transporditakse, tuleb kütuse- ja õlipaak tühjaks teha. Palu lähimast bensiinijaamast abi sobiva paiga leidmisel vana kütuse ja õli kasutuselt kõrvaldamiseks.

• Transportimisel või säilitamisel peab lõikeosal olema transportimiskaitse, et kogemata miski ei puutuks terava keti vastu. Ka liikumatu kett võib kokkupuutel tekitada kahjustuse nii seadme kasutajale kui teistele inimestele, kes selle vastu puutuvad.

• Kinnitage seade transportimise ajaks.

Pikaajaline hoiustamine.

Tühjendage kütusepaak ja õlipaak hästi õhustatavas kohas. Hoidke kütust selleks ette nähtud paagis kindlas kohas. Pange saelatile kaitse. Puhastage seade. Vaadake juhiseid peatükist Hooldusskeem.

Enne pikemaajalist hoiustamist tuleb seade korralikult puhastada ja hooldada.

18 – Estonian

Page 19

KÄIVITAMINE JA SEISKAMINE

Käivitamine ja seiskamine

ETTEVAATUST! Enne käivitamist tuleb meeles pidada järgmist:

Sae käivitamisel peab olema ketipidur sisse lülitatud, et pöörleva ketiga käivitamisel õnnetust ei juhtuks.

Ära käivita kettsaagi, millele pole korralikult paigaldatud kõiki katteid, saeketti või –lehte. Sidur võib lahti tulla ja põhjustada raskeid vigastusi.

Aseta seade kindlale pinnale. Jälgi, et seisad kindlalt ja et kett ei saa millessegi haakuda.

Kui peate käivitama kettsae puu otsas, lugege osas „Töötehnika“ pealkirja "Sae käivitamine puu otsas" all olevaid juhiseid.

Vaata, et tööpiirkonnas poleks võõraid isikuid.

Külm mootor

Käivitamine: Kettsae käivitamisel peab ketipidur olema sisse

lülitatud. Ketipidur aktiveeritakse tagasilöögikaitse ettepoole lükkamise teel.

Soe mootor

Kasutage samu käivitamisvõtteid, nagu külma mootori puhul, kuid järgmiste eranditega:

• Nihutage regulaatori hoob tagumisse asendisse.

• nihutage regulaatori hoob keskmisse asendisse

(tööreÏiim).

Käivitamine

Haara vasaku käega esikäepidemest. Aseta parem jalg tagumise käepideme alumisele osale ja suru kettsaag vastu maad. Võta parema käega käiviti käepidemest kinni ja tõmba käivitinöör aeglaselt välja, kuni on tunda vastupanu (käiviti hambad haakuvad) ning so

ümber.

TÄHELEPANU! Ära tõmba käivitinööri täies pikkuses välja, ära lase käiviti käepidet lahti, kui see on väljatõmmatud asendis. See võib seadmele vigastusi tekitada.

Käivitusnööri ei tohi kerida käe

Süüde; õhuklapp: Nihutage regulaatori hoob tagumisse

asendisse.

Kütusepump: Vajuta korduvalt kütusepumba kummipõiele, et kütuks liiguks põide. Põis ei pea täiesti täis saama.

Lükka käivitusgaasiregulaator kohe pärast süüte lülitumist sisse ja soorita uusi tõmbeid, kuni mootor käivitub. Mootori käivitumisel anna kohe täisgaas, et käivitusgaas automaatselt välja lülituks.

TÄHTIS! Kuna ketipidur on sisse lülitatud, tuleb mootori pöörete arv viia võimalikult madalaks, peaaegu tühikäigule; selleks tuleb gaasihoovastiku lukustus kiiresti välja lülitada. Sellega kaitsed sidurit, siduritrumlit ja pidurit liigse kulumise eest.

Estonian – 19

Page 20

KÄIVITAMINE JA SEISKAMINE

Pange tähele! Ketipiduri väljalülitamiseks lükatakse tagasilöögikaitse käepideme suunas tagasi. Nüüd on kettsaag kasutamiseks valmis.

ETTEVAATUST! Tervisele on ohtlik pikemat aega sisse hingata mootori

heitgaase, tolmu ja pihustunud ketiõli.

• Ära käivita kettsaagi, millele pole korralikult paigaldatud kõiki katteid, saeketti või –lehte. Juhised on toodud Koostamist käsitlevas alajaotuses. Kui kettsaele pole paigaldatud saelatti ja saeketti, võib sidurisõlm lahti tulla ja põhjustada tõsiseid kahjustusi.

• Käivitamisel peab ketipidur olema tööle rakendatud. Vaadake juhiseid peatükist Käivitamine ja seiskamine. Ärge hoidke käivitamisel kettsaagi õhus. Selline käivitamisviis on väga ohtlik, sest nii võib kergesti kaotada kettsae üle kontrolli.

• Hoidke kettsaagi kindlalt mõlema käega. Hoidke parema käega tagumisest käepidemest ja vasema käega esimesest käepidemest.

sõltumata sellest, kas te olete vasakukäeline või paremakäeline.

käepidemete.

Nii peab hoidma kettsaagi

Hoidke kindlalt pöidlad ja sõrmed ümber

Seiskamine

Mootori seiskamiseks tuleb seiskamislüliti lükata seiskamisasendisse.

• Ära käivita seadet ruumis. Mootori heitgaasid võivad olla tervisele kahjulikud.

• Enne kui käivitad seadet, tee kindlaks, et läheduses ei ole inimesi ega loomi, kellele see võiks ohtlikuks osutuda.

20 – Estonian

Page 21

TÖÖVÕTTED

Enne kasutamist tuleb alati:

1 Kontrollida, et ketipidur töötab ega pole kahjustatud. 2 Kontrollida, et gaasihoovastiku lukustus töötab korralikult

ega pole kahjustatud. 3 Kontrollige, kas seiskamislüliti on korras ja töötab hästi. 4 Kontrollida, et kusagil käepidemetel poleks õli. 5 Kontrollida, et vibratsioonisummutussüsteem töötab ega

pole kahjustatud. 6 Kontrollida, et summuti on korralikult kinni ega pole

kahjustatud. 7 Kontrollida, et kõik kettsae osad on korralikult kinni ega

pole kahjustatud või puudu. 8 Kontrollida, et ketipidur on oma koha peal ega pole

kahjustatud. 9 Kontrollige keti pingsust.

Üldised tööeeskirjad

TÄHTIS! Käesolevas peatükis on põhilised kettsaega töötamise

ohutuseeskirjad. Need eeskirjad ei asenda aga professionaalseid oskusi, mida annab väljaõpe, ega kogemusi. Kui olukord on sulle tundmatu, katkesta töö ja palu abi asjatundjalt. Pöördu nõu küsimiseks kettsae müüja, hooldustöökoja või kogenud kettsae kasutaja poole. Ära hakka tööd tegema, kui sa tunned, et sul puuduvad selleks oskused ja kogemused!

Enne kui hakkad kettsaagi kasutama, pead teadma, mis on tagasiviskumine, kuidas see tekib ja kuidas seda ära hoida. Juhised on toodud alajaotuses Kuidas vältida tagasiviskumist.

Enne kui hakkad kettsaagi kasutama, pead teadma, mis vahe on juhtplaadi ülemise ja alumise äärega saagimisel. Vaadake juhiseid peatükist Meetmed tagasilöögi vältimiseks ja Seadme turvavarustus.

Metsahooldustöödel maapinna kohal tuleb mootorsaag julgestada. Mootorsae julgestamiseks kinnitage julgestusköis mootorsae kinnitusavasse.

Kanna isiklikku ohutusvarustust. Juhised on toodud alajaotuses Isiklik ohutusvarustus.

Põhilised ohutuseeskirjad

1 Vaata ringi:

• Tee kindlaks, et tööpiirkonnas ei oleks inimesi, loomi ega midagi muud, mis võiks häirida sinu kontrolli seadme üle.

• Ja tee kindlaks, et ülalmainitud ei saa sattuda sae tööpiirkonda ega saada vigastatud langevatest puudest.

TÄHELEPANU! Järgi ülalmainitud eeskirju, kuid ära kunagi kasuta kettsaagi olukorras, kus pole võimalik abi kutsuda.

2 Igasuguseid puude hooldustöid maapinna kohal tuleb

teostada ühe või kahe isiku poolt, kes on saanud vastava koolituse (vt. juhiseid alalõigus Olulist). Vähemalt üks isik peab viibima maapinnal, et viia hädaolukorras läbi turvaline päästeoperatsioon ja/või kutsuda abi.

3 Metsahooldustööde teostamisel maapinna kohal tuleb

tööpiirkond alati julgestada ja märgistada siltide, lindi või muu taolisega. Isik/isikud, kes asuvad maapinnal, peavad alati informeerima maapinna kohal töötavat isikut/isikuid, enne kui nad sisenevad julgestatud tööpiirkonda.

4 Hoidu seadme kasutamisest halva ilmaga. Ära tööta paksu

udu, kõva vihma, tuule või pakase korral. Halva ilmaga töötamine väsitab ja sellega kaasneb muid ohte, nagu libe maapind, puu ootamatu langemissuund jne.

5 Ole väga ettevaatlik, kui laasid peeneid oksi ja ära lõika

võsa (palju peeneid oksi korraga). Peened oksad võivad haakuda saeketti ja tekitada ohtlikke vigastusi.

Puude hooldustöid mootorsaega maapinna kohal, kus võib ette tulla ühekäehaaret, võivad teostada üksnes need, kellel on vastavad kogemused ning on läbinud koolituse järgnevatel aladel:

• metsahooldus;

• ronimistehnika;

• ohutuseeskirjad ronimisel;

• täiendav turvavarustus nagu rakmed, silmused, rihmad,

köied, ohutuskonksud ja muud langemist takistavad abinõud nii inimesele, kui ka mootorsaele.

6 Veendu, et sa seisad kindlalt ja saad vabalt astuda. Vaata,

et läheduses ei oleks tõkkeid, nagu juuri, kive, oksi, kraave

Estonian – 21

Page 22

TÖÖVÕTTED

jne., mis takistaksid sind juhul, kui peaksid olema sunnitud kiiresti liikuma. Ole eriti ettevaatlik mäeküljel töötades.

7 Ole eriti ettevaatlik, kui lõikad pinge all olevaid puid. Pinge

all olev puu võib algasendisse tagasi painduda. Kui seisad vales paigas või teed sisselõike valesse kohta, võib puu sind või seadet tabada, nii et kaotad kontrolli seadme üle. See võib omakorda tekitada raskeid kehavigastusi.

ETTEVAATUST! Vahel takerduvad pilpad muhvi kattesse, mille tõttu kiilub kett

kinni. Puhastamise eel seisake alati mootor.

8 Lülita mootor välja ja lukusta saekett ketipiduri abil, kui

seadet on vaja teise kohta toimetada. Kanna kettsaagi nii, et juhtplaat ja kett on suunatud tahapoole. Pikemal transportimisel peab juhtplaat olema kaitstud kaitsekattega.

väheneb tagasiviskumise oht ja suureneb sinu kontroll kettsae üle.

3 Töö juures võib vajadusel kasutada ühekäehaaret, kuid

seda tohivad teha ainult need isikud, kes on vastavalt koolitatud ja kellel on metsahooldustööde kogemus mootorsaega nii maapinnal kui ka maapinna kohal.

lase käepidemetest lahti!

4 Suurem osa õnnetusi seoses tagasiviskumisega juhtub

laasimisel. Kanna hoolt, et sul oleks hea ja tasakaalustatud tööasend ja et ees ei oleks midagi, millele võiksid komistada või mis võiks tasakaalu häirida.

Kui töötada tähelepanematult, võib juhtplaadi ohusektor riivata lähedal olevat oksa, puud või muud eset ja tekib tagasiviskumine.

Saetav puu peab olema kontrolli all. Kui te saete väikseid ja kergeid puutükke, võivad need jääda saeketti kinni ja paiskuda teie vastu. See võib ka mitte ohtlikke kahjustusi tekitada, aga siiski ehmatada ja te võite kaotada kontrolli sae üle. Ärge saagige virna või oksi hunnikus, võtke nad eraldi ette. Saagige ainult ühte tüve või oksa korraga. Võtke lahtisaetud tükid ära ja kontrollige, et teie töökoht oleks kogu aeg korras ja jalgealune kindel.

5 Ära kunagi sae kettsaega kõrgemalt kui

õlakõrguselt ja ära lõika juhtplaadi otsaga. Ära hoia kettsaagi kunagi ainult ühe käega!

Ära

9 Kui te panete kettsae maapinnale, peab ketipidur olema

tööle rakendatud ja teil tuleb sael ka silm peal hoida. Kui teete pikema vaheaja, lülitage mootor välja.

Üldised eeskirjad

1 Kui on teada, mis on tagasiviskumine ja kuidas see tekib,

pole üllatus nii suur. Teadlikkus aitab ohtu vähendada. Harilikult on tagasiviskumine küllalt nõrk, aga mõnikord võib see olla väga äkiline ja jõuline.

2 Hoia parema käega alati tugevasti kettsae tagumisest

käepidemest ja vasakuga esikäepidemest. Hoia sõrmed kindlalt ümber käepidemete. Hoida tuleb mõlema käega, hoolimata sellest, kas oled parema- või vasakukäeline. Nii

22 – Estonian

6 Sae alati täisgaasil, siis liigub kett kiiresti.

Page 23

TÖÖVÕTTED

7 Kui peate lõikama oksi vms., mis paiknevad õlavööst

kõrgemal, siis on soovitatav kasutada tööplatvormi või tõstukit.

8 Ole väga ettevaatlik, kui lõikad juhtplaadi ülemise äärega,

s.t. lõikad altpoolt. Siis toimub nn. lükkav lõikamine. Lükkaval lõikamisel lükkab saekett saagi tagasi operaatori poole. Kui saekett jääb kinni, võib kettsaag tagasi lüüa teie suunas.

9 Kui sul ei õnnestu saeketi lükkavale jõule vastu seista, võib

kettsaag nii kaugele taha liikuda, et ainult juhtplaadi tagasiviskumise sektor jääb puuga kontakti, mille tulemuseks on tagasiviskumine.

Põhiline lõikamistehnika

ETTEVAATUST! Ära tööta kettsaega seda ühes käes hoides. Ühe käega ei saa kettsaagi piisavalt kontrolli all hoida, nii võid endale sisse saagida. Sellepärast tuleb kettsaagi hoida kahe käega kindlalt kinni.

Üldised näpunäited

• Lõikamisel anna alati täisgaasi!

• Vähenda pöörded tühikäigule peale iga lõikamist (kui

mootor käib täispööretel liiga kaua ilma koormuseta, mida tekitab saagimine, võib ta rikki minna).

• Lõikamine ülalt = Tõmbav lõikamine.

• Lõikamine alt = Lükkav lõikamine.

Lükkav lõikamine suurendab tagasiviskumise ohtu. Juhised on toodud alajaotuses Kuidas vältida tagasiviskumist.

Oskussõnad

Lõikamine = Üldine nimetus puu läbisaagimise kohta. Laasimine = Langetatud puu küljest okste lõikamine. Murdumine = Palk murdub enne, kui oled selle läbi saaginud.

Viis tegurit, millele tuleb enne lõikamist tähelepanu pöörata:

1 Kanna hoolt, et juhtplaat ei kiiluks lõikesoones kinni.

2 Kanna hoolt, et palk ei murduks.

Lõikamist juhtplaadi alumise äärega, s.t ülaltpoolt lõikamist, nimetatakse tõmbavaks lõikamiseks. Tõmbaval lõikamisel tõmbab kettsaag ennast puu poole ja saag puhkab puul. Tõmbava lõikamise ajal on sul parem kontroll nii kettsae kui ka tagasiviskumise sektori üle.

10 Järgi teritamise ja hooldamise eeskirju. Kasuta ainult tootja

poolt soovitatud juhtplaadi ja keti kombinatsioone. Juhised on toodud alajaotustes Lõikeseade ja Tehnilised andmed.

3 Kanna hoolt, et kett ei puudutaks maad või muud eset

lõikamise ajal ega ka peale läbilõikamist.

4 Kontrolli, kas esineb tagasiviskumise ohtu.

5 Kas ilmaolud või ümbritsev pinnastik võivad mõjutada

ohutust?

Estonian – 23

Page 24

TÖÖVÕTTED

Keti kinnikiilumist ja palgi murdumist põhjustab palgi toetumisviis ja see, kas palk on pinge all või mitte.

Peaaegu alati on võimalik neid probleeme vältida, lõigates palki kahes järgus: altpoolt ja ülaltpoolt. Toeta palki nii, et kett ei kiiluks kinni ja palk ei murduks lõikamise ajal.

ETTEVAATUST! Kui kett kiilub kinni, lülita mootor välja! Ära proovi kettsaagi lahti

tõmmata. See võib vigastada ketti, kui kettsaag järsku lahti pääseb. Painuta lõikesoon näit. murdraua abil lahti ja vabasta juhtplaat.

Järgnevas kirjeldatakse tegutsemist tavalisemates olukordades, mis võivad ette tulla kettsaega töötamisel.

Lõikamine Palk lamab maas. Ei esine erilist ohtu keti kinnikiilumiseks

ega palgi murdumiseks. Kuid kett võib puudutada maad pärast palgi läbilõikamist.

Alusta lõikamist altpoolt (lõika umbes 1/3 palgist läbi).

- Lõpeta ülaltpoolt lõigates, et lõikesooned kohtuksid.

Palk on toetatud mõlemast otsast. Oht keti kinnikiilumiseks on suur.

Lõika palk läbi ülaltpoolt. Katsu vältida, et kett puutuks maad palgi läbilõikamise lõpul. Hoia täisgaasi, aga ole ettevaatlik.

- Kui palki on võimalik keerata, sae läbi umbes 2/3 tüvest.

- Keera palki ja lõika ülejäänud kolmandik teiselt poolt läbi.

Palk toetub ühest otsast. Murdumise oht on suur.

- Alusta lõikamist ülaltpoolt (lõika umbes 1/3 palgist läbi).

- Lõpeta altpoolt lõigates, nii et lõikesooned kohtuvad.

Laasimine

Jämedaid oksi laasides tuleb toimida samamoodi kui palki lõigates.

Lõika keerulised oksad mitmes järgus.

24 – Estonian

Page 25

Puulatvade langetamistehnika

ETTEVAATUST! Et puud langetada, on vaja suuri kogemusi. Kui sul pole

kettsaega töötamise kogemusi, ära langeta puid. Ära võta ette tööd, millega toime tulekus sa pole kindel!

TÖÖVÕTTED

Võib juhtuda, et pead laskma puul langeda loomulikus langesmissuunas, kuna on võimatu või ohtlik sundida seda soovitud suunas langema.

Veel üks väga tähtis tegur, mis ei mõjuta langetamissuunda, vaid sinu turvalisust, on vajadus kindlaks määrata, kas puul on vigastatud või surnud oksi, mis langetamisel võivad murduda ja pähe kukkuda.

Ohutsoon

Metsahooldustööde teostamisel maapinna kohal tuleb tööpiirkond alati julgestada ja märgistada siltide, lindi või muu taolisega. Ohutuskaugus langetatava puuladva ja lähima töökoha vahel peab olema 2 1/2 puu kõrgust. Jälgige, et keegi ei viibiks nimetatud ohutsoonis enne langetamist ega langetamise ajal.

Langetamissuund

Puu tuleb langetada järgnevaks laasimiseks ja tükeldamiseks maksimaalselt heas suunas. Ala, kuhu puu langeb, peab olema töötamiseks sobiv. Eelkõige tuleb vältida olukorda, et langetatav puulatv jääb teise puu külge kinni. 'Kinnilangetatud' puuladva allavõtmine on väga ohtlik (vt. punkti 4 käesolevas alalõigus).

Pärast otsustamist, millises suunas te soovite puuladva langetada, tuleb hinnata, milline on puuladva loomulik langemissuund.

Seda mõjutavad mitu tegurit:

• Kuhupoole on puu kaldu

• Kas puu on kõver

• Tuulesuund

• Okste paiknemine

• Lume raskus

ETTEVAATUST! Ohtlike langetamiste korral peab kõrvaklapid kõrvadelt eemaldama kohe pärast saagimist, et hääled ja hoiatussignaalid oleksid kuuldavad.

Langetamine

Langetamine toimub kolme lõikega. Kõigepealt tuleb teha langetussälk, mis koosneb ülemisest ja alumisest sisselõikest; lõpuks tuleb teha langetav sisselõige. Kui need lõiked on tehtud õigesse kohta, on võimalik langemist suunata väga täpselt.

Langetussälk

Langetussälku tuleb alustada ülemise sisselõike tegemisega. Seisa paremal pool puud ja lõika kaldu allapoole.

Pärast seda tuleb teha alumine sisselõige, nii et see lõpeks samas kohas, kus ülemine sisselõige.

Langetussuunda määrav sälk peab ulatuma tüvesse 1/4 läbimöödu võrra. Nurk ülemise ja alumise sisselõike vahel peab olema 45 kraadi.

Kohta, kus sisselõiked kohtuvad, nimetatakse langetussälgu jooneks. See peab olema täiesti horisontaalne ning valitud langemissuuna suhtes täisnurga (90

°) all.

Estonian – 25

Page 26

TÖÖVÕTTED

Langetav sisselõige

Langetav sisselõige tuleb teha puu teisele poolele ja see peab olema täiesti horisontaalne. Seisa vasakul pool puud ja lõika juhtplaadi alumise äärega.

Tee langetav sisselõige umbes 3-5 cm (1,5-2 tolli) langetussälgu horisontaallõikest kõrgemale.

Toeta kooretugi (kui see on paigaldatud) pideriba taha. Suru täisgaasiga saag aeglaselt tüvesse. Jälgi, kas puu ei hakka liikuma soovitud langetamissuunast erinevas suunas. Suru langetuskiil või -raud sisselõikesse, niipea kui lõige on selleks küllaltki sügav.

Lõpeta langetav sisselõige paralleelselt langetussälgu joonega, nii et vahemaa nende vahel on vähemalt 1/10 tüve läbimöödust. Tüve läbilõikamata osa nimetatakse pideribaks.

Kui langetussälk ja langetav sisselõige on tehtud, hakkab puu omaenda raskuse all langema. Vajaduse korral kasuta langetuskiilu või -rauda.

Kasuta võimaluse korral tüve läbimöödust pikemat juhtplaati, et langetavat sisselõiget ja langetussälku oleks võimalik teha üheainsa saagimisega. Vt. ptk. Tehnilised andmed, kus on antud sinu kettsaele sobivad juhtplaadi pikkused.

Leidub võimalusi ka selliste puude langetamiseks, mille tüve läbimõõt on suurem kui juhtplaadi pikkus. Sellega kaasneb siiski palju suurem tagasiviskumise oht, sest juhtplaadi ohusektor võib sattuda kergesti puuga kontakti.

ETTEVAATUST! Kui sul puudub vastav väljaõpe, ära langeta puid, mille läbimõõt ületab juhtplaadi pikkuse!

Laasimine

Pideriba toimib nagu uksehing, mis kontrollib puu langemissuunda.

Kui pideriba on liiga kitsas ning langetav sisselõige või langetussälgu suunda määravad sisselõiked ei ole tehtud õigesse kohta, ei ole üldse võimalik puu langemissuunda kontrollida.

26 – Estonian

ETTEVAATUST! Suurem osa tagasiviskumisest põhjustatud õnnetustest juhtub laasimisel! Kui laasid pinge all olevaid oksi, jälgi tagasiviskumise ohusektorit eriti hoolikalt!

Veendu, et sa saad kindlalt seista ja takistamatult tööd teha! Töötades seisa vasakul pool tüve. Hoia kettsaagi keha lähedal, et sul oleks sae üle maksimaalne kontroll. Kui on võimalik, lase kettsael toetuda puutüvele.

Hoia alati kettsaagi enda suhtes teisel pool tüve.

Page 27

TÖÖVÕTTED

Halvasti langenud puu käsitsemine

Pinge all olevate puude ja okste lõikamine

Ettevalmistused: Hinda, kuhupoole puu või oks liigub, kui see pääseb pingest,

ning kus asub selle loomulik murdumiskoht (s.t. see koht, kus puu või oks murdub, kui seda veel rohkem painutada).

sõltuvalt sellest, kuidas paikneb kettsaag, kui selle ohusektor eset riivab.

Tagasiviskumine tekib ainult siis, kui juhtplaadi tagasiviskumise ohusektor riivab eset.

Otsusta, missugune on kõige kindlam moodus pinget kõrvaldada ja kas saad seda teha ohutult. Rasketes olukordades on ainus ohutu moodus kettsaag ära panna ja kasutada vintsi.

Üldised näpunäited:

Seisa nii, et puu või oks ei tabaks sind, kui see pinge alt vabaneb.

Tee sisselõikeid murdumispunktis või selle läheduses. Tee üks või mitu sisselõiget nii sügavalt, kui vaja pinge vähendamiseks ja tüve või oksa murdumiseks murdumispunktis.

Ära lõika kunagi otse läbi pinge all olevat puud või oksa!

Tagasiviskumise vältimine

ETTEVAATUST! Tagasiviskumine võib olla väga ootamatu ja jõuline; operaatori poole

võib lüüa kettsaag, juhtplaat või kett. Kui kett sel momendil jookseb, võivad tagajärjeks olla rasked või isegi eluohtlikud vigastused. Seetõttu on väga tähtis, et teaksid, millest tagasiviskumine tekib ja kuidas seda vältida ettevaatlikkuse ja õigete töövõtetega.

Laasimine

ETTEVAATUST! Suurem osa õnnetustest tagasilöögiga juhtub puude laasimisel. Ärge kasutage saagimiseks tagasilöögisektorit. Olge ettevaatlik, ärge laske saelati otsa puutuda vastu tüve, oksi või muid esemeid. Eriti ettevaatlik tuleb olla okstega, mis on pinge all. Oks võib teie vastu paiskuda, kui see pingest vabaneb ja tekitada tõsise kahjustuse.

Hoia alati kettsaagi enda suhtes teisel pool tüve.

Palgi tükeldamine

Juhised on toodud alajaotuses Põhiline lõikamistehnika.

Mis on tagasiviskumine?

Tagasiviskumine on kettsae kiire reaktsioon, mis tekib siis, kui juhtplaadi otsa ülemine veerand ehk ohusektor riivab mingit eset ja selle peale saag tagasi lööb.

Tagasiviskumine on alati juhtplaadi sihis. Enamasti viskub kettsaag juhtplaadiga üles või tahapoole, kasutaja suunas. Mõnikord võib ette tulla tagasiviskumist ka teistes suundades,

Estonian – 27

Page 28

HOOLDUS

Üldised näpunäited

Seadme kasutaja võib teha ainult selliseid hooldamis- ja korrastustöid, mida on kirjeldatud käesolevas kasutusjuhendis.

TÄHTIS! Ülejäänud hooldus, mida käesolevas käsitsemisjuhendis pole kirjeldatud, tuleb jätta vastava väljaõppe saanud tehnikule (pöördu müüja poole).

Karburaatori seadistamine

Vastavalt kehtivatele keskkonnakaitsealastele või heitmete kohta kehtestatud seadusandlikele aktidele on teie mootorsaag varustatud karburaatori seadistamiskruvide liikumise piirajatega. Nad piiravad reguleerimise maksimaalselt poole pöördeni.

1/2

Sinu Jonseredi toode on konstrueeritud ja valmistatud selliselt, et ta eraldab vähe kahjulikke heitgaase.

Töö

• Karburaator juhib läbi gaasiregulaatori mootori pöördeid. Karburaatoris seguneb kütus õhuga. Õhu ja kütuse segu koostist saab reguleerida. Et kasutada ära seadme maksimaalset võimsust, peab seadistus olema täpne.

• Karburaatori seadistamine tähendab seda, et mootor sobitatakse kohalikele oludele, nagu kliima, kõrgus merepinnast, bensiini koostis ja kahetaktiõli tüüp.

• Karburaatoril on kolm seadistamisvõimalust:

- L = Madalate pöörete suuline

- H = Kõrgete pöörete suuline

- T = Tühikäigu reguleerimise kruvi

• L- ja H-suulisega saab reguleerida kütusevoolu, et see vastaks gaasihoovastiku ava läbivale õhuvoolule. Kui keerata suulisi päripäeva, läheb kütusesegu lahjemaks (segusse läheb vähem kütust), kui keerata vastupäeva, läheb segu rikkamaks. Lahja segu annab kõrgema pöörete arvu ja rikas segu madalama.

• T-kruvi reguleerib gaasihoovastiku asendit tühikäigul. Keera T-kruvi päripäeva, et tühikäigul oleks kõrgem pöörete arv ja vastupäeva, et pöörete arv oleks väiksem.

Algseadistus ja sissetöötamine

Katsetamisel tehases tehakse karburaatori algseadistus. Esimesel 10 töötunnil ei tohi töötada liiga suurel pöörlemiskiirusel.

TÄHELEPANU! Kui kett tühikäigul liigub, keera T-kruvi vastupäeva, kuni kett seiskub.

Soovit. tühikäigu pööretearv: 2800 p/min

Peenseadistus

Pärast sissetöötamist tuleb karburaatorit seadistada. Seda peenseadistust peab sooritama vastava väljaõppe saanud isik. Esiteks reguleerida L-suulist, pärast seda tühikäigukruvi T ja lõpuks H-suulist.

Kütusetüübi vahetamine

Kui pärast teisele kütusetüübile üleminekut kettsaag käitub teisiti (käivitamise, kiirenduse, täiskäigu pöörete jmt. osas), tuleb teha uuesti peenseadistus.

Eeldused

• Seadistamisel peab alati õhufilter olema puhas ja silindrikate paigaldatud. Musta õhufiltriga reguleerimisel jääb pärast järgmist õhufilri puhastamist segu liiga lahjaks. See võib mootorile tekitada raskeid vigastusi.

• Ära ürita suulisi L ja H reguleerida stoppasendist mööda, sest see võib tekitada kahjustusi.

• Käivita seade eeskirjade kohaselt ja lase töötada 10 minutit.

• Aseta seade ühtlasele pinnale, juhtplaat suunatud kasutajast eemale; hoolitse, et juhtplaat ja kett ei puudutaks pinnast ega teisi esemeid.

Madalate pöörete suuline L

Keerake L-suulist päripäeva lõpuni. Kui mootori kiirendus pole piisav või kui tühikäigul töötab mootor ebaühtlaselt, tuleb Lsuulist keerata vastupäeva, kuni kiirendus on hea või tühikäigul mootori töö ühtlane.

Tühikäigu T peenseadistus

Tühikäiku reguleeritakse kruvi T abil. Keera tühikäigukruvi T päripäeva, kuni kett hakkab liikuma. Keera pärast seda kruvi uuesti tagasi, kuni kett jääb seisma. Õigesti seadistatud tühikäigu pöörete puhul töötab mootor ühtlaselt igas asendis teatud pöörete piires, enne kui kett hakkab liikuma.

ETTEVAATUST! Kui ei ole võimalik reguleerida tühikäiku nii, et kett seisab, pöördu hoolduspunkti. Ära kasuta kettsaagi enne, kui see on õigesti seadistatud või parandatud.

28 – Estonian

Page 29

HOOLDUS

Kõrgete pöörete suuline H

Mootor seadistatakse tehases merepinnakõrgusele vastavalt. Kui töötatakse kõrgel, erinevates ilmastikuoludes, erinevatel temperatuuridel või õhuniiskusel võib osutuda vajalikuks kõrgete pöörete suulist vastavalt seadistada.

TÄHELEPANU! Kui kõrgete pöörete suulist liiga sügavale sisse keerata, võib tekitada kahjustusi kolvile või silindrile.

Katsetamisel tehases seadistatakse kõrgete pöörete suuline nii, et oleks täidetud seadusandlusega kehtestatud nõuded ja tagatud maksimaalselt parimad tehnilised näitajad. Seejärel lukustatakse kõrgete pöörete suuline maksimaalselt välja keeratud asendisse liikumise piirajaga. Liikumise piiraja piirab reguleerimise maksimaalselt poole pöördeni.

Õigesti seadistatud karburaator

Õigesti seadistatud karburaator võimaldab takistamatut kiirendust ja annab õige podiseva mootorimüra. Lisaks sellele ei tohi tühikäigul kett liikuda. Liiga lahjale segule reguleeritud L-suuline teeb seadme käivitamise raskeks ja takistab kiirendamist. Kui H-suuline on seadistatud liiga lahjale segule, on seadmel väike võimsus, halb kiirendus ja see võib vigastada mootorit.

Kettsae ohutusvarustuse kontroll, korrashoid ja hooldus

Pange tähele! Seadme hooldamine ja parandamine nõuab vastavat väljaõpet. Eriti oluline on see turvavarustuse osas. Kui teie seadme kontrollimisel selgub, et mõni allpool nimetatud asjadest pole korras, tuleb seade viia parandusse.

Kontrolli turvakäepidet

Kontrolli, et turvakäepidemel ei oleks pragusid ega muid nähtavaid vigastusi.

Liiguta turvakäepidet edasi-tagasi, kontrollimaks, et see liigub vabalt ning et see on tugevalt kinnitatud sidurikaitse külge.

Kontrolli pidurilülitit

Käivita kettsaag ja aseta see kindlale pinnale. Kanna hoolt, et kett ei puudutaks maad või mingeid esemeid. Vt. juhiseid alajaotusest Käivitamine ja seiskamine.

Ketipidur ja turvakäepide

Kontrolli lintpiduri kulumist

Pühi ära saepuru, vaik ja saast, mis on kogunenud lintpidurile või sidurikettale. Saast ja kulumine võivad halvendada piduri toimimist.

Kontrolli regulaarselt, et pidurilint oleks kõige õhemast kohast vähemalt 0,6 mm paks.

Võta kettsaag kindlalt kätte, haarates sõrmedega ümber käepidemete.

Estonian – 29

Page 30

HOOLDUS

Anna täisgaasi ja aktiveeri ketipidur, surudes käerandme vastu turvakäepidet. Ära lase esikäepidemest lahti. Kett peab kohe

peatuma.

Gaasihoovastiku sulgur

• Kontrolli, kas gaasihoovastik sulgub tühikäigul, kui gaasihoovastiku sulgur läheb oma lähteasendisse.

• Vajuta gaasihoovastiku sulgurit ja kontrolli, kas see läheb, kui lased ta lahti, tagasi algasendisse.

Ketipüüdja

Kontrolli, et ketipüüdja ei oleks vigastatud ning et see oleks kindlalt kinnitatud kettsae korpusele.

Vibratsioonisummutussüsteem

Kontrolli korrapäraselt, et amortiseerivad elemendid ei oleks pragunenud ega deformeerunud.

Kanna hoolt, et amortiseerivad elemendid oleks kindlalt kinnitatud mootori ja käepidemete külge.

• Kontrolli, kas gaasihoovastik ja gaasihoovastiku sulgur liiguvad vabalt ja kas tagasitõmbevedrud töötavad korralikult.

• Käivita kettsaag ja anna täisgaasi. Lase gaasihoovastik lahti ja kontrolli, kas kett peatub täielikult. Kui kett pöörleb sel ajal, kui gaasihoovastik on seatud tühikäigule, pead kontrollima karburaatori tühikäigu reguleerimist.

30 – Estonian

Seiskamislüliti

Käivita mootor ja kontrolli, kas mootor seiskub, kui lükkad lüliti seiskamisasendisse.

Page 31

HOOLDUS

Summuti

Ära kasuta kunagi vigastatud summutiga seadet.

Kontrolli korrapäraselt, kas summuti on kindlalt seadme külge kinnitatud.

Teatud summutitüübid on varustatud erilise sädemeid püüdva võrguga. Puhasta võrku kord nädalas. Selleks on soovitav kasutada terasharja. Ummistunud võrgu tõttu läheb mootor kuumaks ja see põhjustab mootori kahjustuse.

Pange tähele! Asenda vigastatud võrk uuega. Musta võrguga seade kuumeneb üle, mis võib vigastada silindrit ja kolbi. Ära kunagi kasuta vigastatud summutiga seadet.

kunagi summutit, millel puudub sädemepüüdja või mille sädemepüüdja on vigastatud.

Ära kasuta

Käiviti

ETTEVAATUST! Tagasitõmbevedru asetseb vinnastatult käivitikambris ja võib hooletu käsitsemise puhul välja pääseda ja tekitada kehavigastusi.

Käivitusnööri või käivitusvedru vahetamisel tuleb olla ettevaatlik. Kasutage kaitseprille ja kaitsekindaid.

Katkenud või kulunud käivitinöör vahetamine

• Ava kruvid, millega käiviti on karteri külge kinnitatud ja eemalda käiviti.

• Tõmba nööri välja umbes 30 cm ja vea nööriratta servas asetsevast soonest läbi. Vabasta tagasitõmbevedru, lastes rattal aeglaselt tagurpidi pöörelda.

Summuti ülesandeks on summutada müra ja suunata heitgaasid operaatorist eemale. Heitgaasid on kuumad ja võivad sisaldada sädemeid, mis võivad tekitada tulekahju, kui läheduses on kergesti süttivaid esemeid.

Katalüsaatorseadmega summuti vähendab tunduvalt süsivesinike (HC), lämmastikoksiidide ja aldehüüdide heitmeid heitgaasides. See aga ei vähenda lõhnata gaasi - vingugaasi (CO) heitmeid. Sellepärast ei tohi töötada suletud või halvasti õhustatavates ruumides. Lumekoopas, keldris või kitsastes kohtades tuleb pöörata tähelepanu õhuvahetusele.

• Keera lahti ratta keskmine kruvi ja eemalda ratas. Paigalda nöörirattasse uus nöör ja kinnita see. Keri umbes 3 tiiru nööri rattale. Paigalda ratas koos tagasitõmbevedruga, nii et tagasitõmbevedru ots haakuks rattasse. Paigalda nööriratta keskmine kruvi. Tõmba käivitinöör läbi käiviti

Estonian – 31

Page 32

HOOLDUS

korpuses ja käepidemes oleva avause. Tee käivitinööri otsa korralik sõlm.

Tagasitõmbevedru vinnastamine

• Tõmba käivitinöör nööriratta soonest läbi ja keera ratast umbes 2 tiiru päripäeva.

Pange tähele! Kontrolli, et ratast saab veel keerata vähemalt 1/2 tiiru täiesti välja tõmmatud nööri puhul.

Katkenud tagasitõmbevedru vahetamine

Käiviti paigaldamine

• Käiviti paigaldamisel tõmba kõigepealt käivitinöör välja ja aseta käiviti oma kohale karteri küljes. Lase käivitinööril aeglaselt sisse joosta, et hambad haakuksid nöörirattasse.

• Paigalda kinnituskruvid ja pinguta neid.

Õhufilter

Puhasta õhufiltrit korrapäraselt tolmust ja mustusest, vältimaks:

• Häireid karburaatori töös

• Käivitamisraskusi

• Võimsuse vähenemist

• Mootori osade asjatut kulumist

• Liigset kütusekulu.

• Eemalda filtrikate ja võta õhufilter lahti. Paigaldamisel

kontrolli, et õhufilter oleks tihedalt vastu filtrihoidjat. Filter raputatakse või harjatakse puhtaks.

• Eemalda nööriratas. Juhised on toodud alajaotuses Katkenud või kulunud starterinööri vahetamine. Ära unusta, et tagasitõmbevedru on starteris vinnastatud.

• Võta starteri küljest maha kassett tagasitõmbevedruga.

• Õlita tagasitõmbevedru vedela õliga. Paigalda kassett

tagasitõmbevedruga starteri külge. Paigalda nööriratas ja pinguta tagasitõmbevedru.

32 – Estonian

Põhjalikumaks puhastamiseks pese õhufiltrit seebilahuses. Pikemat aega kasutatud õhufiltrit ei saa enam täiesti puhtaks.

Sellepärast tuleb see korrapäraselt uuega asendada.

Vigastatud õhufilter tuleb kohe välja vahetada.

JONSEREDi kettsae saab varustada eri laadi õhufiltritega olenevalt töö- ja ilmastikuoludest. Küsi nõu oma müügiesindajalt.

Page 33

HOOLDUS

Süüteküünlad

Süüteküünla töövõimet mõjutavad:

• Valesti seadistatud karburaator.

• Vale õlisegu kütuses (liiga palju või vale õli).

• Määrdunud õhufilter.

Need tegurid tekitavad setteid süüteküünla elektroodidel ja võivad põhjustada tööhäiried ning käivitusraskusi.

Väikese võimsuse, raske käivitamise või ebaühtlase tühikäigu puhul kontrolli alati kõigepealt süüteküünalt, enne kui võtad ette teisi meetmeid. Puhasta must süüteküünal ja kontrolli samal ajal, kas elektroodide vahe on 0,5 mm. Vaheta süüteküünal pärast kuuajalist kasutamist või vajaduse korral varem.

Pange tähele! Kasuta alati soovitatud süüteküünla tüüpi! Vale süüteküünal võib vigastada kolbi või silindrit. Kontrolli, et küünaldel oleks raadiohäirete kaitse.

Juhtplaadi otsatähiku määrimine

Määri juhtplaadi otsatähikut iga kord, kui lisad kütust. Kasuta selleks ette nähtud määrdepritsi ja kvaliteetset laagrimääret.

Õlipumba reguleerimine

Õlipump on reguleeritav. Seda reguleeritakse kruvikeeraja või kombivõtmega keerates. Vabrikus seadistatakse kruvi asendisse 2. Kui kruvi keerata päripäeva, väheneb õli pealejooks ja kruvi vastupäeva keeramisel õlivool suureneb.

Soovitatavad asendid: Juhtplaat 13"-14": Asend 1 Juhtplaat 16": Asend 2

ETTEVAATUST! Reguleerimise ajal peab mootor olema välja lülitatud.

Jahutussüsteem

Võimalikult madala töötemperatuuri tagamiseks on seade varustatud jahutussüsteemiga.

Jahutussüsteem koosneb järgnevatest osadest: 1 Õhu sisseimemisava käivitis. 2 Õhukanal. 3 Ventilaatoritiivad hoorattal. 4 Jahutusribid silindril. 5 Silindrikate (juhib jahutusõhu silindrisse).

Puhasta jahutussüsteemi kord nädalas harjaga, raskete tööolude puhul tihedamini. Määrdunud või ummistunud jahutussüsteemi puhul kuumeneb seade üle, mis vigastab silindrit ja kolbi.

Pange tähele! Katalüsaatoriga kettsaagide jahutussüsteemi tuleb iga päev puhastada. Katalüsaatoriga kettsaagidel on see eriti oluline, kuna kõrgem töötemperatuur heitgaasidel nõuab efektiivsemat mootori ja katalüsaatoriosa jahutust.

Estonian – 33

Page 34

HOOLDUS

Hooldusskeem

Alljärgnevas on toodud seadme hooldustööde nimekiri. Enamike tööde kohta on antud ka kirjeldus osas Hooldus.

Igapäevane hooldus Iganädalane hooldus Igakuine hooldus

Kontrollige ketipiduri pidurdusrihma, kas

Puhasta seade väljastpoolt.

Kontrolli, et gaasihoovastiku liikuvad osad toimiksid ohutuseeskirjade kohaselt. (Gasihoovastikusulgur ja gaasihoovastik.)

Puhasta ketipidur ja kontrolli selle ohutuseeskirjade kohast toimimist. Kontrolli, et ketipüüdja ei oleks vigastatud; asenda see vajaduse korral.

Keera iga päev juhtplaati ümber, et kulumine oleks mõlemilt poolt ühtlane. Kontrolli, et määrdeauk ei oleks ummistunud. Puhasta ketisoon. Määri juhtplaadi otsatähikut, kui see on olemas.

Kontrolli, kas juhtplaat ja kett saavad küllaldaselt õli.

Kontrollige, kas saeketil pole nähtavaid pragusid neetides ja lülides, kas needid ja lülid pole liiga kulunud, kas saekett pole jäik. Vahetage, kui vaja.

Terita kett ja kontrolli selle pinget ja seisundit. Kontrolli, et keti veoratas ei oleks üleliigselt kulunud, asenda vajaduse korral.

Puhastage käiviti õhusissepääsuava. Kontrolli kõik juhtmed ja ühendused. Kontrolli, et kruvid ja mutrid oleksid

korralikult kinnitatud. Kontrolli, kas seiskamislüliti toimib. Kontrolli, et mootorist, kütusepaagist ja -

voolikutest ei pihkuks kütust. Kontrollige katalüsaatorseadmega

kettsae jahutussüsteemi tööd iga päev.

Kontrollige katalüsaatorseadmeta kettsae jahutussüsteemi tööd iga nädal.

Kontrollige käivitit, käivitusnööri ja tagasitõmbevedru.

Kontrollige, kas vibratsioonisummutuselemendid on korras.

Viili maha karedus juhtplaadi külgedel. Puhasta karburaatorit väljaspoolt.

Tee summuti sädemepüüdja võrk puhtaks või vaheta välja.

Puhasta karburaator ja selle ümbrus.

Puhasta õhufilter. Asenda vajaduse korral.

see pole kulunud. Kui kõige kulunumas kohas on järel vaid 0,6 mm, vahetage rihm.

Kontrolli, kas siduri osad - sidurikorv, vedru ja -ketas - pole kulunud.

Puhasta süüteküünal. Kontrolli, et elektroodide vahe oleks 0,5 mm.

Kontrolli kütusefiltrit ja -voolikut. Vajadusel vaheta.

Puhastage kütusepaak seest pärast selle tühjendamist.

Tühjendage õlipaak ja puhastage seest.

34 – Estonian

Page 35

TEHNILISED ANDMED

Tehnilised andmed

CS 2139T

Mootor

Silindri maht, cm Silindri läbimõõt, mm 40 Käigu pikkus, mm 31 Pöörlemiskiirus tühikäigul, p/min 2800 Soovituslik suurim pöörlemiskiirus, p/min 13800 Võimsus, kW/ p/min 1,7/9600

Süütesüsteem

Süüteküünlad NGK BPMR 7A/ Champion RCJ 7Y Elektroodide vahe, mm 0,5

Kütuse-/määrimissüsteem

Bensiinipaagi maht, l 0,34 Õlipumba tootlikkus 8 500 p/min puhul, ml/min 3-7 Õlipaagi maht, liitrit 0,15 Õlipumba tüüp Automaatne

Kaal

Kettsae kaal juhtplaadita, ketita ning tühjade paakidega, kg 3,5

Müraemissioon (vt. märkust 1)

Müra võimsustase, dBA 110 Müra võimsustase, garanteeritud LWAdBA 112

Müratase (vt. märkust 2)

Ekvivalentne müra rõhutase kasutaja kõrvas, dBA 102

Ekvivalentsed vibratsioonitasemed, a

Esikäepide, m/s Tagumine käepide, m/s

Kett/juhtplaat

Standardne juhtplaadi pikkus, tolli/cm 14"/34 Soovitatud juhtplaadi pikkus, tolli/cm 12-16"/30-41 Efektiivne lõikepikkus, tollid/cm 11-15"/28-38 Ketisamm, tolli/mm 3/8" /9,52 Veolüli paksus, tolli/mm 0,050/1,3 Veoratta tüüp/hammaste arv Spur/6 Ketikiirus maks. võimsusel, m/s 18,3

Märkus 1: ümbritsevasse keskkonda leviva müra võimsus (LWA), mõõdetud vastavalt EÜ direktiivile 2000/14/EÜ.

2. märkus: ISO 22868 järgi arvutatakse helirõhutaseme ekvivalenti eri helirõhutasemete kaalutud dünaamilise energia summana eri töötingimustel. Helirõhutaseme ekvivalendi statistilisel tüüplevil on standardselt 1 dB (A) kõrvalekalle.

3. märkus: ISO 22867 järgi arvutatakse ekvivalentne vibratsioonitase vibratsioonitasemete kaalutud dünaamilise energia summana eri töötingimustel. Antud ekvivalentse vibratsioonitaseme statistiline tüüplevi (standardne kõrvalekalle) on 1 m/s

(vt 3. märkust).

hveq

2,8 3,1

Estonian – 35

Page 36

TEHNILISED ANDMED

Juhtplaadi ja keti kombinatsioonid

Need saagimisseadmed on ette nähtud Jonsered mudelile CS 2139T.

Juhtplaat Saekett Pikkus,

tollides

12 3/8 1,3 7 T 14 3/8 1,3 7 T 52 16 3/8 1,3 7T 56

Saeketi teritamine ja teritusmallid.

Ketisamm, tolli

Saetee laius, mmMaksimaalne tähiku

hammaste arv.

Tüüp Pikkus, veolülid (tk)

Jonsered H36

5056981-03

5052436-01

EÜ kinnitus vastavusest (Kehtib vaid Euroopas)

Husqvarna AB, SE-561 82 Huskvarna, Rootsi, tel +46 36 146500, kinnitab, et puuhooldustöödeks ette nähtud Jonsered

CS 2139T vastavad alates 2009. aasta seerianumbritest (aastaarv ja sellele järgnev seerianumber on märgitud selgelt

kettsaed mudeli etiketile) järgmistes NÕUKOGU DIREKTIIVIDES toodud nõuetele:

- 2006/42/EÜ (17. mai 2006. a) „mehhanismide kohta“

- elektromagnetilise ühilduvuse direktiiv 15. detsember 2004, 2004/108/EMÜ.

- müradirektiiv 8. maist 2000 2000/14/EG.

Teave müra kohta on toodud peatükis Tehnilised andmed. Järgitud on alljärgnevaid standardeid: EN ISO 12100-2:2003,

CISPR 12:1997, EN ISO 11681-2.

Kontrollorgan: 0404, SMP Svensk Maskinprovning AB, Fyrisborgsgatan 3, SE-754 50 Rootsis Uppsalas on teostanud EÜ tüübikontrolli vastavalt masinadirektiivi (2006/42/EÜ) artiklile 12, punkt 3b. EÜ-tııbikinnitused vastavalt lisale VI kannavad numbrit:

0404/10/2213

SMP Svensk Maskinprovning AB, Fyrisborgsgatan 3, SE-754 50 Rootsis Uppsalas kinnitab lisaks eelnevale vastavust nõukogu

2000. aasta 8. mai müradirektiivi 2000/14/EÜ lisale V. Serifikaadi number on: 01/163/004.

Tarnitud kettsaag on identne EÜ tüübikontrolli läbinud seadmega. Huskvarna, 29. detsember 2009

Bengt Frögelius, Arendusdirektor Kettsae (Husqvarna AB volitatud esindaja ja tehnilise dokumentatsiooni eest vastutaja.)

36 – Estonian

Page 37

SIMBOLU NOZ±ME

Simboli uz ma‰¥nas:

BR±DINÅJUMS! MotorzÇÆi var bt b¥stami! Neuzman¥ga vai nepareiza lieto‰ana var izrais¥t nopietnas traumas vai lietotÇja un citu nÇvi.

Ldzu izlasiet ‰o lieto‰anas pamÇc¥bu uzman¥gi un pÇrliecinaties, ka pirms ma‰¥nas lieto‰anas esat visu sapratis.

Vienmïr lietojiet:

• Atz¥tu aizsarg˙iveri

• Atz¥tas aizsargausti¿as

• Aizsargbrilles vai vizieris

·is raÏojums atbilst spïkÇ eso‰ajÇm CE direkt¥vÇm.

Trok‰¿u emisijas l¥menis atbilsto‰i Eiropas Kopienas direkt¥vai. Ma‰¥nas emisijas tiek norÇd¥tas da∫Ç Tehniskie dati un uzl¥mï.

·o zÇÆi var izmantot tikai tÇdas personas, kuras ir ¥pa‰i mÇc¥ju‰Çs veikt koku apzÇÆï‰anas darbus. Skat¥t operatora rokasgrÇmatu!

μïdes bremze, aktivïta ˙ïdes bremze (labÇ), neaktivïta( kreisÇ).

PÇrïjie uz ma‰¥nas norÇd¥tie simboli/norÇdes atbilst noteiktu valstu sertifikÇcijas pras¥bÇm.

Simboli pamÇc¥bÇ:

Pirms pÇrbaudes un/vai apkopes izslïdziet motoru, virzot slïdzi uz STOP poz¥ciju.

Darba stÇvoklis

Gaisa drosele

Vienmïr lietojiet atz¥tus aizsargcimdus.

Nepiecie‰ama regulÇra t¥r¥‰ana.

PÇrbaud¥t, apskatot.

Nepiecie‰ams valkÇt aizsargbrilles vai vizieri.

Degvielas uzpilde.

E∫∫as uzpilde un tÇs plsmas regulï‰ana.

Iedarbinot motorzÇÆi, ˙ïdes bremzei ir jÇbt aktivizïtai.

BR±DINÅJUMS! Atsitiens rodas, kad sliedes gals nonÇk kontaktÇ ar kÇdu priek‰metu un izraisa reakciju, kas sliedi pamet aug‰up un pret lietotÇju. Tas var izrais¥t nopietnu personas traumu.

Latvian – 37

Page 38

Saturs

SIMBOLU NOZ±ME

Simboli uz ma‰¥nas: ................................................... 37

Simboli pamÇc¥bÇ: ...................................................... 37

SATURS

Saturs ......................................................................... 38

IEVADS

GodÇjamais klient! ...................................................... 39

KAS IR KAS?

Kas ir kas motorzÇÆim? .............................................. 40

VISPÅRîJAS DRO·IBAS INSTRUKCIJAS

PasÇkumi pirms jaunÇ motorzÇÆa lieto‰anas .............. 41

Svar¥gi ........................................................................ 41

R¥kojieties saprÇt¥gi ..................................................... 41

IndividuÇlais dro‰¥bas apr¥kojums ................................ 42

Ma‰¥nas dro‰¥bas apr¥kojums ...................................... 42

Grie‰anas apr¥kojums ................................................. 45

MONTÅÎA

Sliedes un ˙ïdes montÇÏa .......................................... 51

DEGVIELAS LIETO·ANA

Degviela ...................................................................... 52

Degvielas uzpild¥‰ana ................................................. 53

Dro‰¥ba darbÇ ar egvielu ............................................. 53

IEDARBINÅ·ANA UN APSTÅDINÅ·ANA

IedarbinÇ‰ana un apstÇdinÇ‰ana ................................. 54

DARBA TEHNIKA

Pirms katras lieto‰anas reizes: .................................... 56

VispÇrïjas darba instrukcijas ...................................... 56

Izvair¥‰anÇs no rÇvieniem ............................................ 62

APKOPE

VispÇrïji ..................................................................... 63

Karburatora regulï‰ana ............................................... 63

MotorzÇÆa dro‰¥bas apr¥kojuma pÇrbaude, apkalpe un

serviss ........................................................................

Trok‰¿a slÇpïtÇjs ........................................................ 66

Starteris ...................................................................... 66

Gaisa filtrs .................................................................. 67

Aizdedzes svece ......................................................... 68

Sliedes gala zobrata iezie‰ana .................................... 68

E∫∫as sk¿a regulï‰ana ................................................ 68

Dzesï‰anas sistïma ................................................... 68

Apkopes grafiks .......................................................... 69

TEHNISKIE DATI

Tehniskie dati ............................................................. 70

Sliedes un ˙ïdes kombinÇcijas ................................... 71

μïdes asinÇ‰ana un ‰abloni ........................................ 71

Garantija par atbilst¥bu EK standartiem ...................... 71

SATURS

38 – Latvian

Page 39

IEVADS

GodÇjamais klient!

Apsveicam js ar izvïli, iegÇdÇjoties Jonsered izstrÇdÇjumu! Mïs esam pÇrliecinÇti, ka js ar gandar¥jumu novïrtïsiet msu produktu kvalitÇti un tehniskÇs iespïjas. Jebkur‰ msu

izstrÇdÇjumu pirkums nodro‰ina jums profesionÇlu pal¥dz¥bu, kad nepiecie‰ams remonts un apkope. Ja preci js nopïrkat citur nekÇ msu specializïtos veikalos, uzziniet, kur atrodas tuvÇkÇ specializïtÇ servisa darbn¥ca.

Mïs ceram, ka Js bsiet apmierinÇts ar iegÇdÇto ma‰¥nu un tÇ Jums izcili kalpos daudzus gadus. Atcerieties, ka ‰¥ lieto‰anas pamÇc¥ba ir svar¥gs dokuments. Ievïrojot tÇs saturu (lieto‰ana, serviss, apkope utt.), Js btiski pagarinÇsiet ma‰¥nas mÏu un tÇs otrreizïjo vïrt¥bu. Ja js pÇrdosiet to, nododiet lieto‰anas pamÇc¥bu jaunajam ¥pa‰niekam.

Veiksmi, lietojot Jsu Jonsered izstrÇdÇjumu!

Jonsered pastÇv¥gi strÇdÇ, lai pilveidotu savus izstrÇdÇjumus un tÇpïc saglabÇ ties¥bas izdar¥t izmai¿as, piem., izstrÇdÇjumu formÇ un izskatÇ bez iepriek‰ïja pazi¿ojuma.

Latvian – 39

Page 40

KAS IR KAS?

Kas ir kas motorzÇÆim?

1 Filtra vÇks 2 Priek‰ïjais rokturis 3 Dro‰¥bas svira 4 Starteris 5 μïdes e∫∫as tvertne 6 Startera rokturis 7 Karburatoru regulïjo‰as skrves 8 Apturï‰anas un droseles kontrolier¥ce: Aizdedzes

ieslïg‰anas/izslïg‰anas slïdzis Gaisa vÇrsta regulators/ Startera droseles blokators Darba stÇvoklis

9 Aizmugurïjais rokturis 10 Aizdedzes sveces vÇci¿‰ 11 Degvielas tvertne 12 Trok‰¿a slÇpïtÇjs 13 Sliedes gala zobrats 14 Degvielas sknis

40 – Latvian

15 ZÇÆa ˙ïde 16 Sliede 17 Mizas buferis 18 μïdes pÇrtvïrïjs 19 Sajga pÇrsegs ar iebvïtu. 20 E∫∫as sk¿a regulï‰anas skrve 21 Drose∫vÇrsta regulators 22 Droseles blokators 23 KombinïtÇ atslïga 24 μïdes spriegotÇja skrve 25 Lieto‰anas pamÇc¥ba 26 Sliedes aizsargs 27 Dro‰¥bas auklas stiprinÇjuma cilpa 28 InformÇcijas un br¥dinÇjuma uzl¥me 29 Produkta un sïrijas numura eti˙ete

Page 41

VISPÅRîJAS DRO·IBAS INSTRUKCIJAS

PasÇkumi pirms jaunÇ motorzÇÆa lieto‰anas

• Uzman¥gi izlasiet lieto‰anas pamÇc¥bu.

• PÇrbaud¥t, vai ir pareizi uzstÇd¥ts un noregulïts grie‰anas

apr¥kojums. Skat¥t norÇd¥jumus zem rubrikas MontÇÏa.

• Uzpildiet un iedarbiniet motorzÇÆi. Skatiet norÇd¥jumus zem rubrikas R¥ko‰anÇs ar degvielu un IedarbinÇ‰ana un apstÇdinÇ‰ana.

• Nelietot motorzÇÆi kamïr uz ˙ïdes nav pietieko‰i daudz e∫∫as. Skat¥t norÇd¥jumus zem rubrikas Grie‰anas apr¥kojuma iee∫∫o‰ana.

• Ilgsto‰a uzturï‰anÇs troksn¥ var rad¥t nopietnas dzirdes traumas. Tapïc vienmïr lietojiet dzirdes aizsargausti¿as.

BR±DINÅJUMS! NekÇdos apstÇk∫os nedr¥kst bez raÏotÇja at∫aujas izmain¥t ‰¥s

ma‰¥nas sÇkuma konstrukciju. Lietojiet oriÆinÇlÇs rezerves da∫as. Neat∫autas izmai¿as un/vai neat∫auti piederumi var novest pie traumÇm vai beigties ar tehnikas izmantotÇja un citu personu nÇvi.

BR±DINÅJUMS! MotorzÇÆis ir b¥stams darba r¥ks, ja to lieto neuzman¥gi vai

nepareizi,kas var rad¥t nopietnus, pat dz¥v¥bu apdraudo‰us ievainojumus. TÇpïc ∫oti svar¥gi ir izlas¥t un saprast ‰o lieto‰anas pamÇc¥bu.

BR±DINÅJUMS! Trok‰¿u slÇpïtÇjs satur kancerogïnas vielas. Ja trok‰¿u slÇpïtÇjs

ir bojÇts, izvairieties no tie‰a kontakta ar ‰¥m vielÇm.

BR±DINÅJUMS! Ilgsto‰a motora izpldes gÇzu, ˙ïdes e∫∫as garai¿u un zÇÆa skaidu

putek∫u ieelpo‰ana var apdraudït vesel¥bu.

Svar¥gi

SVAR±GI!

·is ˙ïdes motorzÇÆis ir paredzïts augo‰u koku apgrie‰anai un lapotnes retinÇ‰anai.

Js dr¥kstat lietot vien¥gi tÇdas sliedes/˙ïdes kombinÇcijas, kas norÇd¥tas rubrikÇ Tehniskie dati.

Nekad neizmantojiet ma‰¥nu, ja esat noguris, ja esat lietojis alkoholu vai noteiktus medic¥nas preparÇtus, kas var ietekmït redzi, novïrtï‰anas spïju un koordinÇciju.

Lietojiet individuÇlo dro‰¥bas apr¥kojumu. Skat¥t norÇd¥jumus zem rubrikas IndividuÇlais dro‰¥bas apr¥kojums.

Nekad nepÇrveidojiet ‰o ma‰¥nu, ka tÇ vairs neatbilst oriÆinÇlam un nelietojiet to, ja to ir pÇrveidoju‰i citi.

Nekad nelietojiet bojÇtu ma‰¥nu. Ievïrojiet ‰ajÇ pamÇc¥bÇ norÇd¥tÇs apkopes, pÇrbaudes un servisa instrukcijas. Noteiktus labojumus un servisu var veikt tikai apmÇc¥ti speciÇlisti. Skat¥t norÇd¥jumus zem rubrikas Apkope.

Nekad nelietojiet citus, kÇ tikai ‰ajÇ pamÇc¥bÇ norÇd¥tus piederumus. Skat¥t norÇd¥jumus zem rubrikas Grie‰anas apr¥kojums un Tehniskie dati.

UZMAN±BU! Vienmïr lietojiet aizsargbrilles vai sejas vizieri, lai samazinÇtu traumatismu no lidojo‰iem priek‰metiem. MotorzÇÆis ir spïj¥gs ar lielu spïku izmest tÇdus priek‰metus kÇ zÇÆus skaidas, mazus koka gabali¿us utt. Tas var izrais¥t nopietnas traumas, sevi‰˙i ac¥m.

BR±DINÅJUMS! Motora darbinÇ‰ana slïgtÇ vai slikti vïdinÇmÇ telpÇ var izrais¥t nÇves gad¥jumus, nosmokot vai saindïjoties ar tvana gÇzi.

BR±DINÅJUMS! Atsitiena risku vairo nepareizs grie‰anas apr¥kojums vai nepareiza sliedes/˙ïdes kombinÇcija! Lietojiet vien¥gi msu ieteiktÇs sliedes/ ˙ïdes kombinÇcijas un ievïrojiet asinÇ‰anas instrukcijas. Lasiet norÇd¥jumus zem rubrikas Tehniskie dati.

BR±DINÅJUMS! ·is aparÇts darb¥bas laikÇ rada elektromagnïtisko lauku. Pie

nosac¥tiem apstÇk∫iem ‰is lauks var traucït akt¥vÇ vai pas¥vÇ medic¥niskÇ implanta darb¥bu. Lai mazinÇtu risku gt nopietnus vai dz¥v¥bai b¥stamus ievainojumus, personÇm ar medic¥nisko implantu iesakÇm pirms aparÇta ekspluatÇcijas konsultïties ar savu Çrstu un medic¥niskÇ implanta raÏotÇju.

R¥kojieties saprÇt¥gi

Nav iespïjams paredzït visas iespïjamÇs situÇcijas, kas var rasties, strÇdÇjot ar motorzÇÆi. Vienmïr esiet piesardz¥gs un strÇdÇjiet ar veselo saprÇtu. Izvairieties no situÇcijÇm, kurÇs js nejtaties ¥sti dro‰i. Ja js pïc ‰o instrukciju izlas¥‰anas joprojÇm jtaties nedro‰s, pirms turpinÇt darbu, pakonsultïjaties ar kÇdu ekspertu. Ne‰aubieties sazinÇties ar d¥leri vai mums, ja jums rodas ar motorzÇÆa darb¥bu saist¥ti jautÇjumi. Mïs labprÇt sniegsim jums padomus, kÇ vislabÇk un dro‰Çk izmantot jsu motorzÇÆi. IesakÇm ar¥ apmeklït motorzÇÆu lieto‰anas kursus. Jsu d¥leris, meÏkopju skola vai

Latvian – 41

Page 42

VISPÅRîJAS DRO·IBAS INSTRUKCIJAS

tuvÇkÇ bibliotïka var sniegt zi¿as par pieejamajiem izgl¥t¥bas materiÇliem un kursiem.

• Ugunsdzï‰amais aparÇts un lÇpsta

IesakÇm piegu∫o‰u apÆïrbu, kas neierobeÏo kust¥bu br¥v¥bu.

Dizaina un tehnisko uzlabojumu darbs pastÇv¥gi turpinÇs un tas palielina jsu darba dro‰¥bu un efektivitÇti. RegulÇri apmeklïjiet d¥leri, lai uzzinÇtu, kÇdu labumu js varat gt no jaunievedumiem.

IndividuÇlais dro‰¥bas apr¥kojums

BR±DINÅJUMS! LielÇkÇ nelaimes gad¥jumu da∫a ar motorzÇÆi notiek, kad zÇÆa ˙ïde

trÇpa lietotÇjam. Jebkuros ma‰¥nas lieto‰anas gad¥jumos ir jÇlieto valsts iestÇÏu atz¥ts individuÇlais aizsargapr¥kojums. IndividuÇlais aizsargapr¥kojums nesamazina traumu risku, bet tikai samazina ievainojuma b¥stam¥bas pakÇpi nelaimes gad¥jumÇ. Ldziet pÇrdevïja pal¥dz¥bu, izvïloties nepiecie‰amo apr¥kojumu.

IEVîROJIET! Nekad nelietojiet motorzÇÆi, turot to vienÇ rokÇ. MotorzÇÆi nevar dro‰i kontrolït ar vienu roku; js varat iezÇÆït pats sev. Rokturus satveriet cie‰i un stingri ar abÇm rokÇm.

• Atz¥tu aizsarg˙iveri

• Aizsargausti¿as

• Aizsargbrilles vai vizieris

• Cimdi ar dro‰¥bas aizsargu

• Bikses no ¥pa‰a auduma

• Lietojiet piemïrotus roku aizsargus.

• ZÇbaki ar dro‰¥bas aizsargkÇrtu stulme¿os, tïrauda

purngaliem un nesl¥do‰Çm pazolïm

• PirmÇs medic¥niskÇs pal¥dz¥bas aptieci¿ai ir vienmïr jÇbt pa rokai.

SVAR±GI! Dzirkste∫u avots var bt trok‰¿u slÇpïtÇjs, sliede, ˙ïde vai kas cits. Uguns dzï‰anas r¥kiem nepiecie‰am¥bas gad¥jumÇ ir jÇbt viegli pieejamiem . TÇdÇ veidÇ js pal¥dzïsiet izvair¥ties no meÏa ugunsgrïkiem.

·is ˙ïdes zÇÆis ar aug‰ïjo rokturi ir ¥pa‰i izstrÇdÇts tÇ, lai tam varïtu ïrti veikt deta∫u nomai¿u vai tehnisko apkopi, kad strÇdÇjat kokÇ. TÇ kÇ ˙ïdes zÇÆa ¥pa‰i tuvu izvietotie rokturi apgrtina zÇÆa vadÇm¥bu, ar ‰o ˙ïdes zÇÆi ir jÇstrÇdÇ ∫oti piesardz¥gi. ·os ¥pa‰os ˙ïdes zÇÆus dr¥kst lietot personas, kas ir apmÇc¥tas ¥pa‰Çs zÇÆï‰anas un darba metodïs un ir pareizi nodro‰inÇtas (atrodas celt¿a grozÇ, nodro‰inÇtas ar virvïm, dro‰¥bas jostu). ZÇÆï‰anai zemes l¥men¥ ir ieteicams izmantot standarta ˙ïdes zÇÆus (ar platÇkiem rokturiem).

BR±DINÅJUMS! Lai strÇdÇtu kokÇ, jÇpÇrzina ¥pa‰as zÇÆï‰anas un darba metodes, un traumu riska samazinÇ‰anas nolkos tÇs ir stingri jÇievïro. Nekad nestrÇdÇjiet kokÇ, ja neesat apguvu‰i darbam nepiecie‰amo specifisko un profesionÇlo apmÇc¥bu, ieskaitot apmÇc¥bu par dro‰¥bas un kÇp‰anas apr¥kojuma (piemïram, dro‰¥bas jostu, virvju, siksnu, dzelk‰¿u, Ç˙u, karab¥¿u utt.) lieto‰anu.

Ma‰¥nas dro‰¥bas apr¥kojums

·ajÇ rubrikÇ tiek paskaidrotas ma‰¥nas dro‰¥bas deta∫as un to funkcijas. Par kontroli un apkopi lasiet rubrikÇ "MotorzÇÆa dro‰¥bas apr¥kojuma pa‡baudes, apkope un serviss". Lai atrastu, kurÇ vietÇ jsu atrodas ‰¥s deta∫as jsu ma‰¥nai, lasiet norÇd¥jumus rubrikÇ "Kas ir kas"?

Ma‰¥nas mÏa garums var sa¥sinÇties un var pieaugt nelaimes gad¥jumu risks, ja pareizi netiek veikta ma‰¥nas apkope un, ja servisu un/vai remontu neveic profesionÇ∫i. Ja jums ir nepiecie‰ama papildu informÇcija, sazinieties ar tuvÇko servisa darbn¥cu.

BR±DINÅJUMS! Nekad nelietojiet ma‰¥nu ar bojÇtu dro‰¥bas apr¥kojumu. Dro‰¥bas apr¥kojums ir jÇpÇrbauda un jÇuztur kÇrt¥bÇ. VairÇk lasiet rubrikÇ "MotorzÇÆa dro‰¥bas apr¥kojuma pÇrbaudes, apkope un serviss". Ja jsu ma‰¥na neatbilst dro‰¥bas pras¥bÇm, griezieties servisa darbn¥cÇ, lai novïrstu bojÇjumus.

42 – Latvian

Page 43

VISPÅRîJAS DRO·IBAS INSTRUKCIJAS

μïdes bremze ar aizsargu pret rÇvieniem

Jsu motorzÇÆis ir apr¥kots ar ˙ïdes bremzi, kas ir domÇta tam, lai atsitiena gad¥jumÇ apstÇdinÇtu ˙ïdi. μïdes bremze samazina nelaimes gad¥jumu risku, taãu tikai js kÇ lietotÇjs varat novïrst tos.

Esiet uzman¥gs darbÇ un pÇrliecinaties, ka sliedes rÇviena zonÇ nekad nav kÇds priek‰mets.

• μïdes bremzi (A) aktivizï vai nu ar roku (kreiso) vai ar inerces funkciju.

• IedarbinÇ‰ana notiek, nospieÏot rÇvienus ierobeÏojo‰o sviru (B) uz priek‰u.

• ·¥ kust¥ba iedarbina mehÇnismu ar atsperi, kas savelk bremÏu st¥pu (C) ap motora ˙ïdes mehÇnisma sistïmu (D) (sajga cilindrs).

• Kad motorzÇÆis tiek iedarbinÇts, ˙ïdes bremzei ir jÇbt ieslïgtai, lai novïrstu ˙ïdes rotï‰anu.

• IedarbinÇ‰anas br¥d¥ kÇ ar¥ ¥sÇkos pÇrtraukumos ˙ïdes bremzi izmantojiet kÇ "stÇvbremzi" - tas novïrs¥s nelaimes gad¥jumus, kad lietotÇjs vai apkÇrtïjie var pieskarties kust¥gai ˙ïdei.

• Lai bremzi atvienotu, pavelciet rÇvienu dro‰¥bas sviru uz aizmuguri, uz priek‰ïjÇ roktura pusi.

• RÇvieni var bt pïk‰¿i un ∫otispïc¥gi. Vairums rÇvienu ir s¥ki un ne vienmïr iedarbina ˙ïdes bremzi. Ja tie gadÇs, turiet zÇÆi stingri un nelaidiet va∫Ç.

• RÇvienu dro‰¥bas sviras funkcija nav tikai ieslïgt ˙ïdes bremzi. Otrs svar¥gs dro‰¥bas aspekts ir, ka tÇ pasargÇ jsu roku no pieskar‰anÇs ˙ïdei gad¥jumÇ, ja jums no rokas izsl¥d priek‰ïjais rokturis.

• Veids, kÇ ˙ïdes bremze iedarbinÇs - ar roku vai ar inerces funkciju, ir atkar¥gs no rÇviena spïka un motorzÇÆa poz¥cijas attiec¥bÇ pret priek‰metu, kas nonÇk kontaktÇ ar sliedi rÇviena zonÇ.

SmagÇkos atsitiena gad¥jumos un, kad sliedes atsitiena riska sektors ir maksimÇli tÇlu no lietotÇja, ˙ïdes bremze ir veidota tÇ, lai aktivizïtos ar ˙ïdes bremzes pretsvaru (inerci) atsitiena virzienÇ.

Latvian – 43

Page 44

VISPÅRîJAS DRO·IBAS INSTRUKCIJAS

Ja rÇvieni ir mazÇk spïc¥gi vai, ja sliedes rÇviena zona ir lietotÇjam tuvÇk, ˙ïdes bremze iedarbina manuÇli - ar kreisÇs rokas pal¥dz¥bu.

• GÇÏoties kreisÇ roka atrodas tÇdÇ stÇvokl¥, kas nedod iespïju aktivizït ˙ïdes bremzinrokas reÏ¥mÇ. ·Ç veida satvïriena gad¥jumos, kad kreisÇ roka ir novietota tÇ, ka tÇ nevar ietekmït atsitiena aizsarga kust¥bu, ˙ïdes bremzi var aktivizït vien¥gi ar inerces funkcijas pal¥dz¥bu.

Vai es vienmïr ar roku aktivizï‰u ˙ïdes bremzi atsitiena gad¥jumos?

Nï. Lai pavirz¥tu atsitiena aizsargu uz priek‰u, ir jÇpieliek zinÇms spïks. Ja jsu roka tikai aiz˙er un pieskaras atsitiena aizsargam, tas var bt nepietiekami, lai iedarbinÇtu ˙ïdes bremzi. StrÇdÇjot ir stingri jÇsatver motorzÇÆa rokturi. Ja js tÇ darat un notiek atsitiens, js dro‰i vien nekad nepalaid¥siet va∫Ç roku no priek‰ïjÇ roktura un neaktivizïsiet ˙ïdes bremzi vai ar¥ tÇ aktivizïsies, kad zÇÆis jau bs paspïjis kÇdu gabalu novirz¥ties. TÇdÇ situÇcijÇ var notikt tÇ, ka ˙ïdes bremze nepaspïj apstÇdinÇt ˙ïdi pirms tÇ trÇpa jums.

Reizïm ar¥ daÏÇs darba pozÇs jsu roka nevar sasniegt atsitiena aizsargu, lai aktivizïtu ˙ïdes bremzi, piemïram, kad zÇÆis ir koku gÇ‰anas stÇvokl¥.

Vai jebkurÇ atsitiena gad¥jumÇ iedarbosies ˙ïdes bremze?

Nï. Vispirms bremzei ir jÇnostrÇdÇ. OtrkÇrt, atsitienam jÇbt pietieko‰i spïc¥gÇm, lai tas aktivizïtu ˙ïdes bremzi. Ja ˙ïdes bremze btu pÇrÇk jut¥ga, tad tÇ aktivizïtos pastÇv¥gi, kas traucïtu strÇdÇt.

Vai ˙ïdes bremze mani vienmïr pasargÇs no traumÇm atsitiena gad¥jumos?

Nï. Vispirms jsu bremzei ir jÇdarbojas, lai tÇ sniegtu paredzïto aizsardz¥bu. OtrkÇrt, lai ˙ïdi apstÇdinÇtu atsitiena gad¥jumos, tÇ ir jÇaktivizï tÇ, kÇ tas aprakst¥ts augstÇk. Tre‰kÇrt, ˙ïdes bremzi var aktivizït, bet ja sliede ir jums pÇrÇk tuvu, var notikt tÇ, ka bremze nepaspïj iedarboties un apstÇdinÇt ˙ïdi pirms tÇ trÇpa jums.

Vien¥gi js pats un pareiza darba tehnika var novïrst atsitienus un to riskus.

Droseles blokators

Akseleratora regulatora dro‰inÇtÇjs ir konstruïts, lai novïrstu nejau‰u akseleratora aktivizï‰anu. Kad dro‰inÇtÇjs (A) tiek iespiests roktur¥ (= satverot rokturi) ieslïdzas akselerators (B). Kad satvïriens tiek atlaists, gan akselerators, gan akseleratora dro‰inÇtÇjs nostÇjas savos sÇkuma stÇvok∫os. ·is stÇvoklis noz¥mï, ka akselerators br¥vgaitÇ automÇtiski noblo˙ïjas.

μïdes pÇrtvïrïjs

μïdes pÇrtvïrïjs ir konstruïts, lai pÇrtvertu ˙ïdi gad¥jumÇ, ja tÇ pÇrtrkst vai nolec no sliedes. Tam nevajadzïtu notikt, ja ˙ïde ir pareizi nostiepta (skat¥t norÇd¥jumus zem rubrikas MontÇÏa) un, ja sliede un ˙ïde tiek pareizi aprpïta (skat¥t norÇd¥jumus zem rubrikas VispÇrïjas darba instrukcijas).

VibrÇciju samazinÇ‰anas sistïma

Jsu ma‰¥na ir apr¥kota ar vibrÇciju slÇpï‰anas sistïmu, kas ir konstruïta, lai mazinÇtu vibrÇcijas un padar¥tu darbu maksimÇli vieglÇku.

VibrÇciju slÇpï‰anas sistïma samazina vibrÇciju pÇrvad¥‰anu starp motora bloku/grie‰anas apr¥kojumu un ma‰¥nas rokturiem. MotorzÇÆa korpuss, ieskaitot grie‰anas apr¥kojumu, ir iekÇrts rokturu blokÇ ar tÇ saucamo vibrÇciju reducï‰anas elementa pal¥dz¥bu.

Cietkoku (galvenokÇrt lapu koku) zÇÆï‰ana rada vairÇk vibrÇciju nekÇ m¥kstkoku (galvenokÇrt skujkoku) zÇÆï‰ana.

44 – Latvian

Page 45

VISPÅRîJAS DRO·IBAS INSTRUKCIJAS

ZÇÆï‰ana ar neasu vai nepiemïrotu ˙ïdi (nepareizÇ tipa vai nepareizi asinÇtu) vibrï‰anu palielinÇs.

BR±DINÅJUMS! PÇrÇk ilga vibrÇcijas iedarb¥ba personÇm ar asinsrites

traucïjumiem var izrais¥t asinsvadu vai nervu slim¥bas. Ja js manÇt simptomus, kas btu radu‰ies no vibrÇcijas ietekmes, griezieties pie Çrsta. ·Çdu simptomu piemïri ir tirp‰ana, nejut¥gums, kutï‰ana, drieni, sÇpes, nespïks, Çdas krÇsas un virsmas mai¿a. ·ie simptomi parasti parÇdÇs pirkstos, rokÇs vai loc¥tavÇs. Aukstos laika apstÇk∫os ‰ie simptomi var progresït.

Stop slïdzis

Lietojiet stop slïdzi, lai izslïgtu motoru.

Trok‰¿a slÇpïtÇjs

Trok‰¿u slÇpïtÇjs ir konstruïts, lai iespïjami maksimÇli mazinÇtu troksni un, lai novirz¥tu motora izpldes gÇzes prom no lietotÇja.

BR±DINÅJUMS! Motora izpldes gÇzes ir karstas un var saturït dzirksteles, kas var

izrais¥t ugunsgrïku. Nekad nedarbiniet ma‰¥nu telpÇs vai viegli uzliesmojo‰u materiÇlu tuvumÇ.

BR±DINÅJUMS! Nekad neizmantojiet motorzÇÆi bez trok‰¿u slÇpïtÇja vai, ja tas ir bojÇts. BojÇts trok‰¿u slÇpïtÇjs btiski palielina trok‰¿u l¥meni un ugunsgrïka risku. Rpïjieties, lai btu pieejami ugunsdzï‰anas l¥dzek∫i. Nekad nelietojiet motorzÇÆi bez vai ar bojÇtu dzirkste∫u uztvïrïju, ja tas ir obligÇts jsu darba teritorijÇ.

Grie‰anas apr¥kojums

·ajÇ noda∫Ç tiek apskat¥ta grie‰anas apr¥kojuma pareiza ekspluatÇcija un apkope un korekta izvïle:

• Samazina ma‰¥nas rÇvienu tendenci.

• Samazina ˙ïdes nosl¥dï‰anas un pÇrrau‰anas iespïju.

• Ar optimÇlu asumu.

• Pagarina grie‰anas apr¥kojuma mÏu.

• Novïr‰ vibrÇcijas l¥me¿a palielinÇ‰anos.

Pamatnoteikumi

• Lietojiet tikai msu ieteikto grie‰anas apr¥kojumu!

Lasiet norÇd¥jumus zem rubrikas Tehniskie dati.

• Rpïjaties, lai ˙ïdes griezïjzobi ir asi! Sekojiet msu pamÇc¥bai un lietojiet ieteikto lekÇlu.

vai nepareizi asinÇta ˙ïde palielina nelaimes gad¥jumu risku.

• SaglabÇjiet pareizu ierobeÏotÇjizcilni! Ievïrojiet msu instrukcijas un izmantojiet ieteicamo ierobeÏotÇja asinÇ‰anas ‰ablonu.

ierobeÏotÇjizcilnis palielina atsitiena risku.

PÇrÇk liels

BojÇta

SiltÇ un sausÇ klimatÇ palielinÇs ugunsgrïka risks. Parasti ‰Çdos reÆionos likums nosaska, ka trok‰¿u slÇpïtÇji ir jÇapr¥ko ar apstiprinÇtu dzirkste∫u uztver‰anas sietu.

UZMAN±BU! Trok‰¿u slÇpïtÇjs ir karsts gan darba laikÇ gan pïc motora izslïg‰anas. Tas attiecas ar¥ uz darb¥bu br¥vgaitÇ. Uzmanieties no aizdeg‰anÇs briesmÇm, sevi‰˙i strÇdÇjot tuvu ugunsnedro‰Çm vielÇm un/vai gÇzïm.

• Turiet ˙ïdi pareizi nostieptu! Ja ˙ïde ir va∫¥ga, tas palielina risku, ka tÇ noleks, un ar¥ sekmï sliedes, ˙ïdes, un dzinïjzobrata nodil‰anu.

• Rpïjieties, lai grie‰anas apr¥kojums ir labi iee∫∫ots un pareizi kopts!

veicina sliedes, ˙ïdes un dzinïjzobrata nodil‰anu.

Slikti iee∫∫ota ˙ïde var bieÏÇk pl¥st un

Latvian – 45

Page 46

VISPÅRîJAS DRO·IBAS INSTRUKCIJAS

Atsitienu samazino‰s grie‰anas apr¥kojums.

BR±DINÅJUMS! Atsitiena risku vairo nepareizs grie‰anas apr¥kojums vai

nepareiza sliedes/˙ïdes kombinÇcija! Lietojiet vien¥gi msu ieteiktÇs sliedes/ ˙ïdes kombinÇcijas un ievïrojiet asinÇ‰anas instrukcijas. Lasiet norÇd¥jumus zem rubrikas Tehniskie dati.

Vien¥gais veids kÇ izvair¥ties no rÇvieniem ir ne∫aut sliedes rÇviena zonÇ nok∫t kÇdam priek‰metam.

Lietojot grieÏamo tehniku ar "iebvïtu" aizsardz¥bu pret rÇvieniem, kÇ ar¥ turot ˙ïdi asu un labi apkoptu, js mazinÇsiet rÇvienu sekas.

Sliede

Jo mazÇks gala rÇdiuss, jo mazÇks atsitiena risks.

ZÇÆa ˙ïde

ZÇÆa ˙ïde sastÇv no noteikta skaita posmiem, kas var bt gan standrta tipa, gan rÇvienus samazino‰a tipa.

SVAR±GI! Neviena ˙ïde nesamazina atsitiena risku.

BR±DINÅJUMS! Katrs kontakts ar rotïjo‰u ˙ïdi var izrais¥t ∫oti smagas traumas.

• Dzinïjposmu skaits (gab.). Dzinïjposmu skaitu nosaka sliedes garums, ˙ïdes ieda∫a, un sliedes gala zobrata zobu skaits.

• Sliedes rievas platums (collÇs/mm). Sliedes rievas platumam jÇatbilst ˙ïdes dzinïjposmu platumam.

• ZÇÆa ˙ïdes iee∫∫o‰anas caurums un ˙ïdes nostiep‰anas tapas caurums. Sliedei jÇbt piemïrotai motorzÇÆa konstrukcijai.

ZÇÆa ˙ïde

• ZÇÆa ˙ïdes ieda∫a (=pitch) (collÇs)

DaÏi termini, kas raksturo sliedi un ˙ïdi

Lai saglabÇtu visas grie‰anas apr¥kojuma dro‰¥bas deta∫as, jums ir jÇnomaina nodilu‰Çs un bojÇtÇs sliedes/˙ïdes kombinÇcijas ar sliedi un ˙ïdi, ko iesaka Jonsered. Par to msu ieteiktajÇm sliedesun ˙ïdes kombinÇcijÇm lasiet rubrikÇ "Tehniskie dati".

Sliede

• Garums (collÇs/cm)

• Sliedes gala zobrata zobu skaits (T).

• μïdes ieda∫a (=pitch) (collÇs). Atstarpei starp ˙ïdes

dzinïjposmiem jÇatbilst atstarpei starp zobiem uz sliedes gala zobrata un dzinïjzobrata.

46 – Latvian

• Dzinïjposmu platums (mm/collÇs)

• Dzinïjposmu skaits (gab.)

μïdes ierobeÏotÇjizci∫¿a asinÇ‰ana un regulï‰ana

VispÇrïja informÇcija par griezïjzobu asinÇ‰anu

• Nekad nezÇÆïjiet ar trulu ˙ïdi. Ja grie‰anas apr¥kojums jums ir jÇspieÏ pret koku un darba rezultÇtÇ rodas ∫oti s¥kas zÇÆa skaidas, tas noz¥mï, ka ˙ïde ir neasa. πoti nodilusi ˙ïde nemaz nerada zÇÆa skaidas. Vien¥gais rezultÇts ir koka pulveris.

Page 47

VISPÅRîJAS DRO·IBAS INSTRUKCIJAS

• Labi uzasinÇta ˙ïde pati iegrieÏas kokÇ un rada lielas un garas skaidas.

• μïdes zÇÆïjo‰o da∫u sauc par griezïjposmu un tas sastÇv no zÇÆa zoba (A) un ierobeÏotÇjizci∫¿a (B). AttÇlums starp ‰iem diviem elementiem nosaka grieziena dzi∫umu.

Asinot zÇÆa zobus ir jÇ¿em vïrÇ ãetri parametri. 1 V¥lï‰anas le¿˙is

2 Grie‰anas le¿˙is

Griezïjzobu asinÇ‰ana

Lai asinÇtu zÇÆa zobus nepiecie‰ama apa∫Ç v¥le un ‰ablons. Lai pÇrliecinÇtos kÇds v¥les diametrs un ‰ablons ir ieteicami jsu motorzÇÆim, apskatieties zem rubrikas Tehniskie dati.

• PÇrbaudiet, vai ˙ïde ir pareizi nostiepta. Ir grti pareizi noasinÇt va∫¥gu ˙ïdi.

• Vienmïr v¥lïjiet griezïjzobus no to iek‰puses uz Çrpusi, maziniet spiedienu, kad velkat v¥li atpaka∫. Vispirms nov¥lïjiet visus zobus vienÇ pusï, tad apgrieziet motorzÇÆi otrÇdi, un v¥lïjiet zobu otro pusi.

3 V¥les stÇvoklis

4 Apa∫Çs v¥les diametrs

Bez pal¥gl¥dzek∫iem ˙ïdes zobus ir ∫oti grti uzasinÇt. TÇpïc mïs iesakÇm jums lietot asinÇ‰anas ‰ablonu. Tas nodro‰ina to, ka uzasinÇta ˙ïde nodro‰inÇs optimÇlu atsitiena samazinÇ‰anu un grie‰anas jaudu.

Lai pÇrliecinÇtos, kÇdi dati attiecas uz jsu motorzÇÆa ˙ïdi, skatiet norÇd¥jumus rubrikÇ "Tehniskie dati".

BR±DINÅJUMS! AtkÇp‰anÇs no asinÇ‰anas instrukcijÇm btiski palielinÇs ˙ïdes

atsitiena tendenci.

• Nov¥lïjiet visus zobus vienÇdÇ garumÇ. Kad griezïjzobi ir vairs tikai 4 mm (5/32 nodilu‰u un ir jÇnomaina.

VispÇrïja informÇcija par grie‰anas dzi∫umu

• Asinot zÇÆa zobu, samazinÇs ierobeÏotÇjizcilnis (=grie‰anas dzi∫ums). Lai saglabÇtu maksimÇlu asumu, ierobeÏotÇjizcilnis ir jÇsamazina l¥dz ieteicamam l¥menim. Lai pÇrliecinÇtos kÇds grie‰anas dzi∫ums ir nepiecie‰ams jsu motorzÇÆim, skatiet informÇciju rubrikÇ "Tehniskie dati".

BR±DINÅJUMS! PÇrÇk liels grie‰anas dzi∫ums palielina ˙ïdes atsitiena iespïju!

") gari, ˙ïde uzskatÇma par

Latvian – 47

Page 48

VISPÅRîJAS DRO·IBAS INSTRUKCIJAS

Grie‰anas dzi∫uma regulï‰ana

• Veicot grie‰anas dzi∫uma regulï‰anu, zÇÆa zobiem ir jÇbt tikko uzasinÇtiem. Mïs iesakÇm regulït grie‰anas dzi∫umu pïc katras tre‰Çs ˙ïdes asinÇ‰anas reizes. IEVîROJIET! ·¥ rekomendÇcija paredz, ka zÇÆa zobi nenormÇli nov¥lïti.

• Grie‰anas dzi∫uma ierobeÏotÇja regulï‰anai nepiecie‰ama plakanv¥le un ierobeÏotÇja ‰ablons. Mïs iesakÇm lietot msu ‰ablonu, lai js iegtu pareizu grie‰anas dzi∫uma ierobeÏotÇja izmïru un tÇ pareizu le¿˙i.

• Atskrvïjiet sliedes uzgrieÏ¿us, kas nostiprina sajga vÇku un ˙ïdes bremzi. Lietojiet kombinïto atslïgu. Tad piegrieziet sliedes uzgrieÏ¿us ar roku, cik stingri vien varat.

• Paceliet sliedes galu un nostiepjiet ˙ïdi, grieÏot ˙ïdes nostiep‰anas skrvi ar kombinïto atslïgu. Nostiepjiet ˙ïdi, kamïr tÇ karÇjas va∫¥gi sliedes apak‰pusï.

• Uzlieciet asinÇ‰anas ‰ablonu uz ˙ïdes. InformÇcija par asinÇ‰anas ‰ablona lieto‰anu ir atrodama uz iepakojuma. Lai nov¥lïtu ierobeÏotÇjizci∫¿a lieko da∫u, izmantojiet plakanv¥li. IerobeÏotÇjizcilnis ir pareizi nov¥lïts, kad, velkot v¥li pÇr ‰ablonu, nejt nekÇdu pretest¥bu.

μïdes nostiep‰ana

BR±DINÅJUMS! Va∫¥ga ˙ïde var nolekt no sliedes, izraisot nopietnus, pat dz¥v¥bai

b¥stamus ievainojumus.

Jo ilgÇk lietojat ˙ïdi, jo vairÇk tÇ izstiepjas. TÇdï∫ ir svar¥gi regulÇri noregulït ˙ïdi, lai novïrstu va∫¥gumu.

PÇrbaudiet ˙ïdes spriedzi katru reizi, kad tiek uzpild¥ta degviela. UZMAN±BU! Jaunam ˙ïdes zÇÆim ir iestrÇdes laiks, kad ˙ïdes spriedze jÇpÇrbauda bieÏÇk.

Nostiepiet ˙ïdi cik stingri vien iespïjams, bet ne tÇ, ka to nevar br¥vi kustinÇt ar roku.

• Lietojiet kombinïto atslïgu, lai piegrieztu sliedes uzgrieÏ¿us, vienlaikus pace∫ot aug‰up sliedes galu. PÇrbaudiet, ka varat br¥vi griezt ˙ïdi ar rokÇm, un, ka tÇ vairs nav va∫¥ga sliedes apak‰pusï.

μïdes spriego‰anas skrve daÏÇdiem msu motorzÇÆu mode∫iem atrodas daÏÇdÇs vietÇs. Kur tÇ atrodas jsu modelim, skatiet norÇd¥jumus rubrikÇ "Kas ir kas?".

Grie‰anas apr¥kojuma e∫∫o‰ana

BR±DINÅJUMS! Nepareizi e∫∫ota ˙ïde var pÇrtrkt, izraisot nopietnus, pat dz¥v¥bai b¥stamus ievainojumus.

μïdes e∫∫a

μïdes e∫∫ai ir jÇpiesaistÇs pie ˙ïdes un jÇsaglabÇ viskozitÇte, neskatoties uz to, vai ir karsta vasara vai auksta ziema.

KÇ motorzÇÆu raÏotÇji, esam izstrÇdÇju‰i ˙ïdes e∫∫u ar optimÇlÇm ¥pa‰¥bÇm, kas, pateicoties tam, ka tÇ raÏota no augu e∫∫as, bioloÆiski sadalÇs. Lai pagarinÇtu ˙ïdes darba mÏu un saudzïtu apkÇrtïjo vidi, mïs ieteicam lietot msu e∫∫u. Ja msu e∫∫a nav pieejama, iesakÇm lietot parastu ˙ïdes e∫∫u.

Nekad nelietojiet vecu e∫∫u! Tas ir kait¥gi gan jums, gan ma‰¥nai, gan videi.

SVAR±GI! Pirms ilgtermi¿a uzglabÇ‰anas ne¿emiet un not¥riet sliedi un ˙ïdi, ja e∫∫o‰anai tiek izmantota augu e∫∫a. CitÇdi pastÇv risks, ka ˙ïdes e∫∫a oksidïjas, bet tas veicina ˙ïdes st¥vumu un sliedes gala nestabilitÇti.

48 – Latvian

Page 49

VISPÅRîJAS DRO·IBAS INSTRUKCIJAS

μïdes e∫∫as iepild¥‰ana

• Visiem msu motorzÇÆiem ir automÇtiskas ˙ïdes e∫∫o‰anas sistïmas. DaÏiem mode∫iem e∫∫as padevi ir iespïjams regulït.

• μïdes e∫∫as tvertne un degvielas tvertne ir izveidotas tÇ, lai degviela beigtos pirms beidzas ˙ïdes e∫∫a.

Taãu ‰¥ dro‰¥bas funkcija paredz, ka ir jÇizmanto pareiza ˙ïdes e∫∫a (pÇrÇk liesa un ‰˙idra e∫∫a beidzas ÇtrÇk nekÇ degviela), ka jÇseko norÇd¥jumiem par karburatora regulï‰anu (pÇrÇk liess degmais¥jums izrais¥s to, degviela pietiks ilgÇk nekÇ ˙ïdes e∫∫a), kÇ ar¥ jÇseko msu rekomendÇcijÇm par grie‰anas apr¥kojumu (pÇrÇk gara sliede patïrï vairÇk e∫∫as).

μïdes e∫∫o‰anas kontrole

• PÇrbaudiet ˙ïdes e∫∫o‰anu katru reizi, kad uzpildat degvielu. Skat¥t norÇd¥jumus rubrikÇ iee∫∫o‰ana

Vïrsiet sliedes priek‰galu pret kÇdu gai‰u priek‰metu apmïram 20 cm (8 collu) attÇlumÇ. Darbinot vienu minti ar 3/4 akselerÇciju, jums vajadzïtu paman¥t e∫∫as sv¥tru uz gai‰Çs virsmas.

"Sliedes gala

Ja ˙ïdes e∫∫o‰ana nedarbojas:

• PÇrbaudiet, vai sliedes e∫∫as rieva nav aizsprostota. Ja nepiecie‰ams, izt¥riet.

• PÇrbaudiet, vai rieva sliedes malÇ ir t¥ra. Ja nepiecie‰ams, izt¥riet.

• PÇrbaudiet, vai sliedes gala zobrats br¥vi grieÏas un, ka e∫∫o‰anas caurums nav aizsïrïjis. Ja nepiecie‰ams, izt¥riet un iee∫∫ojiet.

Ja, veicot ‰os pasÇkumus, kïdes e∫∫o‰ana joprojÇm nedarbojÇs, sazinieties ar servisa darbn¥cu.

μïdes dzinïja zobrats

Uz sajga cilindrs ir apr¥kots ar sekojo‰iem dzinïjzobratiem: A Spur zobrats (ar cilindram pielodïtu dzinïjzobratu) B Rim zobrats (nomainÇms)

RegulÇri pÇrbaudiet dzinïjzobrata nodil‰anas pakÇpi. Nomainiet zobratu, ja tas ir pÇrmïr¥gi nodilis. Dzinïjzobratu jÇnomaina katru reizi, mainot ˙ïdi.

Latvian – 49

Page 50

VISPÅRîJAS DRO·IBAS INSTRUKCIJAS

Grie‰anas apr¥kojuma nodil‰anas pÇrbaude

Apskatiet zÇÆa ˙ïdi kartu dienu un pÇrliecinieties:

• Vai ˙ïdes posmos un kniedïs nav redzamas plaisas.

• Vai ˙ïde nav st¥va.

• Vai kniedes un ˙ïdes posmi nav stipri nodilu‰i.

Izn¥ciniet ˙ïdi, ja tÇ uzrÇda kÇdu no tÇlÇk minïtajÇm paz¥mïm. Mïs iesakÇm jums sal¥dzinÇt pÇrbaudÇmo ˙ïdi ar jaunu ˙ïdi,

lai pÇrbaud¥tu vecÇs nodiluma pakÇpi. Kad griezïjzobi ir nodilu‰i l¥dz 4 mm, ˙ïde ir jÇnomaina.

Sliede

RegulÇri pÇrbaudiet:

• Vai uz sliedes malas nav radu‰Çs metÇla skabargas. Ja nepiecie‰ams, nov¥lïjiet.

• Lai pagarinÇtu sliedes darba mÏu, katru dienu apgrieziet to otrÇdi.

BR±DINÅJUMS! LielÇkÇ nelaimes gad¥jumu da∫a ar motorzÇÆi notiek, kad zÇÆa ˙ïde trÇpa lietotÇjam.

Lietojiet individuÇlo dro‰¥bas apr¥kojumu. Skat¥t norÇd¥jumus zem rubrikas IndividuÇlais dro‰¥bas apr¥kojums.

Izvairieties dar¥t darbus, kurus veik‰anai sevi neuzskatiet par kvalificïtu. Skat¥t norÇd¥jumus zem rubrikÇm IndividuÇlais dro‰¥bas apr¥kojums, PasÇkumi rÇvienu novïr‰anai, Grie‰anas apr¥kojums un VispÇrïjas darba instrukcijas.

Izvairieties no situÇcijÇm, kad var rasties rÇvienu risks. Skat¥t norÇd¥jumus zem rubrikas Ma‰¥nas dro‰¥bas apr¥kojums.

Izmantojiet tikai ieteikto grie‰anas apr¥kojumu, to pÇrbaudot. Skat¥t norÇd¥jumus zem rubrikÇm Tehniskie dati un VispÇrïjas dro‰ibas instrukcijas.

PÇrbaudiet motorzÇÆa dro‰¥bas apr¥kojuma darb¥bu. Skat¥t norÇd¥jumus zem rubrikÇm VispÇrïjas darba instrukcijas un VispÇrïjas dro‰¥bas instrukcijas.

• Vai sliedes rieva nav stipri nodilusi. Ja nepiecie‰ams, nomainiet sliedi.

• Vai sliedes gali nav nevienÇdi nodilu‰i vai stipri nodilu‰i. Ja vienÇ sliedes gala pusï radies iedobums, to ir rad¥jis darbs ar va∫¥gu ˙ïdi.

50 – Latvian

Page 51

MONTÅÎA

Sliedes un ˙ïdes montÇÏa

BR±DINÅJUMS! StrÇdÇjot ar ˙ïdi, vienmïr uzvelciet cimdus.

PÇrvietojot ˙ïdes bremzes rÇvienu aizsargu priek‰ïjÇ roktura virzienÇ, pÇrbaudiet vai ˙ïdes bremzes ir atlaistas.

Atskrvïjiet sliedes nostiprinÇjuma uzgrieÏ¿us un no¿emiet sajga vÇku (˙ïdes bremzi). No¿emiet pÇrnesuma gredzenu (A).

Ar kombinïtÇs atslïgas pal¥dz¥bu nospriegojiet ˙ïdi un grieziet ˙ïdes spriegotÇja uzgriezni pulkste¿rÇd¥tÇja kust¥bas virzienÇ. μïde jÇnospriego tÇ, lai tÇ cie‰i piek∫aujas sliedes apak‰malai. Lasiet norÇd¥jumus rubrikÇ "ZÇÆa ˙ïdes spriego‰ana".

Turot sliedes galu uz aug‰u nostipriniet ˙ïdi, kas ir pareizi nospriegota, ja sliedes apak‰malÇ tÇ vairs nav va∫¥ga, bet to var viegli pagriezt ar roku. Turot sliedes galu uz aug‰u, ar kombinïto atslïgu, piegrieziet sliedes nostiprinÇjuma uzgrieÏ¿us.

Uzliekot jaunu ˙ïdi, l¥dz tÇs piestrÇdei, regulÇri jÇpÇrbauda ˙ïdes nospriegojums. μïdes nospriegojumu pÇrbaudiet regulÇri. Pareizi nospriegota ˙ïde labi zÇÆï un tai ir gar‰ darba mÏs.

Mizas bufera montÇÏa

Lai piemontïtu mizas buferi, griezieties servisa darbn¥cÇ.

Uzlieciet sliedi uz piestiprinÇjuma skrvïm. L¥dz galam atvirziet sliedi uz aizmuguri. Uzlieciet ˙ïdi uz dzeno‰Ç zobrata un ievietojiet sliedes rievÇ. SÇciet ar sliedes aug‰pusi.

PÇrliecinieties, vai ˙ïdes griezïjzobi sliedes aug‰malÇ ir vïrsti uz priek‰u .

Uzlieciet sajga vÇku un sameklïjiet ˙ïdes spriegotÇja uzgriezni atverï, kas atrodas sliedï. PÇrbaudiet, vai ˙ïdes posmi ir pareizi uzlikti dzeno‰am zobratam un, vai ˙ïde iegu∫as sliedes rievÇ. Pagrieziet sliedes uzgrieÏ¿us ar roku.

Latvian – 51

Page 52

DEGVIELAS LIETO·ANA

Degviela

Ievïrojiet! Ma‰¥na ir apr¥kota ar divtaktu motoru un tÇ darbinÇ‰anai vienmïr ir jÇizmanto benz¥na un divtaktu motora e∫∫as mais¥jums. Lai nodro‰inÇtu pareizu mais¥jumu, ∫oti svar¥gi ir izmïr¥t izmantojamÇs e∫∫as daudzumu. Izgatavojot nelielus degvielas daudzumu mais¥juma daudzumus, svar¥gi atcerïties, ka pat mazas e∫∫as daudzuma k∫mes, var btiski ietekmït mais¥jumu.

BR±DINÅJUMS! Ar degvielu strÇdÇjiet labi vïdinÇmÇ vietÇ.

Benz¥ns

• Lietojiet labas kvalitÇtes benz¥nu ar vai bez svina piemais¥jumiem.

• UZMAN±BU! Motoriem, kas apr¥koti ar kataliziatoru ir jÇlieto bezsvina degvielas un e∫∫as mais¥jums.

Svina benz¥ns bojÇ katalizatoru un tÇ efektivitÇte k∫st niec¥ga. Ar katalizatoru apr¥kota motorzÇÆu tvertnes vÇci¿‰ za∫Ç krÇsÇ liecina, ka dr¥kst izmantot tikai bezsvina benz¥nu.

• Ieteicamais zemÇkais oktÇna skaitlis ir 90 (RON). Ja tiek izmantots benz¥ns ar zemÇku oktÇna skaitli nekÇ 90, var sabojÇties motors. PalielinÇs motora temperatra un pieaug gult¿u slodze, kas izraisa smagu motora sabojÇ‰anos.

• Ja js ilgsto‰i strÇdÇjat ar augstiem apgriezieniem (piem. atzarojot), ir ieteicams lietot degvielu ar augstÇku oktÇnskaitli.

Vides degviela

JONSERED ieska lietot videi piemïrotu benz¥nu (tÇ sacamo alkilÇta degvielu), vai nu divtaktu degvielu Aspen vai ãetrtaktu motoru degvielu, kas sajaukts ar e∫∫u pïc zemÇk norÇd¥tÇm proporcijÇm. Atcerieties, ka, nomainot degvielas tipu, jÇpieregulï ir karburators (skat¥t norÇd¥jumus zem rubrikas Karburators).

DarbinÇ‰ana sÇkumÇ

PirmÇs desmit stundas ir jÇizvairÇs strÇdÇt ar pÇrÇk lielu apgriezienu skaitu.

Divtaktu e∫∫a

• Lai iegtu vislabÇko rezultÇtu un spïjas, izmantojiet JONSERED divtaktu motore∫∫u, kas ir speciÇli rad¥ta msu divtaktu motoriem ar gaisa dzesï‰anas sistïmas.

• Nekad neizmantojiet divtaktu e∫∫u, kas paredzïta dens dzesï‰anas sistïmas motoriem, tÇ saucamo outboardoil (sauc par TCW).

• Nelietojiet e∫∫u, kas paredzïta ãetrtaktu motoriem.

• Zema e∫∫as kvalitÇte vai pÇrÇk trekns e∫∫as/degvielas

mais¥jums vai sabojÇt katalizatoru un samazinÇt tÇ darba mÏu.

Mais¥juma proporcijas

1:50 (2%) ar JONSERED divtaktu e∫∫u. 1:33 (3%) ar citÇm e∫∫Çm, kas izstrÇdÇtas ar gaisu

dzesïjamiem divtaktu motoriem, klasificïtiem priek‰ JASO FB/ISO EGB.

Benz¥ns, litros Divtaktu e∫∫a, litros

2% (1:50) 3% (1:33)

5 0,10 0,15 10 0,20 0,30 15 0,30 0,45 20 0,40 0,60

Degvielas sajauk‰ana

• Maisiet benz¥nu un e∫∫u t¥rÇ traukÇ, kas ir paredzïts degvielÇm.

• Ielejiet pusi vajadz¥gÇ benz¥na daudzuma. Tad pielejiet visu daudzumu e∫∫as. Samaisiet (sakratiet) degvielas mais¥jumu. Tad pielejiet atliku‰o benz¥nu.

• Pirms iepild¥‰anas ma‰¥nas tvertnï pamat¥gi samaisiet (sakratiet) degvielas mais¥jumu.

• Degvielas daudzumu sagatavojiet ne vairÇk kÇ viena mïne‰a lieto‰anai.

• Ja ma‰¥na netiek lietota ilgÇku laiku, iztuk‰ojiet un izt¥riet degvielas tvertni.

μïdes e∫∫a

• E∫∫o‰anai jÇizmanto speciÇla e∫∫a (˙ïdes e∫∫a) ar labu piesaistes spïju.

• Nekad nelietojiet lietotu e∫∫u. TÇ sabojÇs e∫∫as skni, sliedi un ˙ïdi.

• Ir ∫oti svar¥gi lietot pareizÇs vizkozitÇtes e∫∫u, saska¿Ç ar gaisa temperatru.

52 – Latvian

Page 53

DEGVIELAS LIETO·ANA

• Kad temperatra nokr¥tas zem 0°C, daÏÇm e∫∫Çm mazinÇs vizkozitÇte. Tas var pÇrslogot e∫∫as skni un sabojÇt tÇ sastÇvda∫as.

• Izvïloties ˙ïdes e∫∫u, konsultïjieties ar servisa darbn¥cu.

Degvielas uzpild¥‰ana

BR±DINÅJUMS! Sekojo‰ie uzman¥bas pasÇkumi mazinÇs aizdeg‰anÇs risku:

• Ievïrojiet labas ventilÇcijas nosac¥jumus degvielas un degvielas mais¥juma (benz¥ns un divtaktu e∫∫a) uzpild¥‰anas laikÇ.

• Pirms motora iedarbinÇ‰anas pÇrvietojiet ma‰¥nu vismaz 3 m no degvielas uzpild¥‰anas vietas.

Degvielas tuvumÇ nesmï˙ïjiet un nenovietojiet nekÇdus karstu priek‰metus.

Pirms degvielas uzpild¥‰anas izslïdziet motoru un ∫aujiet tam daÏas mintes atdzist.

Atveriet degvielas tvertnes vÇku lïnam, lai iespïjamais spiediens tiek samazinÇts lïnÇm.

Pïc degvielas uzpild¥‰anas rp¥gi noslïdziet degvielas tvertnes vÇku.

Pirms iedarbinÇ‰anas vienmïr pÇrvietojiet ma‰¥nu no degvielas uzpild¥‰anas vietas.

Not¥riet ap degvielas tvertnes vÇku. RegulÇri t¥riet degvielas un ˙ïdes e∫∫as tvertnes. Degvielas filtrs mainÇms vismaz vienu reizi gadÇ. Net¥rumu nok∫‰ana degvielas tvertnï rad¥s bojÇjumus. PÇrliecinieties, ka degviela ir labi samais¥ta, sakratot degvielas trauku pirms uzpild¥‰anas. μïdes e∫∫as un degvielas tvert¿u tilpumi ir savstarpïji saska¿oti. TÇdï∫ vienmïr uzpildiet ˙ïdes e∫∫u un degvielu vienlaic¥gi.

BR±DINÅJUMS! Degviela un degvielas iztvaikojumi ir ∫oti ugunsnedro‰i. Esiet

uzman¥gis, r¥kojoties ar degvielu un kïdes e∫∫u. Paturiet prÇtÇ aizdeg‰anÇs, eksplozijas un saindï‰anÇs risku.

Dro‰¥ba darbÇ ar egvielu

• Nekad nemïÆiniet uzpild¥t ma‰¥nu ar degvielu motora darba laikÇ.

• Nekad nedarbiniet ma‰¥nu: 1 Ja uz ma‰¥nas korpusa izlijusi degviela vai ˙ïdes e∫∫a.

Noslaukiet visu izlieto un ∫aujiet benz¥nam izgarot.

2 Ja js esat aplïju‰i sevi vai savas drïbes ar degvielu,

pÇrÆïrbieties. NomazgÇjiet tÇs ˙erme¿a da∫as, kas bija kontaktÇ ar degvielu. Izmantojiet ziepes un deni.

3 Ja ma‰¥nai pamanat degvielas sci. RegulÇri pÇrbaudiet,

vai degvielas tvertnes vÇkÇ un degvielas vados nav sces.

BR±DINÅJUMS! Nekad nelietojiet ma‰¥nu ar redzamiem aizdedzes sveces aizsarga un sveces kabe∫a bojÇjumiem. Iespïjams dzirkste∫u ra‰anÇs risks, kas var izrais¥t ugunsgrïku.

Transports un uzglabÇ‰ana

• Vienmïr glabÇjiet motorzÇÆi un degvielu, lai iespïjamÇs degvielas un e∫∫as nopldzes nenonÇk kontaktÇ ar liesmÇm un dzirkste∫u avotiem, piemïram elektriskÇm ma‰¥nÇm, elektriskiem motoriem, slïdÏiem/kontaktiem apkures katliem, krÇsn¥m, utt.

• Vienmïr glabÇjiet degvielu ‰im nolkam speciÇli atz¥tÇ un piemïrotÇ tvertnï.

• MotorzÇÆa ilgsto‰Çkas uzglabÇ‰anas vai transporta reizïs iztuk‰ojiet degvielas un ˙ïdes e∫∫as tvertnes. Noskaidrojiet, kur ir at∫auts izliet nevajadz¥gu degvielu un e∫∫u.

• Ma‰¥nas transportï‰anas vai uzglabÇ‰anas laikÇ vienmïr ir jÇbt piestiprinÇtam grie‰anas apr¥kojuma transportï‰anas aizsargam, lai k∫das pïc nenonÇktu kontaktÇ ar aso ˙ïdi. Ar¥ nekust¥ga ˙ïde var bt par iemeslu nopietnÇm lietotÇja vai citu personu traumÇm, ja tie nonÇk ar to kontaktÇ.

• AparÇtu var dro‰i pÇrvadÇt transportï‰anas laikÇ.

Izlgsto‰a uzglabÇ‰ana.

Labi vïdinÇmÇ vietÇ iztuk‰ojiet degvielas un e∫∫as tvertnes. Degvielu uzglabÇjiet apstiprinÇtÇs tvertnïs un dro‰Ç vietÇ. Piestipriniet sliedes aizsargu. Not¥riet ma‰¥nu. Lasiet norÇd¥jumus zem rubrikas Apkopes sec¥ba.

Raugiet, lai pirms novieto‰anas ilgsto‰Ç uzglabÇ‰anÇ ma‰¥na ir labi not¥r¥ta un tai ir veikts piln¥gs serviss.

Latvian – 53

Page 54

IEDARBINÅ·ANA UN APSTÅDINÅ·ANA

IedarbinÇ‰ana un apstÇdinÇ‰ana

BR±DINÅJUMS! Pirms iedarbinÇ‰anas ievïrojiet sekojo‰o:

Kad motors tiek iedarbinÇts, ˙ïdes bremzei ir jÇbt ieslïgtai, lai tÇdÇ veidÇ samazinÇtu risku nonÇkt kontaktÇ ar rotïjo‰o ˙ïdi starta br¥d¥.

Nedarbiniet motorzÇÆi, ja nav piemontïta sliede, ˙ïde un visi vÇki. PretïjÇ gad¥jumÇ var nokrist sajgs un izsaukt miesas bojÇjumus.

Nolieciet ma‰¥nu uz cieta pamata. PÇrliecinieties, ka js stÇvat stabili un, ka ˙ïde nevar nekam pieskarties.

Pirms darba uzsÇk‰anas izlasiet norÇd¥jumus noda∫Ç ar virsrakstu "μïdes zÇÆa iedarbinÇ‰ana kokÇ", kas iek∫auti sada∫Ç "Darba metodes".

PÇrliecinieties, ka nepiedero‰as personas un dz¥vnieki neatrodas jsu darba teritorijÇ.

Ja motors ir auksts

IedarbinÇ‰ana: μïdes bremzei pirms iedarbinÇ‰anas ir jÇbt

ieslïgtai. Bremzi aktivizï, pab¥dot atsitienu aizsargu uz priek‰u.

Ja motors ir silts

Lietojiet tÇdus pa‰us iedarbinÇ‰anas pa¿ïmienus kÇ atdzisu‰am dzinïjam, iz¿emot:

• Aizb¥diet kontrolier¥ci l¥dz tÇs gala stÇvoklim.

• novietojiet kontrolier¥ci atpaka∫ tÇs vidïjÇ stÇvokl¥ (darba

stÇvoklis).

IedarbinÇ‰ana

Satveriet priek‰ïjo rokturi ar kreiso roku. Piespiediet motorzÇÆi pie zemes, uzliekot labo kÇju uz paka∫ïjÇ roktura. Velciet startera rokturi ar labo roku un raujiet startera auklu (kamïr startera sakabe iedarbojas) un tad raujiet asi un spïc¥gi.

Nekad nesatiniet startera auklu ap roku.

UZMAN±BU! Startera auklu neizvelciet piln¥gi l¥dz galam un ar¥ nelaidiet to va∫Ç no piln¥gi izvilkta stÇvok∫a. TÇ var sabojÇt ma‰¥nu.

Aizdedze; gaisa vÇrsts: Aizb¥diet kontrolier¥ci l¥dz tÇs gala stÇvoklim.

Degvielas sknis: Piespiediet degvielas sk¿a gumijas skn¥ti vairÇkas reizes l¥dz skn¥tis ir piepild¥ts ar degvielu. Skn¥tim nav jÇbt piln¥gi pilnam ar benz¥nu.

54 – Latvian

Iespiediet gaisa vÇrstu, l¥dzko motora aizdedze ieslïdzas, un mïÆiniet startït atkÇrtoti. Kad motors startï, steidzami dodiet pilnu droseles jaudu un droseles blokators automÇtiski atslïgsies.

SVAR±GI! SakarÇ ar to, ka ˙ïdes bremze joprojÇm ir ieslïgta, motora apgriezienu skaits ir jÇsamazina l¥dz br¥vgaitai, ko sasniedz, Çtri izslïdzot akseleratora blokatoru. TÇdÇ veidÇ js izvairieties no nevajadz¥gas sajga, sajga cilindra un bremÏu nolieto‰anas.

Page 55

IEDARBINÅ·ANA UN APSTÅDINÅ·ANA

Ievïrojiet! μïdes bremzi izslïdz, pab¥dot atsitienu aizsargu pret roktura cilpu. L¥dz ar to motorzÇÆis ir gatavs lieto‰anai.

BR±DINÅJUMS! Ilgsto‰a motora izpldes gÇzu, ˙ïdes e∫∫as garai¿u un zÇÆa skaidu

putek∫u ieelpo‰ana var apdraudït vesel¥bu.

• Nekad nedarbiniet motorzÇÆi, ja nav pareizi piestiprinÇta sliede, zÇÆa ˙ïde un visi vÇki. Skat¥t norÇd¥jumus zem rubrikas MontÇÏa. Ja pie motorzÇÆa nav piestiprinÇta sliede un ˙ïde, var nokrist sajgs un izrais¥t nopietnas traumas.

• Kad motorzÇÆis tiek iedarbinÇt, ˙ïdes bremzei ir jÇbt ieslïgtai. Skat¥t norÇd¥jumus rubrikÇ "IedarbinÇ‰ana un apstÇdinÇ‰ana". Nekad nedarbiniet motorzÇÆi, turot auklu un palaiÏot va∫Ç motorzÇÆi. TÇ ir ∫oti b¥stama metode, jo tÇdÇ veidÇ var zaudït kontroli pÇr motorzÇÆi.

• MotorzÇÆi vienmïr turiet ar abÇm rokÇm. Ar labo roku turiet aizmugures rokturi, bet ar kreiso roku - priek‰ïjo rokturi.

·o satvïrienu ir jÇizmanto visiem

lietotÇjiem, ar¥ krei∫iem.

¥k‰˙iem un pirkstiem, lai tie aptver rokturus.

Rokturus satveriet stingri ar

ApstÇdinÇ‰ana

Motors tiek apstÇdinÇts, kad apstÇdinÇ‰anas poga tiek ieb¥d¥ta izslïg‰anas stÇvokl¥.

• Nekad nedarbiniet ma‰¥nu telpÇs. øemiet vïrÇ, ka motora izpldes gÇzes var bt b¥stamas vesel¥bai.

• PÇrliecinaties, ka tuvumÇ neatrodas cilvïki vai dz¥vnieki, kas var nonÇkt saskarï ar grie‰anas apr¥kojumu.

Latvian – 55

Page 56

DARBA TEHNIKA

Pirms katras lieto‰anas reizes:

1 PÇrbaudiet, vai ˙ïdes bremze kÇrt¥gi darbojas un nav

bojÇta.

2 PÇrbaudiet, vai akseleratora blokators kÇrt¥gi darbojas un

nav bojÇts.

3 PÇrbaudiet, vai apstÇdinÇ‰anas poga kÇrt¥gi darbojas un

nav bojÇta. 4 PÇrbaudiet, vai visi rokturi ir t¥ri no e∫∫as. 5 PÇrbaudiet, vai vibrÇciju slÇpï‰anas sistïma darbojas un

nav bojÇta. 6 PÇrbaudiet, vai trok‰¿u slÇpïtÇjs ir stingri piestiprinÇts un

nav bojÇts. 7 PÇrbaudiet, vai motorzÇÆa visas deta∫as ir piegrieztas un

vai tÇs nav bojÇtas vai neiztrkst. 8 PÇrbaudiet, vai ˙ïdes uztvïrïjs ir vietÇ un nav bojÇts. 9 PÇrbaudiet ˙ïdes spriegojumu.

VispÇrïjas darba instrukcijas

SVAR±GI!

·ajÇ noda∫Ç tiek apskat¥ti pamata dro‰¥bas noteikumi darbÇ ar motorzÇÆi. ·¥ informÇcija nekÇdÇ zi¿Ç neaizstÇj profesionÇlu sagatavot¥bu izgl¥t¥bas veidÇ un pieredzi. Ja rodas nedro‰a situÇcija, kad neesat dro‰s kÇ r¥koties tÇlÇk, pÇrtrauciet darbu un konsultïjieties ar speciÇlistu. Sazinieties ar savu motorzÇÆu veikalu, servisa darbn¥cu vai ar kÇdu pieredzïju‰u motorzÇÆa lietotÇju. Nekad nedariet darbu, kÇ veik‰anai nejtaties pietieko‰i kvalificïts!

Pirms motorzÇÆa lieto‰anas jums ir jÇzina, ko noz¥mï rÇviens un kÇ no tÇ izvair¥ties. Skat¥t norÇd¥jumus zem rubrikas PasÇkumi rÇvienu novïr‰anai.

Pirms motorzÇÆa ieto‰anas jums ir jÇsaprot starp¥ba starp zÇÆï‰anu ar sliedes aug‰ïjo un apak‰ïjo malu. Skatiet norÇd¥jumus rubrikÇ "Atsitiena novïr‰anas pasÇkumi" un "Ma‰¥nas dro‰¥bas apr¥kojums".

Koku apzÇÆï‰anas darbu laikÇ virs zemes l¥me¿a ˙ïdes zÇÆim jÇbt nodro‰inÇtam. μïdes zÇÆis jÇnodro‰ina, pievienojot dro‰¥bas auklu stiprinÇjuma cilpai uz ˙ïdes zÇÆa.

Lietojiet individuÇlo dro‰¥bas apr¥kojumu. Skat¥t norÇd¥jumus zem rubrikas IndividuÇlais dro‰¥bas apr¥kojums.

Dro‰¥bas pamatnoteikumi

1 Uzmaniet apkÇrtni:

• Lai pÇrliecinÇtos, ka tuvumÇ nav cilvïku, dz¥vnieku, vai priek‰metu, kas var ietekmït jsu kontroli pÇr ma‰¥nu.

• Lai pÇrliecinÇtos, ka jsu zÇÆis nevar skart nevienu no iepriek‰ minïtajiem vai ar¥, ka tos nevar skart kr¥to‰s koks.

UZMAN±BU! Ievïrojiet ‰¥s instrukcijas, bet nekad nelietojiet motorzÇÆi, ja nav iespïja nelaimes gad¥jumÇ izsaukt pal¥dz¥bu.

2 Visi koku apzÇÆï‰anas darbi virs zemes l¥me¿a jÇveic

diviem vai vairÇkiem ¥pa‰i apmÇc¥tiem cilvïkiem (skat¥t norÇd¥jumus sada∫Ç "Svar¥gi"). Vismaz vienam cilvïkam jÇatrodas uz zemes, lai veiktu glÇb‰anas darbus un/vai sniegtu pal¥dz¥bu ÇrkÇrtas gad¥jumos.

3 Koku apzÇÆï‰anas darbu virs zemes l¥me¿a laikÇ darba

zonai vienmïr jÇbt norobeÏotai un apz¥mïtai ar z¥mïm, lentu vai taml¥dz¥gi. PersonÇm uz zemes pirms ieie‰anas norobeÏotajÇ darba zonÇ vienmïr jÇbr¥dina par to personas, kuras veic darbus virs zemes l¥me¿a.

4 Nelietojiet zÇÆi sliktos laika apstÇk∫os. Piemïram biezÇ

miglÇ, stiprÇ lietus gÇzï, stiprÇ vïjÇ, lielÇ aukstumÇ utt. Darbs sliktos laika apstÇk∫os ir nogurdino‰s un saist¥ts ar b¥stamiem riskiem, kÇ slidenu zemi, neprognozïjamu koku kri‰anas virzienu, utt.

5 Esiet sevi‰˙i uzman¥gs grieÏot s¥kus zarus un izvairieties

griezt krmus (tas ir, daudzus s¥kus zarus vienlaic¥gi). S¥ki zari var ie˙erties ˙ïdï un tikt mesti jums virs, radot nopietnus ievainojumus.

Koku apzÇÆï‰anas darbus virs zemes l¥me¿a, izmantojot kÇp‰anas spailes, dr¥kst veikt tikai tÇdas personas, kurÇm ir pieredze un kas ir apmÇc¥tas ‰ÇdÇs jomÇs:

• koku apzÇÆï‰ana;

• kÇp‰anas tehnika;

• kÇp‰anas dro‰¥bas norÇd¥jumi;

• papildu dro‰¥bas apr¥kojums: dro‰¥bas jostas, cilpas,

siksnas, virves, dro‰¥bas Ç˙i un citi l¥dzek∫i, kas paredzïti cilvïku un ˙ïdes zÇÆa nokri‰anas novïr‰anai.

56 – Latvian

6 Raugiet, lai js varat dro‰i pÇrvietototies un stÇvït.

Apskataties, vai jums apkÇrt nav kÇdi ‰˙ïr‰∫i, kas var traucït pïk‰¿u nepiecie‰am¥bu pÇrvietoties (saknes,

Page 57

DARBA TEHNIKA

akme¿i, zari, bedres, utt.). Esiet sevi‰˙i uzman¥gs, strÇdÇjot uz sl¥pas virsmas.

7 Esiet sevi‰˙i uzman¥gs, zÇÆïjot nospriegotus kokus.

Nospriegots koks var atlekt atpaka∫ savÇ sÇkotnïjÇ stÇvokl¥ gan pirms, gan pïc tÇ pÇrzÇÆï‰anas. Ja js pats stÇvat nepareizi vai, ja zÇÆïjat nepareizÇ vietÇ, koks var trÇp¥t jums vai ma‰¥nai tÇ, ka js zaudïjat kontroli. Abi gad¥jumi var izrais¥t nopietnus ievainojumus.

BR±DINÅJUMS! DaÏkÇrt skaidas iestrïgst sajga apvalkÇ, kas izraisa ˙ïdes

sastrïgumu. Pirms t¥r¥‰anas vienmïr apturït dzinïju.

satvïriens mazina rÇviena sekas un pal¥dz jums savald¥t motorzÇÆi.

3 Var izmantot kÇp‰anas spailes, taãu to var dar¥t tikai tÇdas

personas, kuras ir apmÇc¥tas un apguvu‰as koku apzÇÆï‰anas iema¿as ar ˙ïdes zÇÆi gan virs zemes l¥me¿a, gan uz zemes.

4 Vairums nelaimes, kas saist¥tas ar rÇvieniem, notiek

zÇÆïjot zarus. NostÇjaties stabili un pÇrliecinaties, ka jums nav nekas pa kÇjÇm, uz kÇ varïtu paklupt vai, kas js izsistu no l¥dzsvara.

Neuzman¥ba var izrais¥t rÇvienu, ja neparedzïti rÇviena zonÇ iek∫st zars, koks vai cits priek‰mets.

Nelaidiet va∫Ç rokturus!

8 Pirms pÇrvieto‰anÇs, izslïdziet motoru un fiksïjiet ˙ïdi ar

˙ïdes bremzi. Nesiet motorzÇÆi ar sliedi un ˙ïdi vïrstu uz aizmuguri. Ja pÇrvietojaties tÇlÇk, uzlieciet sliedei aizsargapvalku.

9 Ja noliekat motorzÇÆi uz zemes, noblo˙ïjiet ˙ïdi ar ˙ïdes

bremzi un paturiet motorzÇÆi savÇ redzes lokÇ. Ja pÇtraukumi ir ilgÇki, motors ir jÇizslïdz.

Pamatnoteikumi

1 Ja saprotat, kas ir rÇviens un tÇ cïlo¿us, js tas

nepÇrsteigs negaid¥ti. Ja esat sagatavojies, js mazinÇsiet ar rÇvieniem saist¥tos riskus. RÇvieni parasti ir mazi, bet atsevi‰˙os gad¥jumos, tie var bt ∫oti pïk‰¿i un ∫oti spïc¥gi.

2 Turiet motorzÇÆi vienmïr stingri rokÇs, ar labo roku uz

aizmugurïjo rokturi un ar kreiso roku uz priek‰ïjo rokturi. Aptveriet rokturus ar pirkstiem un ¥k‰˙i. Izmantojiet ‰o satvïrienu vienalga, vai esat labrocis vai kreilis. ·Çds

Kontrolïjiet darba priek‰metu. Ja zÇÆïjamie priek‰meti ir mazi un viegli, tie var iesprst ˙ïdï un tikt izsviesti pret jums. Ja tas ar¥ nav b¥stami, js varat tikt negaid¥ti pÇrsteigts un zaudït kontroli pÇr zÇÆi. Nekad nezÇÆïjiet vairÇkus ba∫˙us vai zarus kopÇ, bet gan vispirms nodaliet tos. Katru ba∫˙i vai gabalu zÇÆïjiet atsevi‰˙i. Nolieciet malÇ nozÇÆïtos gabalus, lai uzturïtu dro‰u darba vietu.

5 Nekad nelietojiet motorzÇÆi virs plecu augstuma un

cen‰aties nezÇÆït ar pa‰u sliedes galu. Nekad nelietojiet motorzÇÆi, to turot vienÇ rokÇ!

6 Vienmïr strÇdÇjiet ar maksimÇlu zÇÆï‰anas - ˙ïdes

grie‰anÇs Çtrumu, tas ir, ar maksimÇlu akselerÇciju.

Latvian – 57

Page 58

DARBA TEHNIKA

7 Ja nepiecie‰ams apzÇÆït zarus, kas atrodas augstÇk par

plecu l¥niju, ieteicams izmantot darba platformu vai sastatnes.

8 Esiet sevi‰˙i uzman¥gs, zÇÆïjot ar sliedes aug‰ïjo malu,

tas ir, no apak‰as. To sauc par grie‰anu b¥d¥‰anas reÏ¥mÇ.

·Çdos apstÇk∫os ˙ïde stumj motorzÇÆi pret lietotÇju. Ja ˙ïde iesprst, motorzÇÆis var atsisties pret jums.

9 Ja lietotÇjs nepretojÇs ‰im spiedienam, rodas risks, ka

motorzÇÆis pavirz¥sies tik tÇlu, ka tikai sliedes rÇviena zona bs saskarï ar koku, kas izrais¥s rÇvienu.

ZÇÆï‰anas pamati

BR±DINÅJUMS! Nekad nelietojiet motorzÇÆi, turot to vienÇ rokÇ. MotorzÇÆi nevar dro‰i kontrolït ar vienu roku; js varat iezÇÆït pats sev. Rokturus satveriet cie‰i un stingri ar abÇm rokÇm.

VispÇrïji

• ZÇÆïjot, vienmïr strÇdÇjiet ar pilnu jaudu!

• Samaziniet motora Çtrumu uz tuk‰gaitu pïc katra

griezuma (motora darbinÇ‰ana ar pilnu jaudu bez noslogojuma pÇrÇk ilgi var rad¥t smagus motora bojÇjumus).

• ZÇÆï‰ana no aug‰as = ZÇÆï‰ana vilk‰anas reÏ¥mÇ.

• ZÇÆï‰ana no apak‰as = ZÇÆï‰ana stum‰anas reÏ¥mÇ.

ZÇÆï‰ana stum‰anas reÏ¥mÇ palielina rÇvienu risku. Skat¥t norÇd¥jumus zem rubrikas PasÇkumi rÇvienu novïr‰anai.

TerminoloÆija

Grie‰ana = VispÇrïjs apz¥mïjums koka zÇÆï‰anai. Atzaro‰ana = Zaru nogrie‰ana no nogÇzta koka. No‰˙el‰anÇ = Objekts, ko grieÏat, nolzt pirms js pabeidzat

zÇÆï‰anu l¥dz galam.

Pirms sÇciet griezt, ir jÇpadomÇ par pieciem svar¥giem faktoriem:

1 PÇrliecinaties, ka sliede neiesprd¥s griezumÇ.

Ja zÇÆïjat ar sliedes apak‰u, tas ir, no pÇrzÇÆïjamÇ priek‰meta aug‰as uz apak‰u, to var saukt par zÇÆï‰anu vilk‰anas reÏ¥mÇ. ·ÇdÇ gad¥jumÇ motorzÇÆis sevi velk koka virzienÇ un motorzÇÆa priek‰ïjÇ mala ir dabisks balsts darba laikÇ. Grie‰ana vilk‰anas reÏ¥mÇ pal¥dz jums labÇk novald¥t motorzÇÆi un kontrolït rÇvienu zonas atra‰anÇs vietu.

10 Sekojiet pamÇc¥bai par ˙ïdes asinÇ‰anu un sliedes

kop‰anu. Kad js nomainat sliedi un ˙ïdi, lietojiet tikai tÇs kombinÇcijas, kuras mïs iesakÇm. Skat¥t norÇd¥jumus zem rubrikas Grie‰anas apr¥kojums un Tehniskie dati.

58 – Latvian

2 PÇrliecinaties, ka ba∫˙is neno‰˙elsies.

3 PÇrliecinaties, ka ˙ïde grie‰anas laikÇ vai pïc tam

nepieskÇrsies zemei vai citam priek‰metam.

4 Vai ir iespïjams rÇviens?

5 Vai zemes virsma un apkÇrtne var iespaidot jsu stabilitÇti

un dro‰¥bu darba laikÇ?

Page 59

DARBA TEHNIKA

Divi faktori nosaka, vai ˙ïde iesprd¥s un vai ba∫˙is pÇr‰˙elsies: pirmais - kÇ bal˙is balstÇs pirms un pïc grie‰anas vietas un otrs - vai ba∫˙is nav zem spriedzes.

Vairums situÇcijÇs js varat izvair¥ties no ‰¥m problïmÇm grieÏot divos etapos, vispirms no ba∫˙a aug‰as, tad no apak‰as. Jums ir ba∫˙is jÇatbalsta tÇ, ka tas neiespied¥s ˙ïdi vai nepÇr‰˙elsies grie‰anas laikÇ.

SÇciet griezt no apak‰as (iezÇÆïjiet ba∫˙¥ l¥dz 1/3 no diametra).

BR±DINÅJUMS! Ja ˙ïde ie˙erÇs griezumÇ: apstÇdiniet motoru! NemïÆiniet ar spïku

atbr¥vot motorzÇÆi. Js varat savainot sevi ar ˙ïdi, ja motorzÇÆis pïk‰¿i izraujas. Atspiediet griezumu va∫Ç ar sviru, tÇdïjÇdi atbr¥vojot motorzÇÆi.

Sekojo‰os padomos tiek izskaidrots, kÇ r¥koties parastÇs motorzÇÆa lieto‰anas situÇcijÇs.

Grie‰ana Ba∫kis gu∫ uz zemes. Risks, ka ˙ïde ie˙ersies vai, ka ba∫˙is

pÇr‰˙elsies, ir mazs. Toties, ir risks, ka ˙ïde pieskarsies zemei, kad js nobeigsiet griezumu.

Piln¥gi pÇrgrieziet ba∫˙i no aug‰as. Cen‰aties nepieskarties zemei, nobeidzot griezumu. Grieziet ar motora pilnu jaudu, bet esiet gatavs jebkuram pavïrsienam.

- Ja iespïjams pagriezt ba∫˙i, pÇrtrauciet grie‰anu, kad esat pÇrzÇÆïjis 2/3 no ba∫˙a.

- Pabeidziet griezumu, zÇÆïjot no aug‰as tÇ, lai abi griezumi satiekas.

Ba∫˙is atbalstÇs abos galos. Liels risks, ka ˙ïde iesprd¥s.

- SÇciet griezt no aug‰as (iezÇÆïjiet ba∫˙¥ l¥dz 1/3 no diametra).

- Pabeidziet, grieÏot no apak‰as tÇ, lai abi griezumi satiekas.

- Apgrieziet ba∫˙i un nobeidziet atliku‰o 1/3 grieziena no otras puses.

Ba∫˙is balstÇs tikai vienÇ galÇ. Liels risks, ka tas pÇr‰˙elsies.

Atzaro‰ana

GrieÏot resnus zarus, lietojiet iepriek‰ minïtÇs metodes. Grieziet sareÏÆ¥tus zarus pa gabalam.

Latvian – 59

Page 60

DARBA TEHNIKA

Koku galot¿u apzÇÆï‰anas pa¿ïmieni

BR±DINÅJUMS! Lai gÇztu kokus, ir nepiecie‰ama liela pieredze.

Nepieredzïju‰iem motorzÇÆa lietotÇjiem nav ieteicams gÇzt kokus. Nekad neveiciet darbus, kuru veik‰anai nejtaties pietieko‰i kvalificïts!

Dro‰s attÇlums

Koku apzÇÆï‰anas darbu virs zemes l¥me¿a laikÇ darba zonai vienmïr jÇbt norobeÏotai un apz¥mïtai ar z¥mïm, lentu vai taml¥dz¥gi. Dro‰am attÇlumam starp nozÇÆï‰anai paredzïtÇs koka galotnes nokri‰anas vietu un tuvÇko darba vietu jÇbt vismaz divas ar pusi reizes lielÇkam nekÇ koka augstumam. PÇrliecinieties, ka pirms zÇÆï‰anas uzsÇk‰anas vai tÇs laikÇ ‰ajÇ riska zonÇ neatrodas cilvïki.

GÇ‰anas virziens

Mïr˙is ir nogÇzt koku tÇ, lai tas gulïtu visizdev¥gÇk atzaro‰anas un sagrie‰anas darbiem. Tam ir jÇnokr¥t vietÇ, kur js varat dro‰i un br¥vi pÇrvietoties. Ir ÇrkÇrt¥gi svar¥gi izvair¥ties no kr¥to‰Çs koka galotnes aiz˙er‰anÇs cita koka zaros. Aiz˙ïru‰Çs koka galotnes no¿em‰ana ir ÇrkÇrt¥gi b¥stams darbs (skat¥t ‰¥s noda∫as 4. punktu).

Js varbt konstatïsit, ka esat spiests gÇzt koku tÇ dabiskÇ kri‰anas virzienÇ, jo to gÇzt jums vïlamÇ virzienÇ var bt neiespïjami vai b¥stami.

Vïl viens svar¥gs faktors, kas neietekmï gÇ‰anas virzienu, bet var ietekmït jsu dro‰¥bu - vai kokam nav bojÇti vai nokaltu‰i zari, kas var nolzt un jums uzkrist gÇ‰anas darbu laikÇ.

BR±DINÅJUMS! Kritiskos koka gÇ‰anas br¥Ïos, vienmïr no¿emiet aizsargausti¿a, kad beidzat zÇÆït, lai varïtu labi saklaus¥t ska¿as un trok‰¿us.

Koku gÇ‰ana

GÇ‰anu veic ar tr¥s daÏÇdiem griezumiem. Vispirms izdariet virziena greizumu, kas sastÇv no aug‰ïjÇ un apak‰ïjÇ griezuma, kuriem seko gÇ‰anas griezums. Pareizi izvietojot ‰os griezumus, js varat ar lielu precizitÇti noteikt gÇ‰anas virzienu.

Virziena griezumi

ZÇÆïjot virziena greizumu, sÇciet ar aug‰ïjo griezumu. StÇviet koka labÇ pusï un grieziet ar velko‰u ˙ïdi.

Tad izdariet apak‰ïjo griezumu, lai tas beigtos tur, kur beidzas aug‰ïjais griezums.

Tikl¥dz esat noteicis, kÇdÇ virzienÇ vïlaties nogÇzt koka galotni, jums jÇizvïrtï, kÇdÇ virzienÇ koka galotne nokristu dabiski.

To ietekmï vairÇki faktori:

• Koka sasvïr‰anÇs

• Ja koks ir l¥ks

• Vïja virziens

• Zaru izvietojums

• Sniega smagums

60 – Latvian

Abiem griezumiem kopumÇ jÇ‰˙el apmïram 1/4 stumbra diametru, veidojot apmïram 45 grÇdu le¿˙i.

L¥nija, kur abi griezumu satiekas ir gÇ‰anas virziena griezuma l¥nija. Tai jÇbt piln¥gi horizontÇlai un taisnÇ le¿˙¥ (90 grÇdu) iepret¥m iecerïtam gÇ‰anas virzienam.

Page 61

DARBA TEHNIKA

GÇ‰anas griezums

GÇ‰anas griezumu izdara no koka pretïjÇs puses un tam jÇbt piln¥gi horizontÇlam. StÇviet koka kreisÇ pusï un grieziet ar sliedes apak‰ïjo pusi.

Izdariet gÇ‰anas griezumu apmïram 3-5 cm (1,5-2 collas) virs virziena griezuma horizontÇlÇs l¥nijas.

Mizas balstu (ja tas ir piemontïts) piespiediet aiz lau‰anas strïmeles. Grieziet ar pilnu motora jaudu, lïnÇm virzot sliedi un ˙ïdi pret koku. Vïrojiet, vai koks nesÇk svïrties pretïjÇ virzienÇ tam, kurÇ js vïlaties koku gÇzt. Iedzeniet ˙¥li vai lauzni griezumÇ l¥dz ko tas ir pietiekami dzi∫‰.

Nogrieziet gÇ‰anas griezumu paralïli ar gÇ‰anas virziena griezuma l¥n¥ju, atstÇjot atstarpi, kas atbilst 1/10 stumbra diametram. Stumbra nepÇrgriezto da∫u sauc par lau‰anas strïmeli.

Kad gÇ‰anas griezums un virziena griezumi ir pabeigti, koks sÇks gÇzties pats no sava svara vai ar ˙¥∫a vai lauÏ¿a pal¥dz¥bu.

Mïs iesakÇm lietot sliedi, kas garÇka nekÇ koka diametrs, lai gÇ‰anas griezumu un gÇ‰anas virziena griezumus butu iespïjams katru izgriezt ar vienu grie‰anas operÇciju. Skat¥t noda∫u Tehniskie dati, lai uzzinÇtu, kÇdi sliedes garumi ieteicami jsu motorzÇÆa modelim.

Ir pa¿ïmieni, kÇ gÇzt kokus, kam stumbra diametrs lielÇks par sliedes garumu. Taãu ‰Çdi pa¿ïmieni ir saist¥ti ar palielinÇtu rÇvienu risku.

BR±DINÅJUMS! Ja neesat speciÇli apmÇc¥ts, ieteicam negÇzt kokus, kuru stumbra diametrs pÇrsniedz jsu zÇÆa sliedes garumu!

Atzaro‰ana

Lau‰anas strïmele darbojas kÇ enÆes, kas nosaka gÇÏamÇ koka kri‰anas virzienu.

Ja lau‰anas strïmele ir pÇrÇk ‰aura un ja virziena griezumi un gÇ‰anas griezums ir nepareizi izvietoti, js zaudïsit kontroli pÇr koka kri‰anas virzienu.

BR±DINÅJUMS! LielÇkÇ da∫a nelaimes gad¥jumu ar rÇvieniem notiek atzaro‰anas darbos! Vienmïr uzmaniet rÇviena zonas vietu, kad zÇÆïjat zarus, kas ir saspringti!

PÇrliecinaties, ka varat dro‰I pÇrvietoties un stÇvït! StrÇdÇjiet no stumbra kreisÇs puses. Turaties tuvu motorzÇÆim, lai varïtu maksimÇli labi pÇrvald¥t zÇÆi. Ja iespïjams, ∫aujiet zÇÆim atgulties ar savu smagumu uz stumbra.

Turiet stumbru starp sevi un motorzÇÆi, kamïr js virzaties gar stumbru.

Latvian – 61

Page 62

DARBA TEHNIKA

Nepareizi kritu‰a stumbra atbr¥vo‰ana

KÇ griezt kokus un zarus, kas ir zem spriedzes

Sagatavo‰anÇs: Novïrtïjiet, kÇdÇ virzienÇ koks vai zars pÇrvietosies, ja to

atbr¥vos un, kur tam ir dabiskais l‰anas punkts (vieta, kur tas lztu, ja to vïl vairÇk saliektu).

lietoja br¥d¥, kad sliedes rÇviena zona pieskÇrÇs kÇdam priek‰metam.

RÇvieni gadÇs tikai tad, ja sliedes rÇviena zonÇ nok∫st kÇds priek‰mets.

IzdomÇjiet dro‰ako veidu kÇ atsvabinÇt spriedzi un vai js to spïjat dro‰i izdar¥t. SareÏÆ¥tÇs situÇcijÇs vien¥gais dro‰ais pa¿ïmiens ir nolikt motorzÇÆi pie malas un lietot treilï‰anas ier¥ci.

VispÇrïji padomi:

NostÇjieties tÇ, ka koks vai zars js neskars, kad tas atbr¥vosies.

Izdariet vienu vai vairÇkus griezumus pie l‰anas punkta. Izdariet pietieko‰i daudz un dzi∫us griezumus, lai mazinÇtu spriegojumu un panÇktu, ka koks var pÇrlzt pie l‰anas punkta.

Nekad negrieziet taisni caur kokam vai zaram, kas ir zem spriedzes!

Izvair¥‰anÇs no rÇvieniem

BR±DINÅJUMS! RÇvieni var bt ∫oti pïk‰¿i un spïc¥gi, triecot motorzÇÆi, sliedi un

˙ïdi zÇÆa lietotÇja virzienÇ. Ja tas gadÇs, kad ˙ïde ir darb¥bÇ, lietotÇjs var gt ∫oti nopietnus, pat nÇvïjo‰us ievainojumus. πoti svar¥gi saprast, kÇdï∫ rodas rÇvieni un kÇ no tiem izvair¥ties, lietojot pareizus darba pa¿ïmienus.

Kas ir rÇviens?

Par motorzÇÆa rÇvienu sauc pïk‰¿o reakciju, ko izraisa sliedes priek‰gala aug‰as (to sauc par rÇvienu zonu) pieskar‰anÇs kÇdam priek‰metam, atsitot zÇÆi uz atmuguri.

Atzaro‰ana

BR±DINÅJUMS! LielÇkÇ da∫a no atsitiena izrais¥tiem nelaimes gad¥jumiem notiek veicot atzaro‰anas. Neizmantojiet sliedes atsitiena riska sektoru. ±pa‰i uzman¥gs esiet un izvairieties, lai sliedes gals nenonÇk kontaktÇ ar ba∫˙i, citiem zariem vai priek‰metiem. ±pa‰i uzman¥gs esiet ar iesprdu‰iem zariem. Tie var kÇ atsperes atlïkt pret jums, js varat zaudït kontroli un gt traumas.

Turiet stumbru starp sevi un motorzÇÆi, kamïr js virzaties gar stumbru.

Stumbru sagarumo‰ana

Skat¥t norÇd¥jumus zem rubrikas Grie‰anas pamati.

RÇvieni vienmïr notiek ÏÇÆï‰anas plÇksnï. Parasti motorzÇÆi un sliedi met atmuguriski un uz aug‰u lietotÇja virzienÇ. Ir ar¥ iespïjams, ka motorzÇÆi triec citÇ virzienÇ atkar¥bÇ no tÇ kÇ to

62 – Latvian

Page 63

APKOPE

VispÇrïji

LietotÇjs dr¥kst veikt tikai tÇdus apkopes un servisa darbus, kas aprakst¥ti ‰ajÇ lieto‰anas pamÇc¥bÇ.

SVAR±GI! Jebkura apkope, iz¿emot to, kas aprakst¥ta ‰ajÇ pamÇc¥bÇ, veicama tikai specializïtÇ darbn¥cÇ vai veikalÇ.

Karburatora regulï‰ana

Pamatojoties uz vides un izme‰u likumdo‰anu jsu motorzÇÆis ir apr¥kots ar izme‰u ierobeÏotÇjiem, kas atrodas uz karburatora regulï‰anas adatÇm. Tie ierobeÏo regulï‰anas iespïjas maksimÇli l¥dz 1/2 apgriezienam.

1/2

·is Jonsered izstrÇdÇjums konstruïts un veidots saska¿Ç ar specifikÇcijÇm, kas samazina kait¥go gÇzu izpldi.

Darb¥ba

• Karburators regulï motora Çtrumu car droseles pal¥dz¥bu. Gaiss un degviela samaisÇs karburatorÇ. Gaisa/degvielas mais¥jumu var noregulït. Lai ma‰¥na darbotos ar maksimÇlu efektivitÇti, mais¥juma regulï‰anai ir jÇbt pareizai.

• Karburatora noregulï‰ana noz¥mï, ka motoru piemïro vietïjiem apstÇk∫iem, piem., klimatam, augstumam, benz¥na un divtakts e∫∫as tipam.

• Karburatoram ir tr¥s regulï‰anas iespïjas:

- L = Zema Çtruma skrve.

- H = Liela Çtruma skrve

- T = Tuk‰gaitas regulï‰anas skrve

• Degvielas daudzumu gaisa plsmai, kuru pievada atverot droseli, noregulï ar L un H skrvïm. Ja tÇs grieÏ pulkste¿rÇd¥tÇju virzienÇ, tad gaisa/degvielas proporcija k∫st plÇnÇka (mazÇk degvielas), un ja tÇs grieÏ pretïji pulkste¿rÇd¥tÇja virzienÇ, mais¥jums k∫st bagÇtÇks (vairÇk degvielas). PlÇnÇks mais¥jums nodro‰ina lielÇku apgriezienu skaitu, bagÇtÇks mazÇku.

• T skrve regulï tuk‰gaitas Çtrumu. Ja T skrvi grieÏ pulkste¿rÇd¥tÇju virzienÇ, tas pÇatrina tuk‰gaitu; pretïji pulkste¿rÇd¥tÇja virzienÇ to palïnina.

Pamatnoregulï‰ana un iestrÇde

Karburators ir iestÇd¥ts pamatnoregulïjumÇ, kad topÇrbauda fabrikÇ. PirmÇs desmit stundas ir jÇizvairÇs strÇdÇt ar pÇrÇk lielu apgriezienu skaitu.

UZMAN±BU! Ja ˙ïde grieÏÇs tuk‰gaitÇ, grieziet T skrvi pretïji pulkste¿rÇd¥tÇja virzienÇ, kamïr ˙ïde vairs negrieÏas.

Ieteicams br¥vgaitas apgriezienu skaits: 2800 a/m

Gal¥gÇ noregulï‰ana

Kad ma‰¥na ir "iestrÇdÇta", jÇveic karburatora gal¥gÇ noregulï‰ana. ·o noregulï‰anu ieteicams uzticït kvalificïtai personai. Vispirms, noregulïjiet L-skrvi, tad tuk‰gaitas skrvi T, un pïc tam, H skrvi.

Degvielas veida mai¿a

Jauna prec¥zÇ regulï‰ana ir nepiecie‰ama, ja motorzÇÆis sÇk darboties savÇdÇk tÇdos aspektos kÇ iedarbinÇ‰ana, akselerÇcija, apgriezienu skaits utt.

Priek‰noteikumi

• Pirms sÇk jebkÇdu regulï‰anu, jÇizt¥ra gaisa filtrs un jÇuzliek cilindra pÇrsegs. Ja kaburatoru noregulï ar net¥ru gaisa filtru, tad pïc filtra t¥r¥‰anas mais¥jums k∫s plÇnÇks. Tas, savukÇrt, var izrais¥t nopietnus motora bojÇjumus.

• NemïÆiniet regulït adatas L un H garÇm aptures vietai, jo tas var izrais¥t nopienus bojÇjumus.

• Tagad ma‰¥nu iedarbiniet, pamatojoties uz iedarbinÇ‰anas instrukciju un iesildiet to 10 mintes.

• Nolieciet ma‰¥nu uz l¥dzenas virsmas, ar sliedi prom no jums, tÇ, ka sliede un ˙ïde nepieskaras zemei vai kÇdiem priek‰metiem.

Mazu apgriezienu skrve L

Grieziet L adatu pulkste¿a rÇd¥tÇja virzienÇ, kamïr tÇ apstÇjas. Ja motoram ir slikta akselerÇcija vai nevienmïr¥ga br¥vgaita, grieziet L adatu pretïji pulkste¿a rÇd¥tÇja virzienÇ l¥dz ir sasniegta laba akselerÇcija un br¥vgaita.

Tuk‰gaitas Çtruma T gal¥gÇ noregulï‰ana

Noregulïjiet tuk‰gaitas Çtrumu ar skrvi T. Ja nepiecie‰ams pÇrregulït, vispirms, grieziet skrvi T pulkste¿rÇd¥tÇja virzienÇ, kamïr ˙ïde sÇk griezties. Tad grieziet pretïji pulkste¿rÇd¥tÇja virzienÇ, kamïr ˙ïde apstÇjas. Tuk‰gaitas Çtrums ir pareizs, ja motors darbojÇs gludi visÇs poz¥cijÇs ar labu apgriezienu dro‰¥bas rezervi, iekams ˙ïde sÇk griezties.

BR±DINÅJUMS! Konsultïjieties servisa darbn¥cÇ, ja tuk‰gaitas Çtrumu nevar noregulït tÇ, ka ˙ïde negrieÏas. Nelietojiet motorzÇÆi, iekams tas nav pareizi noregulïts vai salabots.

Latvian – 63

Page 64

APKOPE

Lielu apgriezienu skrve H

FabrikÇ motors ir noregulïts l¥dz pusl¥menim. StrÇdÇjot lielÇ augstumÇ vai citos laika, mitruma un temparetras apstÇk∫os, var rasties nepiecie‰am¥ba veikt nelielu augsto apgriezienu adatas regulï‰anu.

UZMAN±BU! Ja augsto apgriezienu adatu iegrieÏ pa tÇlu, tas var izrais¥t virzu∫a un/vai cilindra bojÇjumus.

IzmïÆinÇjuma darbinÇ‰anÇ fabrikÇ augsto apgriezienu adata tiek noregulïta, lai motors atbilstu likuma pras¥bÇm un sasniegtu maksimÇlo jaudu. Karburatora augsto apgriezienu adata pïc tam tiek noslïgta ar kust¥bas ierobeÏotÇju maksimÇli izgrieztÇ stÇvokl¥. Kust¥bas ierobeÏotÇjs ierobeÏo regulï‰anas iespïjas maksimÇli l¥dz pusapgriezienam.

Pareizi noregulïts karburators

Pareizi noregulïts karburators uz¿em Çtrumu nekavïjoties un tas mazliet “skan kÇ ãetrtaktnieks“ sasniedzot maksimÇlo Çtrumu. μïde nedr¥kst griezties tuk‰gaitÇ. PÇrÇk plÇni noregulïta zemu apgriezienu skaita skrve L var rad¥t iedarbinÇ‰anas grt¥bas un sliktu akselerÇciju. PÇrÇk plÇni noregulïta lielÇ Çtruma skrve H dod pÇrÇk maz jaudas = mazÇk spïka, sliktu akselerÇciju un/vai rada motora bojÇjumus.

MotorzÇÆa dro‰¥bas apr¥kojuma pÇrbaude, apkalpe un serviss

Ievïrojiet! Ma‰¥nas visa veida serviss un labojumi ir jÇveic cilvïkiem ar speciÇlu izgl¥t¥bu. Tas ¥pa‰i atteicas uz ma‰¥nas dro‰¥bas apr¥kojumu. Ja ma‰¥na neatbilst kÇdiem no tÇlÇk minïtajiem kontroles parametriem, mïs iesakÇm griezties servisa darbn¥cÇ.

RÇvienu dro‰¥bas sviras pÇrbaude

PÇrliecinaties, ka rÇvienu dro‰¥bas svira nav bojÇta un tai nav redzami defekti, piemïram, plaisas.

Pavirziet rÇvienu dro‰¥bas sviru uz priek‰u un atpaka∫, lai pÇrliecinÇtos, ka tÇ br¥vi kustas un ir piestiprinÇta pie sajga vÇka.

Bremzes iedarb¥bas kontrole

Novietojiet motorzÇÆi uz stabila pamata un iedarbiniet to. Uzmaniet, lai ˙ïde nepieskaras zemei vai kÇdam citam priek‰metam. Skatiet norÇd¥jumus zem rubrikas IedarbinÇ‰ana un apstÇdinÇ‰ana.

μïdes bremze ar aizsargu pret rÇvieniem

Bremzes st¥pas nolieto‰anÇs kontrole

Not¥riet skaidas, sve˙us un citus net¥rumus no ˙ïdes bremzes un sajga cilindra. Net¥rumi un nolieto‰anÇs ietekmï bremzes darb¥bu.

RegulÇri pÇrbaudiet, ka bremÏu st¥pa ir vismaz 0,6 mm bieza visplÇnÇkÇ vietÇ.

64 – Latvian

Satveriet motorzÇÆi stingri, ar pirkstiem un ¥k‰˙i cie‰I aptverot rokturus.

Page 65

APKOPE

Iedarbiniet droseli ar pilnu jaudu un iedarbiniet ˙ïdes bremzi, pieskaroties rÇvienu dro‰¥bas svirai ar rokas loc¥tavu. Nelaidiet va∫Ç priek‰ïjo rokturi.

apstÇties.

Droseles blokators

μïdei vajadzïtu momentÇ

μïdes pÇrtvïrïjs

PÇrbaudiet, vai ˙ïdes pÇrtvïrïjs nav bojÇts un ir stingri piestiprinÇts pie motorÏÇÆa korpusa.

• PÇrliecinÇties, ka drosele ir noblo˙ïta tuk‰gaitÇ, kad droseles blokators ir savÇ izejas poz¥cijÇ.

• Nospiediet droseles blokatoru un pÇrliecinaties, ka tas atgrieÏas sÇkotnïjÇ poz¥cijÇ, kad to atkal palaiÏat.

• PÇrbaudiet, vai drosele un Droseles blokators kustÇs br¥vi un, ka atsperes darbojas pareizi.

• Iedarbiniet motorzÇÆi un iedarbiniet droseli ar pilnu jaudu. Atlaidiet droseli un pÇrbaudiet, vai ˙ïde apstÇjas un paliek nekust¥ga. Ja ˙ïde grieÏas, kad drosele ir nostÇd¥ta tuk‰gaitÇ, pÇrbaudiet karburatora tuk‰gaitas reÏ¥mu.

VibrÇciju samazinÇ‰anas sistïma

RegulÇri pÇrbaudiet, vai vibrÇciju slÇpï‰anas apr¥kojumÇ nav redzamas plaisas un deformÇcijas.

PÇrliecinaties, ka vibrÇciju slÇpï‰anas apr¥kojums ir stingri piestiprinÇts motoram un rokturiem.

Stop slïdzis

Iedarbiniet motoru un pÇrliecinaties, ka motors apstÇjas, kad stop slïdzi pÇrb¥da uz stop poz¥ciju.

Latvian – 65

Page 66

APKOPE

Trok‰¿a slÇpïtÇjs

Nekad nelietojiet ma‰¥nu ar bojÇtu trok‰¿u slÇpïtÇju.

RegulÇri pÇrbaudiet, vai trok‰¿u slÇpïtÇjs ir stingri piestiprinÇts ma‰¥nai.

DaÏi trok‰¿u slÇpïtÇji ir apr¥koti ar speciÇlu dzirkste∫u uztver‰anas reÏÆi. Ja jsu ma‰¥na ir apr¥kota ar ‰Çda veida slÇpïtÇju, ieteicams t¥r¥t reÏÆi vismaz vienu reizi nedï∫Ç. To dara ar metÇla birsti. Aizsïrïjis siets pÇrkarsï motoru un tÇ rezultÇtÇ var nopietni sabojÇties motors.

Ievïrojiet! Ja reÏÆis ir bojÇts, tas jÇnomaina. Piesïrïjis reÏÆis pÇrkarsïs ma‰¥nu, kas rad¥s bojÇjumus cilindrÇ un virzulim. Nekad nelietojiet ma‰¥nu ar bojÇtu vai piesïrïju‰u reÏÆi.

Nekad nelietojiet trok‰¿u slÇpïtÇju, bez dzirkste∫u aizturï‰anas reÏÆa vai, ja tas ir bojÇts.

Starteris

BR±DINÅJUMS! Kad startera atspere ir ielikta starter¥, tÇ ir savilkta un, neuzman¥gi r¥kojoties, tÇ var izlekt un rad¥t ievainojumus.

Esiet uzman¥gi, mainot startera atsperi vai startera auklu. Izmantojiet aizsargbrilles un aizsargcimdus.

Pl¥su‰as vai nodilu‰as startera auklas main¥‰ana

• Atskrvïjiet skrves, kas pietur starteri pie korpusa un no¿emiet to nost.

• Izvelciet auklu apmïram 30 cm un ieceliet to spoles rievÇ. Atspriegojiet startera atsperi, ∫aujot spolei lïnam griezties atpaka∫.

Trok‰¿u slÇpïtÇjs ir konstruïts, lai mazinÇtu trok‰¿u l¥meni un lai novirz¥tu izdedÏu gÇzes prom no lietotÇja. IzdedÏu gÇzes ir karstas un var saturït dzirksteles, kas var izrais¥t ugunsgrïku, ja tÇs skar sausu, viegli dego‰u vielu.

Ar katalizatoru apr¥kots trok‰¿u slÇpïtÇjs btiski samazina og∫de¿raÏu (HC), slÇpek∫a oks¥du (NO) un aldeh¥du daudzumu izme‰os. Taãu tas nesamazina ind¥gÇs, bet nesmarÏ¥gÇs vielas oglek∫a monoks¥da (CO) daudzumu! TÇpïc nekad nestrÇdÇjiet slïgtÇs vai slikti vïdinÇmÇs telpÇs. StrÇdÇjot sniega bedrïs, aizÇs vai ‰aurÇs vietÇs, jÇbt labai gaisa ventilÇcijai.

66 – Latvian

• Atskrvïjiet skrvi spoles vid un iz¿emiet spoli. Ielieciet

jaunu startera auklu spolï. Ar apmïram 3 apgriezieniem uztiniet startera auklu spolei. Pielieciet startera spoli startera atsperei tÇ, ka atsperes gals ie˙eras spolï. Iegrieziet skrvi spoles vid. Izvelciet startera auklu caur

Page 67

caurumu startera apvalkÇ un caur startera rokturi. Iesieniet mezglu startera auklÇ.

Startera atsperes nospriego‰ana

• Izceliet startera auklu no startera spoles rievas un pagrieziet spoli 2 apgriezienus pulkste¿rÇd¥tÇju virzienÇ.

Ievïrojiet! PÇrbaudiet, lai startera spoli var apgriezt vismaz pusapgriezienu tad, kad startera aukla ir izvilkta l¥dz galam.

Salzu‰as startera atsperes nomai¿a

APKOPE

Startera ier¥ces salik‰ana

• Starteri samontï, vispirms izvelkot startera auklu, tad nolieciet starteri vietÇ pret korpusu. Tad pamazÇm atlaidiet startera auklu tÇ, ka spole ie˙eras startera sakabï.

• Ielieciet un piegrieziet skrves, kas fiksï starteri.

Gaisa filtrs

Gaisa filtrs regulÇri jÇatt¥ra no putek∫iem un net¥rumiem, lai novïrstu:

• Kaburatora sabojÇ‰anos

• IedarbinÇ‰anas grt¥bas

• Jaudas samazinÇ‰anos

• Motora deta∫u nevajadz¥gu nodil‰anu

• NenormÇli lielu degvielas patïri¿u.

• Izjauciet gaisa filtru, no¿emot filtra vÇku un atskrvïjot

filtru. Atkal saliekot kopÇ, pÇrliecinieties, ka filtrs turas cie‰i savÇ tvertnï. T¥riet filtru ar birsti vai, izkratot.

• Izceliet auklas spoli. Skat¥t norÇd¥jumus zem rubrikas Pl¥su‰as vai nodilu‰as startera auklas main¥‰ana. Atcerieties, ka atspere startera korpusÇ ir saspiestÇ stÇvokl¥.

• No startera demontïjiet kaseti ar atsperi.

• Startera atsperi iee∫∫ojiet ar ‰˙idru e∫∫u. Ielieciet kaseti ar

atsperi starter¥. Piestipriniet auklas spoli un uzvelciet atsperi.

Vïl labÇk filtru var izt¥r¥t, mazgÇjot ar ziepjden¥. Gaisa filtrs, kas lietots ilgÇku laiku, nav piln¥gi izt¥rÇms. TÇdï∫

tas jÇnomaina ar jaunu filtru.

gaisa filtru.

JONSERED motorzÇÆi var apr¥kot ar daÏÇda veida gaisa filtriem atkar¥bÇ no darba un laika apstÇk∫iem, gada laika, utt. Konsultïjieties pie jsu pÇrdevïja/d¥lera.

Vienmïr nomainiet bojÇtu

Latvian – 67

Page 68

APKOPE

Aizdedzes svece

Aizdedzes sveces stÇvokli ietekmï sekojo‰ais:

• Nepareiza karburatora noregulï‰ana.

• Nepareizs degvielas mais¥jums (pÇrÇk daudz vai

nepareizas markas e∫∫a).

• Net¥rs gaisa filtrs.

·ie faktori izraisa nogulsnïjumus uz elektrodiem, kas var rad¥t darb¥bas traucïjumus un iedarbinÇ‰anas grt¥bas.

Ja ma‰¥nai ir zema jauda, ja to grti iedarbinÇt, vai tas darbojas slikti tuk‰gaitÇ, vispirms pÇrbaudiet aizdedzes sveci. Ja svece ir net¥ra, not¥riet to un pÇrbaudiet vai atstarpe starp elektrodiem ir 0,5 mm. Svece ir jÇnomaina, ja tÇ ir lietota vairÇk nekÇ mïnesi, vai ar¥, ja nepiecie‰ams, ÇtrÇk.

pagrie‰ana pulkste¿a rad¥tÇja virzienÇ, samazina, bet skrves pagrie‰ana pretïjÇ virzienÇ - palielina e∫∫as patïri¿u.

Leteicamais stÇvoklis: Sliede 13"-14": Poz¥cija 1 Sliede 16": Poz¥cija 2

BR±DINÅJUMS! Pirms regulï‰anas motors ir jÇizslïdz.

Dzesï‰anas sistïma

Ievïrojiet! Vienmïr lietojiet ieteikto sveces tipu! Nepareiza svece var nopietni bojÇt virzuli/cilindru. PÇrbaudiet, vai aizdedzes svecei ir tÇ saucamais radio traucïjumu novïrsïjs.

Sliedes gala zobrata iezie‰ana

Ieziediet sliedes gala zobratu katru reizi, kad uzpildat degvielu. Lietojiet speciÇlo ziedes spiedi un labas kvalitÇtes gult¿u ziedi.

E∫∫as sk¿a regulï‰ana

E∫∫as skni var regulït. ·o procedru izpilda, pagrieÏot speciÇlu skrvi ar skrvgriezi jeb kombinïto uzgrieÏ¿a atslïgu. No rpn¥cas ma‰¥na tiek piegÇdÇta ar skrvi poz¥cijÇ 2. Skrves

Ma‰¥na ir apr¥kota ar dzesï‰anas sitïmu, lai nodo‰inÇtu maksimÇlu zemu motora temperatru darba laikÇ.

Dzesï‰ana sistïma sastÇv no: 1 Gaisa iesk‰anas sprauslas starter¥. 2 Gaisa straumes vad¥‰anas plÇksnes. 3 Ventilatora spÇrni¿iem uz spararata. 4 DzesinÇ‰anas spÇrni¿iem uz cilindra. 5 Cilindra pÇrsega (piegÇdÇ vïsu gaisu cilindram).

T¥riet dzesinÇ‰anas sistemu ar birsti reizi nedï∫Ç vai bieÏÇk smagÇkos darba apstÇk∫os. Net¥ra vai piesïrïjusi dzesinÇ‰anas sistïma izraisa ma‰¥nas pÇrkar‰anu, kas, savukÇrt, bojÇ virzuli un cilindru.

Ievïrojiet! Dzesï‰anas sistïma motorzÇÆim ar katalizatoru ir jÇt¥ra katru dienu. Tas ir sevi‰˙i svar¥gi motorzÇÆiem ar katalizatoru tÇdï∫, ka izdedÏu augstÇ temperatra prasa efekt¥vu motora un katalizatora dzesinÇ‰anu.

68 – Latvian

Page 69

APKOPE

Apkopes grafiks

ZemÇk ir redzams ma‰¥nas apkopes pasÇkumu saraksts. LielÇkÇ da∫a no produktiem ir aprakst¥ti noda∫Ç Apkope.

Ikdienas apkope Nedï∫as apkope Ikmïne‰a apkope

PÇrbaudiet ˙ïdes bremzes siksnu, vai tÇ nav nodilusi. Nomainiet to, ja visizdilu‰akajÇs vietÇs tÇs biezums ir tikai 0,6 mm.

PÇrbaudiet, ka sajga centrs, sajga cilindrs un sajga atspere nav nodilu‰as.

Not¥riet aizdedzes sveci. PÇrbaudiet vai elektrodu atstarpe ir 0,5 mm.

Not¥riet karburatora Çrpusi.

PÇrbaudiet degvielas filtru un pievadus. Nomainiet, ja nepiecie‰ams.

Iztuk‰ojiet degvielas tvertni un no iek‰puses to izt¥riet.

Iztuk‰ojiet e∫∫as tvertni un no iek‰puses to izt¥riet.

PÇrbaudiet visus kabe∫us un savienojumus.

Not¥riet ma‰¥nas virsmu.

PÇrbaudiet, lai droseles deta∫as darbojas dro‰i. (Droseles regulators un tÇ blokators.)

Not¥riet ˙ïdes bremzi un pÇrbaudiet tÇs darb¥bu no dro‰¥bas viedok∫a. PÇrbaudiet, vai ˙ïdes uztvïrïjs nav bojÇts, nomainiet, ja nepeicie‰ams.

Apgrieziet sliedi reizi dienÇ, lai tÇ vienÇdi nodilst. PÇrbaudiet sliedes iee∫∫o‰anas caurumu, lai pÇrliecinÇtos, ka tas nav aizserïjis. Izt¥riet sliedes rievu. Ja sliedei galÇ ir zvaigzn¥te, tÇ jÇiezieÏ.

PÇrbaudiet e∫∫as padevi un, vai sliede un ˙ïde sa¿em to pietieko‰i.

PÇrbaudiet ˙ïdi attiec¥bÇ uz redzamiem ieplaisÇjumiem kniedïs un posmos un vai kniedes un posmi nav nodilu‰i. Ja nepiecie‰amas, nomainiet.

Asiniet ˙ïdi un pÇrbaudiet tÇs spriegumu un stÇvokli. PÇrbaudiet, vai nav nodilis dzinïjzobrats un, ja nepiecie‰ams, nomainiet.

Izt¥riet startera gaisa iepldi.

PÇrbaudiet, vai skrves un uzgrieÏ¿i ir piegriezti.

PÇrbaudiet, vai stopslïdzis darbojÇs. PÇrbaudiet, vai nav manÇma degvielas

noplde no motora, tvertnes vai degvielas vadiem.

Ar katalizatoru apr¥kotiem motorzÇÆiem katru dienu pÇrbaudiet dzesï‰anas sistïmu.

MotorzÇÆiem bez katalizatora dzesï‰anas sistïmu pÇrbaudiet katru nedï∫u.

PÇrbaudiet starteri, startera auklu, atgriezenisko atsperi.

PÇrbaudiet, vai nav bojÇti vibrÇciju slÇpïjo‰ie elementi.

Nov¥lïjiet iespïjamÇs metÇla skaidas no sliedes malÇm.

Izt¥riet vai nomainiet trok‰¿u slÇpïtÇja dzirkste∫u uztver‰anas reÏÆi.

Not¥riet karburatora korpusu un gaisa tvertni.

Izt¥riet gaisa filtru. Ja nepiecie‰ams, nomainiet.

Latvian – 69

Page 70

TEHNISKIE DATI

Tehniskie dati

CS 2139T

Motors

Cilindra tilpums, cm Cilindra diametrs, mm 40

·∫tenes garums, mm 31 Br¥vgaitas apgriezienu skaits, apgr./min 2800 Ieteicamais maksimÇlais apgriezienu skaits, r/min 13800 Jauda, kW/ r/min 1,7/9600

Aizdedzes sistïma

Aizdedzes svece NGK BPMR 7A/ Champion RCJ 7Y Elektrodu attÇlums, mm 0,5

Degvielas/e∫∫o‰anas sistïma

Benz¥na tvertnes tilpums, litri 0,34 E∫∫as sk¿a jauda pie 8500 a/m, ml/min 3-7 E∫∫as tvertnes tilpums, litros 0,15 E∫∫as sk¿a tips AutomÇtisks

Svars

MotorzÇÆis bez sliedes un ˙ïdes un ar tuk‰Çm tvertnïm, kg 3,5

Trok‰¿a emisijas (skat¥t 1. piez¥mi)

Ska¿as jaudas l¥menis, mïr¥ts dB(A) 110 Ska¿as jaudas l¥menis, garantïts LWAdB(A) 112

Ska¿as l¥menis (skat¥t 2. piez¥mi)

Ekvivalents ska¿as spiediena l¥menis pie lietotÇja auss, dB(A) 102

Ekvivalenti vibrÇciju l¥me¿i, a

Priek‰ïjÇ roktur¥, m/s AizmugurïjÇ roktur¥, m/s

μïde/sliede

Standarta sliedes garums, collÇs/cm 14"/34 Ieteicamie sliedes garumi, collÇs/cm 12-16"/30-41 Grie‰anai lietojamais garums, collÇs/cm 11-15"/28-38 Solis, collÇs/mm 3/8" /9,52 Dzinïjieda∫as garums, collÇs/mm 0,050/1,3 Dzeno‰a skrieme∫a tips/zobu skaits Spur/6 μïdes Çtrums pie maksimÇlÇs jaudas, m/sec 18,3

Piez¥me 1: Trok‰¿a emisija apkÇrtnï ir mïr¥ta kÇ trok‰¿a jauda (LWA) saska¿Ç ar EK direkt¥vu 2000/14/EK. Piez¥me Nr. 2: Saska¿Ç ar ISO 22868, ekvivalentu trok‰¿a spiediena l¥meni aprï˙ina pïc daÏÇdu trok‰¿a spiediena l¥me¿u laikÇ

izstarotÇs kopïjÇs enerÆijas pie daÏÇdiem darba apstÇk∫iem. Tipiska statistiskÇ izkliede ekvivalentam trok‰¿a spiediena l¥menim ir standarta novirze 1 dB (A).

Piez¥me Nr. 3: Saska¿Ç ar ISO 22867, ekvivalentu vibrÇcijas l¥meni aprï˙ina pïc vibrÇciju l¥me¿u laikÇ izstarotÇs kopïjÇs enerÆijas pie daÏÇdiem darba apstÇk∫iem. Sniegtajos datos par l¥dzvïrt¥gu vibrÇcijas l¥meni ir tipiska statistiskÇ izkliede (standartnovirze) 1

m/s

(sk. piez¥mi Nr.3)

hveq

2,8 3,1

70 – Latvian

Page 71

TEHNISKIE DATI

Sliedes un ˙ïdes kombinÇcijas

Jonsered modelim CS 2139T ir apstiprinÇti sekojo‰i piestiprinÇtie griezïjinstrumenti.

Sliede ZÇÆa ˙ïde

Garums, collÇs

12 3/8 1,3 7 T 14 3/8 1,3 7 T 52 16 3/8 1,3 7T 56

Solis, collÇs

μïdes asinÇ‰ana un ‰abloni

Sliedes platums, mm

Gala zobrata maksimÇlais zobu skaits

Tips

Jonsered H36

Garums, dzeno‰ie posmi (gab.)

5056981-03

5052436-01

Garantija par atbilst¥bu EK standartiem (Attiecas vien¥gi uz Eiropu)

Husqvarna AB, SE-561 82 Husqvarna, Zviedrija, tÇlr.Nr.: +46-36-146500 ar ‰o apliecina, ka motorzÇÆi Jonsered CS 2139T>, sÇkot ar 2009. gada sïrijas numuriem un turpmÇk (gada skaitlis, kam seko sïrijas numurs, tiek norÇd¥ts uz uzl¥mes), atbilst PADOMES DIREKT±VAS pras¥bÇm:

- 2006. gada 17 maijs, Direkt¥va 2006/42/EK, "par ma‰¥nu tehniku"

- 2004. g. 15. decembris "par elektromagnïtisko sader¥bu" 2004/108/EEC.

- 2000. g. 8. maija "par trok‰¿u emisiju apkÇrtnï" 2000/14/EK.

InformÇciju par trok‰¿u emisijÇm skat¥t noda∫Ç Tehniskie dati. Izmantoti sekojo‰i standarti: EN ISO 12100-2:2003, CISPR

12:1997, EN ISO 11681-2.

Pieteikuma iesniedzïjs: 0404, SMP Svensk Maskinprovning AB, Fyrisborgsgatan 3, SE-754 50 Uppsala, Zviedrija ir veikusi EK tipveida kontroli saska¿Ç ar ma‰¥nu direkt¥vas (2006/42/EG) rakstu 12, punktu 3b. Apliec¥bu par EK tipa kontroli saska¿Ç ar pielikumu VI numuri:

TÇlÇk SMP, Svensk Maskinprovning AB, Fyrisborgsgatan 3, SE-754 50 Uppsala, Zviedrija ir apliecinÇjusi atbilst¥bu padomes 2000. g. 8. maija direkt¥vas 2000/14/EK "par trok‰¿a emisiju apkÇrtnï" pielikumam V. SertifikÇta numurs: 01/163/004.

PiegÇdÇtais motorzÇÆis atbilst EK kontroles atz¥tajam motorzÇÆu tipam. Huskvarna, 2009.g. 29. decembris

Bengt Frögelius, Noda∫as vad¥tÇjs motorzÇÆu jautÇjumos (Pilnvarotais Husqvarna AB pÇrstÇvis ir atbild¥gs par tehnisko dokumentÇciju.)

0404/10/2213

Latvian – 71

Page 72

SUTARTINIAI ÎENKLAI

Simboliai ant ∞rengino:

PERSPñJIMAS! Grandininiai pjklai gali bti pavojingi! Dòl neapdairios ar neteisingos eksploatacijos naudotojas ar kiti asmenys gali rimtai ir net mirtinai susiÏeisti.

Prie‰ naudodami ∞rengin∞, atidÏiai perskaitykite naudojimosi instrukcijas ir ∞sitikinkite, ar viskà gerai supratote.

Visada ne‰iokite:

• PripaÏintà apsaugin∞ ‰almà

• PripaÏintas apsaugines ausines

• Apsauginiai akiniai arba apsauginis

‰almo skydelis

·is gaminys atitinka galiojanãius Europos (CE) reikalavimus.

Triuk‰mo emisijos ∞ aplinkà pagal Europos Bendrijos direktyvà. Ørenginio emisija pateikiama skyriuje Techniniai duomenys ir ant lipduko.

·∞ pjklà turòt˜ naudoti tik apmokyti dirbti su mediena asmenys. Îiròkite naudojimo instrukcijà

Grandinòs stabdys: ∞jungtas (de‰inòje), i‰jungtas (kairòje)

Likusieji ant ∞renginio nurodyti simboliai paÏymi specialius ∞vairiose rinkose keliamus sertifikavimo reikalavimus.

Simboliai naudojimosi instrukcijoje:

Atlikdami apÏirà ir/ar j∞ taisydami i‰junkite varikl∞, o mygtukà nuspauskite ∞ STOP padòt∞ .

Darbo padòtis

Oro sklendò

Visada mvòkite pripaÏintas apsaugines pir‰tines.

Btina nuolatinò prieÏira.

Patikrinkite vizualiai.

Turite ne‰ioti apsauginius akinius arba ‰almo apsaugin∞ skydel∞.

Kuro uÏpylimas.

Alyvos papildymas ir alyvos padavimo reguliavimas.

72 – Lithuanian

UÏvedant grandinin∞ pjklà, grandinòs stabdys turi bti ∞jungtas.

PERSPñJIMAS! Atatrankos smgis gali atsirasti, jei juostos vir‰nò kliudo kok∞ daiktà ir sukelia reakcijà, ko pasòkoje juosta metama ∞ vir‰˜ ir atgal link naudotojo. Tai gali sunkiai suÏeisti.

Page 73

Turinys

SUTARTINIAI ÎENKLAI

Simboliai ant ∞rengino: ................................................ 72

Simboliai naudojimosi instrukcijoje: ............................ 72

TURINYS

Turinys ........................................................................ 73

ØVADAS

Gerbiamas kliente! ...................................................... 74

KAS YRA KAS?

Grandininio pjklo dalys .............................................. 75

BENDRI SAUGUMO REIKALAVIMAI

Prie‰ naudodami naujà grandinin∞ pjklà ..................... 76

Svarbu ........................................................................ 76

Visada naudokitòs „blaiviu protu“. ............................... 76

Asmeninòs saugumo priemonòs ................................. 77

Ørenginio apsauginòs dalys .......................................... 77

Pjovimo ∞ranga ............................................................ 80

SURINKIMAS

Pjovimo juostos ir grandinòs surinkimas ..................... 86

KAIP ELGTIS SU KURU

Kuro mai‰ymas ........................................................... 87

Kuro uÏpylimas ........................................................... 88

Saugumo reikalavimai kurui ........................................ 88

ØJUNGIMAS IR I·JUNGIMAS

Øjungimas ir i‰jungimas ............................................... 89

PAGRINDINIAI DARBO

Prie‰ kiekvienà naudojimà: .......................................... 91

Bendrosios darbo instrukcijos ...................................... 91

Kaip i‰vengti atatrankos smgi˜ ................................. 97

PRIEÎIÌRA

Bendri principai ........................................................... 98

Karbiuratoriaus reguliavimas ....................................... 98

Grandininio pjklo apsaugini˜ dali˜ kontrolò, prieÏira ir

taisymas .....................................................................

Duslintuvas ................................................................. 101

Starteris ...................................................................... 101

Oro filtras .................................................................... 102

Îvakò ......................................................................... 103

Juostos ÏvaigÏdutòs tepimas ...................................... 103

Alyvos siurblio reguliavimas ........................................ 103

Au‰inimo sistema ....................................................... 103

PrieÏiros grafikas ....................................................... 104

TECHNINIAI DUOMENYS

Techniniai duomenys .................................................. 105

Pjovimo juost˜ ir grandini˜ deriniai ............................. 106

Pjovimo grandinòs galandimas ir galandimo

‰ablonai. ..................................................................... 106

EB patvirtinimas dòl atitikimo ..................................... 106

TURINYS

Lithuanian – 73

Page 74

ØVADAS

Gerbiamas kliente!

Sveikiname pasirinkus Jonsered produktà! Mes ∞sitikin´, jog Js ir tolimoje ateityje su pasitenkinimu vertinsite ms˜ produkt˜ kokyb´ bei darbines charakteristikas. Øsigij´ nors

vienà ms˜ produktà, Jums bus suteikta profesionali remonto ir techninio aptarnavimo pagalba, jei kas nors atsitikt˜. Jei ∞rengin∞ pirkote ne i‰ ms˜ licencijuot˜ prekybos atstov˜, pasiteiraukite j˜, kur yra artimiausios techninio aptarnavimo dirbtuvòs.

Mes tikimòs, jog Js liksite patenkinti savo ∞renginiu, kuris i‰liks Js˜ palydovu ir tolimoje ateityje. Atsiminkite, jog ‰ios naudojimosi instrukcijos yra vertingas dokumentas. Laikydamiesi j˜ turinio (naudojimas, tech. aptarnavimas, prieÏira ir t. t.), Js Ïymiai prailginsite ∞renginio ilgaamÏi‰kumà bei jo panaudojimo vert´. Jei Js sumanysite parduoti ∞rengin∞, naujajam savininkui neuÏmir‰kite perduoti naudojimosi instrukcij˜.

Sòkmòs naudojant savo Jonsered produktà!

Jonsered pastoviai siekia tobulinti savo produktus, pasilikdama sau teis´ keisti j˜ formà ir i‰vaizdà be i‰ankstinio prane‰imo.

74 – Lithuanian

Page 75

KAS YRA KAS?

Grandininio pjklo dalys

1 Filtro dangtis 2 Priekinò rankena 3 Mechaninis saugiklis 4 Starteris 5 Grandinòs alyvos bakas 6 Starterio rankenòlò 7 Karbiuratoriaus reguliavimo varÏtai 8 StabdÏio ir droselio valdymas: UÏvedimo ∞jungimo/

i‰jungimo jungiklis Oro sklendòs rankenòlò/ Akseleratoriaus gaiduko uÏraktas Darbo padòtis

9 UÏpakalinò rankena 10 Îvagòs gaubtelis 11 Kuro bakas 12 Duslintuvas 13 Pjovimo juostos ÏvaigÏdutò 14 Kuro siurblys

15 Pjklo grandinò 16 Pjovimo juosta 17 Buferis 18 Grandinòs laikiklis 19 Sankabos dangtelis su grandinòs stabdÏiu. 20 Tepalo siurblio reguliavimo varÏtas 21 Akseleratoriaus gaidukas 22 Akseleratoriaus gaiduko blokatorius 23 Universalus raktas 24 Grandinòs ∞tempimo varÏtas 25 Naudojimosi instrukcijos 26 Pjovimo juostos apsauga 27 Saugumo linijos tvirtinimo kilpa 28 Informacinò ir ∞spòjimo lentelò 29 Produkto ir serijos numerio Ïenklas.

Lithuanian – 75

Page 76

BENDRI SAUGUMO REIKALAVIMAI

Prie‰ naudodami naujà grandinin∞ pjklà

• AtidÏiai perskaitykite naudojimo instrukcijas.

• Patikrinkite, ar gerai surinkta ir sureguliuota pjovimo

∞ranga. Îr. nuorodas Surinkimas.

• Pripilkite kuro ir uÏveskite motorin∞ pjklà. Îr. nuorodas skyreliuose „Kuras“ ir „UÏvedimas ir i‰jungimas“.

• Nenaudokite grandininio pjklo, kol grandinòs alyva pakankamai nesuteps pjklo grandinòs. Îr. nuorodas Pjovimo ∞rangos tepimas.

• Ilgalaikis triuk‰mo poveikis gali nesugràÏinamai pakenkti klausai. Todòl visada naudokite pripaÏintas apsaugines ausines.

PERSPñJIMAS! Be gamintojo leidimo jokiu bdu negalima keisti ∞renginio

konstrukcijos. Visada naudokite originalias atsargines dalis. Nesuderinti konstrukcijos pakeitimai bei nepritaikytos detalòs gali sukelti rimtus kno suÏalojimus ir net mirt∞.

PERSPñJIMAS! Grandininis pjklas pavojingas darbo ∞rankis ir jei neapdairiai

ar neteisingai juo naudositòs, galite rimtai ir net lemtingai susiÏeisti. Labai svarbu, kad perskaitytumòte ir suprastumòte ‰ias naudojimosi instrukcijas.

PERSPñJIMAS! Duslintuvo viduje yra chemikalai, kurie gali turòti

kancerogenini˜ medÏiag˜. Venkite kontakto su ‰iais elementais, jei duslintuvas yra paÏeistas.

PERSPñJIMAS! Ilgà laikà ∞kvepiant variklio i‰metamàsias dujas, grandinòs tepalo

dmus ir smulkias pjuven˜ dalelytes, gali kilti pavojus sveikatai.

PERSPñJIMAS! Veikimo metu ‰is ∞renginys sukuria elektromagnetin∞ laukà. Susidarius

tam tikroms sàlygoms, ‰is laukas gali sutrikdyti aktyvi˜j˜ arba pasyvi˜j˜ medicinini˜ implant˜ veikimà. Siekdami sumaÏinti rimto arba mirtino suÏalojimo rizikà, mes rekomenduojame asmenims, turintiems medicinini˜ implant˜, prie‰ naudojant ‰∞ ∞rengin∞ pasikonsultuoti su savo gydytoju ir medicininio implanto gamintoju.

Svarbu

SVARBU!

·is medÏi˜ prieÏiros grandininis pjklas skirtas staãi˜ medÏi˜ vainikams genòti ir nupjauti.

Jums reikòt˜ naudoti tik rekomenduojamà juostos / pjklo grandinòs derin∞, Ïr. skyrel∞ „Techniniai duomenys“.

Niekada nedirbkite ∞renginiu, jei esate pavarg´s, i‰gòr´s alkoholio ar vartojate medikamentus, kurie gali veikti Js˜ regòjimà, nuovokà ar Js˜ kno kontrol´.

Naudokite asmenines saugumo priemones. Îr. nuorodas Asmeninòs saugumo priemonòs.

Niekada nebandykite ‰io ∞renginio modifikuoti, kad jis nebeatitikt˜ originalios konstrukcijos, ir nenaudokite, jei j∞ modifikavo kiti.

Niekada nenaudokite techni‰kai netvarkingo ∞renginio. Reguliariai tikrinkite detales, atlikite testus ir prieÏiros darbus, nurodytus ‰ioje instrukcijoje. Kai kurias prieÏiros operacijas ir aptarnavimo darbus gali atlikti tik tam paruo‰ti kvalifikuoti specialistai. Îr. nuorodas PrieÏira.

Niekada nenaudokite joki˜ ‰ioje instrukcijoje neminim˜ pried˜. Îr. nuorodas Pjovimo ∞ranga ir Techniniai duomenys.

PASTABA! Visada naudokite apsauginius akinius ar antveid∞, kad sumaÏòt˜ pavojus susiÏeisti nuo lekianãi˜ daleli˜. Motorinis pjklas didele jòga gali pakelti tokius daiktus, kaip pjuvenas, maÏus medienos gabaliukus ir pan. Tai gali rimtai suÏeisti, ypaã akis.

PERSPñJIMAS! Varikliui dirbant uÏdaroje arba blogai vòdinamoje patalpoje, Ïmogus gali uÏdusti arba apsinuodyti anglies monoksidu.

PERSPñJIMAS! Netinkama pjovimo ∞ranga ar netinkamas juostos / pjovimo grandinòs derinys didina atatrankos smgio pavoj˜! Naudokite tik rekomenduojamus juostos / pjovimo grandinòs derinius bei laikykitòs galandimo instrukcijos. Îr. nuorodas skyrelyje „Techniniai duomenys“.

Visada naudokitòs „blaiviu protu“.

Naudojant motorin∞ pjklà, ne∞manoma numatyti vis˜ ∞manom˜ situacij˜, kurios gali i‰kilti. Visada bkite atsargs ir naudokitòs „blaiviu protu“. Nesistenkite atlikti darbo, kuriam nesate pakankamai kvalifikuotas. Jei Js, perskait´ ‰ias instrukcijas, vis tiek abejojate dòl naudojimo bdo, prie‰ t´sdami darbà pasikonsultuokite su ekspertu. Nedvejokite ir susisiekite su prekybos atstovu arba mumis, jei i‰kilo klausim˜ dòl motorinio pjklo naudojimo. Mes su malonumu patarsime, kaip reikia geriau ir saugiau naudoti motorin∞ pjklà. UÏsira‰ykite ∞ motorinio pjklo naudojimo mokymo kursus. Js˜ prekybos atstovas, mi‰kininkystòs mokykla ar biblioteka

76 – Lithuanian

Page 77

BENDRI SAUGUMO REIKALAVIMAI

Jums suteiks informacijos apie mokymosi medÏiagà bei organizuojamus mokymo kursus.

• Gesintuvas ir kastuvas

Apranga neturi varÏyti judesi˜ ir negali bti per didelò.

Mes nuolat geriname dizainà ir technikà, kad padidòt˜ Js˜ saugumas ir na‰umas. Reguliariai lankykitòs pas savo prekybos atstovà, kad pamatytumòte, kokios naudos Jums duos naujienos.

Asmeninòs saugumo priemonòs

PERSPñJIMAS! Dauguma nelaiming˜ atsitikim˜ susijusi˜ su grandininiu pjklu,

∞vyksta, kai grandinò kliudo naudotojà. Naudodami ∞rengin∞, visada dòvòkite atitinkam˜ tarnyb˜ pripaÏintas asmenines saugumo priemones. Asmeninòs saugumo priemonòs nepa‰alins rizikos susiÏeisti, taãiau nelaimingo atsitikimo atveju maÏiau nukentòsite. Papra‰ykite pardavòjo i‰rinkti Jums tinkamiausias priemones.

PASTABA! Niekada nedirbkite grandininiu pjklu laikydami j∞ viena ranka. Grandininis pjklas nesaugiai valdomas viena ranka; Js galite ∞sipjauti. Visada stipriai ir tvirtai laikykite rankenas abejomis rankomis.

• PripaÏintà apsaugin∞ ‰almà

• Apsauginòs ausinòs

• Apsauginiai akiniai arba apsauginis ‰almo skydelis

• Apsauginòs pjovimo pir‰tinòs

• Kelnòs su apsauga nuo pjklo.

• Naudokite atitinkamas rank˜ apsaugas.

• Pjovimo batai plieniniu priekiu ir rantytu padu

• Netoliese visada turòkite pirmosios pagalbos vaistinòl´.

SVARBU! Kibirk‰tys gali kilti i‰ duslintuvo, nuo juostos, grandinòs arba kito ‰altinio. Visada turòkite gaisro gesinimui skirtas priemones prieinamoje vietoje, jei kartais reikòt˜ jas panaudoti. Tokiu bdu Js apsaugosite mi‰kus nuo gaisr˜.

·is grandininis pjklas su vir‰utine rankena yra skirtas specialiai medÏi˜ prieÏirai ir j˜ operacijoms. Dòl specialaus kompakti‰ko ranken˜ dizaino (rankenos yra arti viena kitos), padidòja nesuvaldymo rizika. Dòl ‰ios prieÏasties su ‰iais specialiais grandininiais pjklais medÏiuose gali dirbti tik asmenys, kurie yra specialiai apmokyti darbo technikos ir pjovimo, bei turi tinkamus tvirtinimus (keltuvas, virvòs, apsauginiai laikymo dirÏai). Øprasti grandininiai pjklai (su didesniu atstumu tarp ranken˜) rekomenduojami visiems pjovimo darbams ant Ïemòs atlikti.

PERSPñJIMAS! Dirbant medÏiuose, reikia Ïinoti specialià pjovimo ir darbo technikà, kurios btina laikytis, norint sumaÏinti padidòjus∞ suÏeidimo pavoj˜. Niekuomet nedirbkite medyje, jei negavote specialaus profesionalaus apmokymo, ∞skaitant apmokymà apie saugos ir lipimo ∞rangos (pvz., laikymo dirÏai, virvòs, dirÏai, kapliukai, kabliai, karabinai ir t.t.) naudojimà.

Ørenginio apsauginòs dalys

·iame skyrelyje pateikiama informacija apie apsaugos detales bei j˜ funkcijas. Dòl patikros ir prieÏiros Ïr. nuorodas skyrelyje „Motorinio pjklo apsaugini˜ dali˜ patikra ir techninò prieÏira“. Îr. nuorodas skyrelyje „Sudedamosios dalys“, kad galòtumòte matyti, kokioje vietoje tos dalys yra Js˜ ∞renginyje.

Ørenginio tarnavimo laikas gali sutrumpòti, o nelaiming˜ atsitikim˜ pavojus gali padidòti, jei ∞renginys nebus tinkamai priÏirimas, o aptarnavimas ir/arba remonto darbai nebus atliekami profesionaliai. Jei Jums reikia papildomos informacijos, kreipkitòs ∞ artimiausias aptarnavimo dirbtuves.

PERSPñJIMAS! Niekada nenaudokite ∞renginio, kurio apsauginòs dalys yra paÏeistos. Apsauginòs dalys turi bti tikrinamos ir priÏirimos. Îr. nuorodas skyrelyje „Motorinio pjklo apsaugini˜ dali˜ patikra ir techninò prieÏira“. Jei Js˜ ∞renginys nepraeina vis˜ patikr˜, btina kreiptis ∞ techninòs prieÏiros dirbtuves.

Lithuanian – 77

Page 78

BENDRI SAUGUMO REIKALAVIMAI

Grandinòs stabdis ir mechaninio saugiklio svertas

Js˜ motorinis pjklas turi grandinòs stabd∞, kuris sukonstruotas taip, kad esant atatrankos smgiui, pjklo grandinò sustot˜. Grandinòs stabdys sumaÏina nelaiming˜ atsitikim˜ pavoj˜, taãiau tik naudotojas gali j˜ i‰vengti.

Prie‰ pradòdami pjauti, visada ∞sitikinkite, ar galimoje atatrankos zonoje nòra jokio pa‰alinio objekto.

• Grandinòs stabdys (A) ∞jungiamas mechani‰kai (kaire ranka) arba inerciniu stabdÏiu.

• Stabdis ∞sijungia ∞ priek∞ pastmus mechaninio saugiklio svertà (B).

• Svertui pajudòjus ∞ priek∞, ∞sijungia spyruoklinis mechanizmas, kuris ∞tempia stabdÏio juostà (C) apie grandinòs varymo sistemos (D) (sankabos bgnelio).

• Mechaninis saugiklis skirtas ne tik grandinòs stabdÏiui ∞jungti. Jei jums netyãia i‰sprs priekinò rankena, jis apsaugos js˜ kair´ rankà nuo grandinòs smgio.

• UÏvedant bei persikeliant i‰ vienos vietos ∞ kità, grandinòs stabd∞ naudokite kaip „stovòjimo stabd∞“ tam, kad i‰vengtumòte nelaimi˜, jei netyãia prie pjklo prisiliest˜ naudotojas ar kiti daiktai, esantys aplinkoje.

• Jei norite atpalaiduoti grandinòs stabd∞, saugiklio svertà truktelkite atgal link priekinòs rankenos.

• Atatrankos jòga gali bti labai netikòta ir stipri. Dauguma atatrankos smgi˜ bna nestiprs ir todòl grandinòs stabdis ne visada ∞sijungia. Jei taip atsitikt˜, stenkitòs tvirtai laikyti grandinin∞ pjklà ir jo nepaleisti.

• Kokiu bdu suveiks grandinòs stabdis - ar paspaudus j∞ ranka, ar automati‰kai - priklauso nuo atatrankos jògos bei grandininio pjklo ir objekto, sàlygojusio atatrankà, sàlyginòs padòties.

Esant stipriems atatrankos smgiams ir kai juostos atatrankos smgio pavojaus zona yra nutolusi nuo naudotojo, grandinòs stabdÏio konstrukcija yra tokia, jog jis ∞jungiamas per grandinòs stabdÏio atsvarà (inercija) atatrankos smgio kryptimi.

• UÏvedant motorin∞ pjklà, grandinòs stabdys turi bti ∞jungtas, kad grandinò nesisukt˜.

78 – Lithuanian

Page 79

BENDRI SAUGUMO REIKALAVIMAI

Prie nestipri˜ atatrankos smgi˜ ar kit˜ darbini˜ situacij˜, kai atatrankos zona yra arti naudotojo, grandinòs stabdis bus ∞jungtas rankiniu bdu js˜ kairòs rankos judesiu.

• LeidÏiant medÏius kairò ranka yra tokioje padòtyje, jog grandinòs stabdÏio ne∞manoma mechani‰kai ∞jungti. Taip sugriebus, t. y., kai kairòs rankos padòtis yra tokia, kad ji negali ∞takoti atatrankos smgio apsaugos judesiui, grandinòs stabdys gali bti ∞jungiamas tik inercijos stabdÏio funkcija.

Ar esant atatrankos smgiui, mano ranka visada ∞jungs grandinòs stabd∞?

Ne. Reikia tam tikros jògos norint pastmòti atatrankos smgio apsaugà. Jei Js tik lengvai prisiliesite ranka prie atatrankos smgio apsaugos, gali tos jògos neuÏtekti, kad ∞sijungt˜ grandinòs stabdys. Dirbdami motorinio pjklo rankenà laikykite stipriai. Jei taip darote ir esant atatrankos smgiui, galbt Js niekada nepaleisite priekinòs rankenos ir ne∞jungsite grandinòs stabdÏio, arba grandinòs stabdys ∞sijungs tada, kai pjklas suspòs kaÏkiek pasisukti. Tokiomis situacijomis gali atsitikti taip, jog grandinòs stabdys nesuspòs sustabdyti grandinòs prie‰ jai palieãiant Jus.

Kai kuriose darbinòse pozicijose Js˜ ranka negali pasiekti atatrankos smgio apsaugos, kad bt˜ ∞jungtas grandinòs stabdys, pvz., kai pjklas laikomas medÏio leidimo padòtyje.

Ar inercin∞ stabd∞ visada ∞jungia grandinòs stabdys esant atatrankos smgiui?

Ne. Pirmiausia turi veikti stabdÏiai. Antra, atatrankos smgis turi bti pakankamai stiprus, kad aktyvuot˜si grandinòs stabdys. Jei grandinòs stabdys bt˜ per jautrus, jis nuolat ∞sijungt˜, o tai labai trukdyt˜ darbui.

Ar grandinòs stabdys visada apsaugos nuo suÏalojim˜ esant atatrankos smgiui?

Ne. Pirmiausia turi veikti stabdÏiai norint, kad funkcionuot˜ numatyta apsauga. Antra, jis turi ∞sijungti taip, kaip buvo minòta anksãiau, kad esant atatrankos smgiui, pjklo grandinò bt˜ sustabdyta. Treãia, grandinòs stabdys gali ∞jungti, taãiau jei juosta yra per arti Js˜, gali atsitikti taip, jog stabdys nesuspòs sulòtòti ir sustabdyti grandinòs prie‰ jai palieãiant Jus.

Tik Js pats ir tinkama darbo technika gali padòti i‰vengti atatrankos smgio bei jo pavoj˜.

Akseleratoriaus gaiduko blokatorius

Akceleratoriaus uÏrakto konstrukcija yra tokia, kad netyãia nebt˜ galima ∞sijungti akceleratoriaus gaiduko. Kai uÏraktas (A) yra ∞spaudÏiamas ∞ rankenà (kai laikoma rankena), atjungiamas akceleratoriaus gaidukas (B). Kai atleidÏiama rankena, akceleratoriaus gaidukas ir akceleratoriaus uÏraktas sugr∞Ïta ∞ savo pradines padòtis. ·i padòtis rei‰kia, jog akceleratorius automati‰kai uÏsiblokuoja esant laisvajai pavarai.

Grandinòs laikiklis

Grandinòs laikiklis skirtas pagauti grandin´, jei ji kartais nukrist˜. Tai neturòt˜ atsitikti, jei grandinò yra gerai ∞tempta (Ïr. nuorodas Surinkimas) ir jei pjovimo juosta ir grandinò yra tinkamai priÏirimi (Ïr. nuorodas Bendros darbo instrukcijos).

Antivibracinò sistema

Js˜ ∞renginys turi antivibracin´ sistemà, kuri iki minimumo sumaÏina vibracijà ir leidÏia sòkmingiau dirbti.

Antivibracinò sistema sumaÏina vibracijà, kuri i‰ variklio ir grandinòs persiduoda ∞ ∞renginio rankenas. Grandininio pjklo korpusà, tame tarpe ir pjaunanãius pavir‰ius, nuo ranken˜ skiria vibracijà slopinanãios detalòs.

Lithuanian – 79

Page 80

BENDRI SAUGUMO REIKALAVIMAI

Kiet˜ medÏi˜ (daÏniausiai lapuoãi˜) pjovimas sukelia stipresn´ vibracijà negu mink‰t˜ (daÏniausiai spygliuoãi˜). Jei dirbsite at‰ipusia ar paÏeista (pasirinktas neteisingas tipas ar blogai pagalàsta) grandine, vibracija dar labiau sustipròs

PERSPñJIMAS! Besikartojanãios vibracijos Ïmonòms su sutrikusia kraujotaka gali

sukelti kraujagysli˜ sutrikimus bei paÏeisti nervus. Kreipkitòs ∞ gydytojà, jei Js jauãiate simptomus, kurie, Js˜ manymu, galòjo atsirasti dòl besikartojanãi˜ vibracij˜. ·i˜ simptom˜ pavyzdÏiai yra ‰ie: kno tirpimas, sutrik´s jautrumas, per‰òjimas, skausmas, jògos nebuvimas arba sumaÏòjusi jòga, odos ar jos ploto spalvos pokyãiai. ·ie simptomai daÏniausiai pasirei‰kia pir‰tuose, pla‰takose ir rank˜ sànariuose. ·ie poÏymiai gali labiau pamòti esant Ïemai temperatrai.

Stop mygtukas

Stop mygtukà paspauskite, kai norite i‰jungti varikl∞.

PASTABA! Duslintuvas labai ∞kaista tiek naudojant, tiek ir sustojus. Tai galioja net varikliui sukantis laisvàja eiga. AtsiÏvelkite ∞ uÏsiliepsnojimo pavoj˜, ypaã dirbdami ‰alia degi˜j˜ medÏiag˜ ir / arba duj˜.

PERSPñJIMAS! Niekada nenaudokite motorinio pjklo be duslintuvo arba su netvarkingu duslintuvu. Deformuotas duslintuvas gali Ïymiai padidinti garsà ir gaisro pavoj˜. Gaisro gesinimo priemonòs turi bti prieinamos. Niekada nenaudokite motorinio pjklo be kibirk‰ãi˜ sulaikymo tinklelio arba su deformuotu tinkleliu, jei kibirk‰ãi˜ sulaikymo tinklelis yra btinas Js˜ darbo vietoje.

Pjovimo ∞ranga

·iame skyrelyje ra‰oma, kaip pasirinkti ir priÏiròti pjovimo ∞rangà, jei norite:

• SumaÏinti ∞renginio atatrankos pavoj˜.

• Reãiau nukrinta ir nutrksta pjklo grandinò.

• Pasiekiamos optimalios pjovimo charakteristikos.

• Prailginti pjovimo ∞rangos tarnavimo laikà.

• Venkite didòjanãi˜ vibracij˜.

Esminòs taisyklòs

• Naudokite tik ms˜ rekomenduojamà pjovimo ∞rangà!

Îr. nuorodas skyrelyje „Techniniai duomenys“.

Duslintuvas

Duslintuvas iki minimumo sumaÏina garso lyg∞ ir tolyn nuo naudotojo nukreipia variklio i‰metamàsias dujas.

PERSPñJIMAS! Variklio i‰metamosios dujos yra kar‰tos, jos gali kibirk‰ãiuoti ir

sukelti gaisrà. Todòl niekada neuÏveskite ∞renginio uÏdarose patalpose ar netoliese degi˜ medÏiag˜!

·ilt˜ ir saus˜ klimatini˜ sàlyg˜ zonose gaisro pavojus gali bti didesnis. Tokiose zonose darbà reglamentuoja ∞statymai bei reikalavimai, taip pat ir duslintuvui, kuris turi bti su pripaÏintu kibirk‰ãi˜ sulaikymo tinkleliu.

80 – Lithuanian

• Grandinòs pjaunantys dantys visada turi bti gerai

pagalàsti! Laikykitòs ms˜ instrukcij˜ ir naudokite rekomenduojamà ‰ablonà.

pagalàsta grandinò padidina nelaiming˜ atsitikim˜ rizikà.

• Naudokite tinkamà ribotuvà! Laikykitòs ms˜ instrukcij˜ ir naudokite rekomenduojamà ribotuvo ‰ablonà.

Per didelis ribotuvas padidina atatrankos smgio

pavoj˜.

• Grandinò turi bti gerai ∞tempta! Nepakankamai ∞tempta grandinò greitai gali nu‰okti, greiãiau dòvisi pjovimo juosta, grandinò ir varomoji ÏvaigÏdutò.

Sugadinta ar blogai

Page 81

BENDRI SAUGUMO REIKALAVIMAI

• Pjovimo ∞ranga turi bti kruop‰ãiai i‰valyta ir sutepta!

Nepakankamai sutepta grandinò greiãiau trksta, greiãiau dòvisi pjovimo juosta, grandinò ir varomoji ÏvaigÏdutò.

Atatrankos smgius maÏinanti pjovimo ∞ranga.

• Juostos ÏvaigÏdutòs dant˜ skaiãius (T).

• Grandinòs Ïingsnis (=pitch) (coliais). Grandinòs varanãi˜j˜

grandÏi˜ Ïingsnis turi atitikti juostos ir varomosios ÏvaigÏdutòs Ïingsn∞.

PERSPñJIMAS! Netinkama pjovimo ∞ranga

ar netinkamas juostos / pjovimo

grandinòs derinys didina atatrankos

smgio pavoj˜! Naudokite tik

rekomenduojamus juostos / pjovimo

grandinòs derinius bei laikykitòs

galandimo instrukcijos. Îr. nuorodas

skyrelyje „Techniniai duomenys“.

Vienintelis bdas i‰vengti atatrankos smgi˜ - nuolat priÏiròti, kad juostos atatrankos zonoje nebt˜ joki˜ pa‰alini˜ daikt˜.

Atatrankos smgi˜ jògà galite sumaÏinti, naudodami pjovimo ∞rangà su specialiai sukonstruotais atatrankà maÏinanãiais elementais, nuolat galàsdami ir priÏiròdami grandin´.

Juosta

Kuo maÏesnis juostos priekio spindulys, tuo maÏesnis atatrankos smgio pavojus.

Pjklo grandinò

Pjklo grandinò padaryta i‰ daugelio grandÏi˜, kurios bna standartinòs ir specialiosios, maÏinanãios atatrankos smgi˜ pavoj˜.

SVARBU! Ne viena pjklo grandinò nepanaikina atatrankos smgio pavojaus.

PERSPñJIMAS! Kiekvienas kontaktas su

besisukanãia grandine gali labai rimtai

suÏeisti.

Kai kurie terminai, naudojami pjovimo juostai ir grandinei apibdinti

Norint i‰laikyti visas pjovimo ∞rangos apsaugos detales, reikòt˜ susidòvòjusià ir paÏeistà juostà / grandin´ pakeisti ∞ „Jonsered“ rekomenduojamà juostà ir grandin´. Îr. nuorodas skyrelyje „Techniniai duomenys“, noròdami suÏinoti apie rekomenduojamus juostos / grandinòs derinius.

Juosta

• Ilgis (coliai/cm)

• Varanãi˜j˜ grandÏi˜ skaiãius (vnt). ·∞ skaiãi˜ apsprendÏia

juostos ilgis, grandinòs Ïingsnis ir juostos ÏvaigÏdutòs dant˜ skaiãius.

• Juostos griovelio plotis (coliais, mm). Juostos griovelio plotis turi atitikti grandinòs varanãi˜j˜ grandÏi˜ stor∞.

• Pjklo grandinòs tepimo skylòs ir skylòs grandinòs ∞tempimui. Juostos dizainas turi atitikti grandininio pjklo konstrukcijà.

Pjklo grandinò

• Pjklo grandinòs Ïingsnis (=pitch) (coliai)

• Varanãiosios grandies storis (mm/coliai)

• Varanãi˜j˜ grandÏi˜ skaiãius (vnt)

Lithuanian – 81

Page 82

BENDRI SAUGUMO REIKALAVIMAI

Pjklo grandinòs ribotuvo galandimas ir reguliavimas.

Bendra informacija apie pjaunanãi˜j˜ dant˜ galandymà

• Niekada nepjaukite su at‰ipusia pjklo grandine. At‰ipusios pjklo grandinòs poÏymis yra tai, kad pjaudami med∞, Js turite spausti pjovimo ∞rangà, o medÏio pjuvenos yra maÏos. Labai at‰ipusi pjklo grandinò nepalieka joki˜ medÏio droÏli˜, tik medÏio dulkes.

• Gerai pagalàsta pjklo grandinò lengvai lenda ∞ med∞, atsiranda dideli˜ ir ilg˜ pjuven˜.

• Pjaunanãioji pjklo grandinòs dalis vadinasi pjaunantysis narelis, kur∞ sudaro pjaunantysis dantis (A) ir gylio reguliavimo ritinòlis (B). Atstumas tarp j˜ nustato pjvio gyl∞.

Galandant pjaunant∞j∞ dant∞, reikia atkreipti dòmes∞ ∞ keturis matmenis.

1 Galandymo kampo

kad optimaliai bt˜ sumaÏintas atatrankos smgio pavojus ir pasiektas pjovimo na‰umas.

Îr. nuorodas skyrelyje „Techniniai duomenys“ dòl informacijos apie motorinio pjklo galandimo duomenis.

PERSPñJIMAS! Galandimo instrukcij˜ nesilaikymas Ïymiai padidina pjklo grandinòs atatrankos smgio pavoj˜.

Pjaunanãi˜ dant˜ galandymas

Galandant pjaunant∞j∞ dant∞, reikia apvalios dildòs ir galandimo ‰ablono. Îr. nuorodas skyrelyje „Techniniai duomenys“ dòl informacijos apie Js˜ motorinio pjklo grandinei rekomenduojamà apskritos dildòs skersmen∞ bei galandimo ‰ablonà.

• Patikrinkite, ar grandinò gerai ∞tempta. Laisvà grandin´ sunku gerai pagalàsti.

2 Pjovimo kampo

3 Dildòs padòties

4 Apskritos dildòs storio

Be pagalbini˜ priemoni˜ labai sunku tinkamai pagalàsti pjklo grandin´. Todòl rekomenduojame naudoti ms˜ galandimo ‰ablonà. Jis garantuoja, jog pjklo grandinò bus pagalàsta taip,

82 – Lithuanian

• Grandinòs pjaunanãius dantis visada galàskite i‰ vidinòs

pusòs, traukdami dild´ atgal, silpniau jà spauskite. Pirmiausiai visus dantis i‰galàskite i‰ vienos pusòs, po to apsukite grandinin∞ pjklà ir pagalàskite kità pus´.

• Visus dantis stenkitòs galàsti vienodai. Kai pjaunanãi˜ dant˜ ilgis sumaÏòja iki 4 mm (5/32 susidòvòjusia ir turi bti pakeista.

"), grandinò laikoma

Page 83

BENDRI SAUGUMO REIKALAVIMAI

Bendra informacija apie ribotuvo reguliavimà

• Galandant pjaunant∞j∞ dant∞ maÏòja ribotuvas (pjvio gylis). Norint i‰laikyti maksimal˜ pjovimo na‰umà, gylio reguliavimo ritinòlis turi bti nuleistas iki rekomenduojamo lygio. Îr. nuorodas skyrelyje „Techniniai duomenys“ dòl informacijos apie Js˜ motorinio pjklo grandinòs ribotuvo dyd∞.

PERSPñJIMAS! Per didelis ribotuvas padidina pjklo grandinòs atatrankos

smgio pavoj˜!

Ribotuvo reguliavimas

Grandinòs ∞tempimas

PERSPñJIMAS! Atsipalaidavusi grandinò gali lengvai nukristi ir sunkiai ar net lemtingai suÏeisti.

Kuo ilgiau naudosite grandin´, tuo labiau ji ilgòs. Todòl btina nuolat patempti atsipalaidavusià grandin´.

Patikrinkite grandinòs ∞tempimà kiekvienà kartà, kai uÏpilate degalus. PASTABA! Kol grandinò nauja, ji turi prasitampyti, todòl naudojimo pradÏioje ∞tempimà tikrinkite dar daÏniau.

Øtempkite grandin´ kiek galite stipriau, kol galòsite pasukti jà rankomis aplink juostà.

• Reguliuojant ribotuvà, pjaunantieji dantys turi bti naujai pagalàsti. Mes rekomenduojame reguliuoti ribotuvà po kas treãio pjklo grandinòs galandimo. DñMESIO! ·i rekomendacija aktuali, jei pjaunanãi˜j˜ dant˜ ilgis nòra per daug maÏas.

• Ribotuvui reguliuoti reikalinga plok‰ãia dildò ir ribotuvo ‰ablonas. Mes rekomenduojame ribotuvui naudoti ms˜ galandimo ‰ablonà tam, kad bt˜ pasiektas tinkamas ribotuvo matmuo ir tinkamas gylio reguliavimo ritinòlio kampas.

• Galandimo ‰ablonà padòkite ant pjklo grandinòs. Informacijà apie galandimo ‰ablono naudojimà rasite ant pakuotòs. Naudokite plok‰ãià dild´ likuãiams ‰alinti nuo gylio reguliavimo ritinòlio vir‰utinòs dalies. Ribotuvas yra tinkamas, kai dilde traukiant per ‰ablonà, nesijauãia jokio pasiprie‰inimo.

• Atpalaiduokite verÏles, tvirtinanãias sankabos dangtel∞ ir pjklo stabd∞ prie juostos. Naudokite universal˜ raktà. Po to kuo stipriau priverÏkite ‰ias verÏles rankomis.

• Juostà su grandine pakelkite ∞ vir‰˜ ir ∞tempkite grandin´ raktu sukdami jos ∞tempimo varÏtà. Tempkite grandin´ tol, kol ji standÏiai priglus prie apatinòs juostos briaunos.

• Universaliu raktu priverÏkite juostos verÏles, kita ranka tuo paãiu metu keldami juostos vir‰n´ auk‰tyn. Grandinò bus gerai ∞tempta tuomet, kai galòsite jà rankomis laisvai sukti aplink juostà ir ji bus standÏiai prigludusi prie apatinòs juostos briaunos

Skirtinguose ms˜ motorini˜ pjkl˜ modeliuose pjklo grandinòs tempimo varÏtas yra skirtingose vietose. Îr. nuorodas skyrelyje „Sudedamosios dalys“ dòl informacijos, kur jis yra Js˜ modelyje.

Lithuanian – 83

Page 84

BENDRI SAUGUMO REIKALAVIMAI

Pjovimo ∞rangos tepimas

PERSPñJIMAS! Dòl blogo pjovimo ∞rangos tepimo grandinò gali trkti ir sunkiai ar net

lemtingai suÏeisti.

Pjklo grandinòs alyva

Grandinòs alyva turi gerai prilipti prie pjovimo grandinòs ir taip pat turi bti pakankamai skysta, nesvarbu ar lauke yra ‰ilta vasara, ar ‰alta Ïiema.

Mes, grandinini˜ pjkl˜ gamintojai, esame sukr´ optimalià alyvà pjovimo grandinòms, kurios pagrindà sudaro augaliniai riebalai, todòl ji yra biologi‰kai suskaidoma. Rekomenduojame naudoti ms˜ alyvà, jei norite maksimaliai prailginti pjovimo grandinòs ek Jei negalite ∞sigyti ms˜ rekomenduojamos alyvos, naudokite ∞prastin´ grandinòms skirtà alyvà.

Niekada nenaudokite atidirbusios alyvos! Jis kenkia tiek Jums, tiek ∞renginiui ir aplinkai.

Grandinòs tepimo tikrinimas

• Patikrinkite grandinòs tepimà kiekvienà kartà, kai pripilate degal˜ ∞ bakà. Îr. nuorodas skyrelyje „Juostos ÏvaigÏdutòs tepimas“.

Pjklo juostos vir‰n´ nukreipkite ∞ ‰vies˜ pavir‰i˜, nutolus∞ nuo jos apie 20 cm (8 coliai). Po minutòs darbo 3/4 greiãiu ant ‰viesaus pavir‰iaus turite ai‰kiai matyti alyvos paliktà linijà.

SVARBU! Naudodami augalinòs kilmòs grandini˜ alyvà, i‰montuokite ir nuvalykite juostos griovel∞ prie‰ padòdami ilgalaikiam laikymui. Kitu atveju kyla pavojus, jog pjklo grandinòs alyva oksiduosis, todòl pjklo grandinò gali sustangròti, o juostos ÏvaigÏdutò pradòs strigti.

Tepimo alyvos uÏpylimas

• Visi ms˜ gaminami grandininiai pjklai turi automatin´ grandinòs tepimo sistemà. Kai kuriuose modeliuose galima netgi reguliuoti tepimà.

• Pjklo alyvos bakelio ir kuro bakelio dydÏiai yra tokie, jog kuras pasibaigia greiãiau nei pjklo alyva.

Taãiau ‰ios saugumo funkcijos sudaro prielaidà, jog bus naudojama tinakama pjklo alyva (per skysta alyva pasibaigia greiãiau nei kuras), laikomasi ms˜ rekomendacij˜ dòl karbiuratoriaus sureguliavimo (per „liesas” nustatymas uÏtikrina, kad kuro uÏtenka ilgiau nei pjklo alyvos) bei laikomasi ms˜ rekomendacij˜ dòl pjovimo ∞rangos (per ilgai juostai reikia daugiau grandininòs alyvos).

Jei grandinòs tepimo sistema neveikia:

• Patikrinkite, ar neuÏsikim‰´s tepalo kanalas pjklo juostoje. Jei reikia, i‰valykite.

• Patikrinkite, ar ‰varus pjklo juostos briaunoje esantis griovelis. Jei ne - i‰valykite.

• Patikrinkite, ar laisvai sukasi juostos gale esanti ÏvaigÏdutò, ir ar neuÏsikim‰usi juostos gale esanti alyvos skylò. Jei reikia, i‰valykite ir sutepkite.

Jei grandinòs tepimo sistema neveikia ir po to, kai òmòtòs vis˜ auk‰ãiau i‰vardint˜ priemoni˜, kreipkitòs ∞ jus aptarnaujanãias remonto dirbtuves.

84 – Lithuanian

Page 85

BENDRI SAUGUMO REIKALAVIMAI

Grandinòs varomoji ÏvaigÏdutò

Sankabos bgnelis gali bti dviej˜ tip˜: A Spur ÏvaigÏdutò (krumpliaratis privirintas prie bgnelio) B Rim ÏvaigÏdutò (keiãiama)

Nuolat tikrinkite ‰i˜ grandin´ sukanãi˜ ÏvaigÏduãi˜ nusidòvòjimà. Pakeiskite jas, jei jos yra nusidòvòjusios. Kai keisite grandin´, visada pakeiskite ir jà varanãiàjà ÏvaigÏdut´.

Pjovimo ∞rangos nusidòvòjimo tikrinimas

Kiekvienà dienà apÏiròkite grandin´ ir ∞sitikinkite, ar:

• nòra ∞trkusios jos kniedòs ir nareliai.

• ji yra standi.

• nòra susidòvòjusios kniedòs ir grandys.

I‰brokuokite pjklo grandin´, kuriai bdingas vienas ar keli anksãiau pateikti punktai.

Patariame palyginti naudojamà grandin´ su nauja, kas palengvins nustatyti, kiek grandinò yra nusidòvòjusi.

Kai pjaunantys dantys tampa trumpesni nei 4 mm, grandin´ reikia keisti.

Juosta

Nuolat tikrinkite:

• Ar ant juostos briaun˜ nòra uÏvart˜. Jei pastebòsite nelygumus, pa‰alinkite juos dilde.

• Jei labai nusidòvòjo juostos griovelis. Pakeiskite pjovimo juostà.

• Jei i‰linkusi ir nusidòvòjusi juostos vir‰nò. Jei vienoje juostos pusòje pastebòsite susidarius∞ ∞dubimà, Ïinokite, kad tai daÏniausiai atsitinka dòl blogai ∞temptos grandinòs.

• Juosta ilgiau tarnaus, jei kiekvienà dienà jà apversite.

PERSPñJIMAS! Dauguma nelaiming˜ atsitikim˜ susijusi˜ su grandininiu pjklu, ∞vyksta, kai grandinò kliudo naudotojà.

Naudokite asmenines saugumo priemones. Îr. nuorodas Asmeninòs saugumo priemonòs.

Nedirbkite darbo, kurio nemokate ar nepasitikite savimi. Îr. nuorodas Asmenininòs saugumo priemonòs, Kaip i‰vengti atatrankos smgi˜, Pjovimo ∞ranga ir Bendrosios darbo instrukcijos.

Venkite situacij˜, kuriose kyla atatrankos rizika. Îr. nuorodas Ørenginio apsauginòs dalys.

Naudokite rekomenduojamà pjovimo ∞rangà ir tikrinkite jos bkl´. Îr. nuorodas Techniniai duomenys ir Bendri saugumo reikalavimai.

Patikrinkite, ar gerai veikia grandininio pjklo saugumà uÏtikrinanãios funkcijos. Îr. nuorodas Bendrosios darbo instrukcijos ir Bendri saugumo reikalavimai.

Lithuanian – 85

Page 86

Pjovimo juostos ir grandinòs surinkimas

PERSPñJIMAS! Dirbdami su grandine, visada mvòkite pir‰tines.

SURINKIMAS

Ø savo vietà uÏdòkite sankabos bgnelio dangt∞, o ∞ skylut´ juostoje ∞statykite grandinòs reguliavimo kai‰t∞. Patikrinkite, kad grandinòs varanãiosios grandys bt˜ teisingai uÏdòtos ant varanãiosios ÏvaigÏdutòs, ir kad grandinò gulòt˜ pjovimo juostos grio

Stumtelòdami grandinòs apsaugos svirt∞ priekinòs rankenos link, ∞sitikinkite, ar yra i‰jungtas grandinòs stabdis.

Atsukite pjovimo juostos verÏles ir nuimkite sankabos dangt∞ (grandinòs stabd∞). Nuimkite vedant∞j∞ Ïiedà (A).

Pjovimo juostà uÏdòkite ant jai pritvirtinti skirt˜ varÏt˜. Patraukite pjovimo juostà atgal kiek tai leidÏia jos i‰pjova. UÏdòkite grandin´ ant vedanãiosios ÏvaigÏdutòs ir ∞statykite jà ∞ griovel∞ juostoje. Pradòkite nuo pjovimo juostos vir‰utinòs pusòs.

Universaliu raktu ∞tempkite grandin´ ir grandinòs reguliavimo varÏtà sukite pagal laikrodÏio rodykl´. Grandin´ tempkite tol, kol ji standÏiai priglus prie pjovimo juostos apaãios. Îr. nuorodas skyrelyje „Pjovimo grandinòs tempimas“.

Grandinò teisingai ∞tempta yra tuomet, kai ji yra standÏiai prigludusi prie apatinòs pjovimo juostos briaunos, taãiau js jà galite nesunkiai pasukti rankomis. Prilaikydami juostos vir‰n´, universaliu raktu priverÏkite juostos verÏles.

Jei naudojate naujà grandin´, kuo daÏniau tikrinkite grandinòs ∞tempimà, kol ‰i prasitampys. Tai darykite reguliariai. Teisingai ∞tempta grandinò gerai pjauna ir ilgai tarnauja.

Buferio montavimas

Dòl buferio montavimo kreipkitòs ∞ artimiausias remonto dirbtuves.

Patikrinkite, ar pjaunanãi˜j˜ grandÏi˜ briaunos vir‰utinòje juostos pusòje yra nukreiptos ∞ priek∞.

86 – Lithuanian

Page 87

KAIP ELGTIS SU KURU

Kuro mai‰ymas

PasiÏymòkite! Ørenginys turi dvitakt∞ varikl∞, ir jam visada reikia naudoti benzino ir dvitakãi˜ varikli˜ alyvos mi‰in∞. Labai svarbu tiksliai atmatuoti naudojamos alyvos tr∞, kad gautumòte tinkamos konsistencijos mi‰in∞. Jei ruo‰iate nedidel∞ degal˜ kiek∞, net ir maÏi alyvos kiekio netikslumai gali stipriai ∞takoti mi‰inio proporcijas.

PERSPñJIMAS! Kurà ruo‰kite tik gerai ventiliuojamoje vietoje.

Benzinas

• Naudokite be‰vin∞ ar geros kokybòs su ‰vinu benzinà.

• PASTABA! Varikliuose su katalizatoriumi turi bti

naudojamas be‰vinis benzino-alyvos mi‰inys.

Benzinas su ‰vinu paÏeis katalizatori˜, o funkcija bus neÏymi. Îalias motorinio pjklo su katalizatoriumi bakelio dangtelis rei‰kia, jog btina naudoti tik be‰vin∞ benzinà.

• Îemiausias rekomenduojamas oktan˜ skaiãius yra 90 (RON). Jei naudosite maÏesn∞ nei 90 oktan˜ skaiãiaus benzinà, gali atsirasti taip vadinamas "kalimas". Dòl to didòja variklio temperatra ir apkrova guoliams, o tai savo ruoÏtu gali sàlygoti rimtus variklio gedimus.

• Jei nuolat dirbate dideliais variklio apsisukimais (pvz., genòdami ‰akas), silome naudoti dar didesn∞ oktano skaiãi˜ turint∞ benzinà.

Ekologi‰kas kuras

JONSERED rekomenduoja naudoti ekologi‰kà benzinà (taip vadinamà alkilato kurà) - arba Aspen dvitakt∞ benzinà, arba ekologi‰kà benzinà, skirtà keturtakãiams varikliams mai‰ytà su dvitakte alyva pagal Ïemiau pateiktà proporcijà. Atkreipkite dòmes∞, jog keiãiant kuro r‰∞, gali reikòti pareguliuoti karbiuratori˜ (Ïr. nuorodas Karbiuratorius).

ØvaÏinòjimas

Per pirmàsias 10 eksploatacijos valand˜ venkite dirbti per didelòmis apsukomis.

Dvitaktò alyva

• Noròdami pasiekti geriausià rezultatà ir darbines charakteristikas, naudokite JONSERED dvitakt´ varikli˜ alyvà, kuri yra specialiai sukurta ms˜ oru au‰inamiems dvitakãiams varikliams.

• Niekada nenaudokite alyvos, skirtos vandeniu au‰inamiems varikliams, vadinamosios alyvos pakabinamiems varikliams (TCW).

• Niekada nenaudokite alyvos, skirtos keturtakãiams varikliams.

• Blogos kokybòs alyva ar per riebus alyvos / kuro mi‰inys gali pakenkti katalizatoriaus funkcijai ir sutrumpinti jo tarnavimo laikà.

Mi‰inio proporcija

1:50 (2%) su JONSERED dvitakte alyva. 1:33 (3%) su kitomis alyvomis yra skirta oru au‰inamiems

dvitakãiams varikliams; skirti JASO FB/ISO EGB.

Benzinas, litrai Dvitaktò alyva, litrai

2% (1:50) 3% (1:33)

5 0,10 0,15 10 0,20 0,30 15 0,30 0,45 20 0,40 0,60

Mai‰ymas

• Benzinà ir alyvà visada mai‰ykite ‰variame kurui skirtame bakelyje.

• Visada pirmiausiai supilkite pus´ numatomo naudoti benzino. Tada supilkite visà reikalingà alyvos kiek∞. I‰mai‰ykite (suplakite) kuro mi‰in∞. Supilkite likusià benzino dal∞.

• Gerai i‰mai‰ykite (suplakite) kuro mi‰in∞, prie‰ pildami j∞ ∞ ∞renginio bakà.

• Kuro mi‰inio neruo‰kite daugiau kaip 1 mònesiui ∞ priek∞.

• Jei kur∞ laikà ∞renginio nenaudojate, i‰tu‰tinkite ir i‰valykite

kuro bakà.

Alyva grandinei

• Tepimui rekomenduojama speciali alyva (grandinòs tepimo alyva) su geromis kibimo savybòmis.

• Niekada nenaudokite atidirbusios alyvos. Ji sugadins alyvos siurbl∞, pjovimo juostà ir grandin´.

• Labai svarbu pagal oro temperatrà parinkti atitinkamo tir‰tumo alyvà.

Lithuanian – 87

Page 88

KAIP ELGTIS SU KURU

• Oro temperatrai nukritus Ïemiau 0°C, kai kuri˜ rI‰i˜ alyvos sutir‰tòja. Tokia alyva gali perkrauti alyvos siurbl∞ ir pakenkti jo komponentams.

• Papra‰ykite jus aptarnaujanãio tiekòjo padòti parinkti grandinòs alyvà.

Kuro uÏpylimas

• Prie‰ uÏvesdami ∞rengin∞, perne‰kite j∞ maÏiausiai 3 m nuo tos vietos, kur pylòte degalus.

PERSPñJIMAS! ·ios saugumo priemonòs sumaÏins gaisro pavoj˜:

Nerkykite ir nelaikykite kar‰t˜ daikt˜ ‰alia kuro.

I‰junkite varikl∞ ir prie‰ pildami kurà leiskite jam keletà minuãi˜ atvòsti.

Pildami degalus, i‰ lòto atsukite kuro bako dangtel∞ tam, kad palaipsniui i‰silygint˜ galintis bake susidaryti gar˜ spaudimas.

Supyl´ degalus, kruop‰ãiai uÏsukite kuro bako dangtel∞.

Prie‰ uÏvesdami ∞rengin∞, visada pane‰òkite j∞ toliau nuo kuro pylimo vietos.

Pa‰luostykite aplink kuro bako dangtel∞. Nuolat nuvalykite kuro ir grandinòs alyvos bakus. MaÏiausiai kartà per metus pakeiskite kuro filtrà. Kuro bako uÏter‰imas sàlygoja pjklo veikimo sutrikimus. Prie‰ uÏpildami degalus, gerai supurtykite kanistrà ir i‰mai‰ykite kuro mi‰in∞. Grandinòs alyvos ir kuro bak˜ triai yra tarpusavyje suderinti. Todòl visuomet kartu uÏpilkite grandinòs alyvà ir kurà.

PERSPñJIMAS! Kuras ir jo garai labai lengvai ∞siliepsnoja. Bkite atsargs su

kuru ir alyva. Saugokitòs atviros liepsnos ir nekvòpuokite degal˜ garais.

Saugumo reikalavimai kurui

• Niekada nepilkite kuro esant ∞jungtam ∞renginiui.

• Degalus pilkite ir mai‰ykite tik gerai ventiliuojamoje vietoje

(benzinas ir dvitaktò alyva).

• Nebandykite uÏvesti ∞renginio:

1 Jei ant ∞renginio netyãia uÏpylòte degal˜ ar grandinòs

alyvos. Pirmiausia viskà ‰variai nu‰luostykite ir kuro likuãiams leiskite i‰garuoti.

2 Jei Js apsipylòte degalais ar apipylòte drabuÏius,

persirenkite. Nuplaukite tas kno dalis, ant kuri˜ uÏla‰òjo kuras. Naudokite muilà ir vanden∞.

3 Jei degalai varva i‰ ∞renginio. Reguliariai tikrinkite kuro bako

ir kuro Ïarneli˜ sandarumà.

PERSPñJIMAS! Niekada nenaudokite ∞renginio, kur ai‰kiai matosi degimo Ïvakòs apsaugos ir degimo kabelio paÏeidimai. I‰kyla kibirk‰ãi˜ atsiradimo pavojus, o tai gali sukelti gaisrà.

PerveÏimas ir laikymas

• Grandinin∞ pjklà ir kurà visada laikykite toliau nuo kibirk‰ãi˜ ar atviros liepsnos ‰altini˜. Pvz., elektrini˜ ∞rengini˜, elektrini˜ varikli˜, elektros jungikli˜, rozeãi˜, ‰ilumos katil˜ ir pan.

• Degalus visada laikykite tik tam skirtuose pripaÏintuose bakuose.

• Kai grandininiu pjklu ilgesn∞ laikà nedirbate arba kai j∞ transportuojate, i‰tu‰tinkite kuro ir alyvos bakus. Artimiausioje degalinòje paklauskite, kur i‰pilami degalai ir naudota alyva.

• Pjovimo ∞rangos apsauginis dòklas ∞renginio transportavimo ar laikymo metu visada privalo bti pritvirtintas, kad per klaidà neprisiliest˜ prie a‰trios grandinòs. Net ir nesisukanti grandinò gali rimtai suÏeisti naudotojà ar kitus asmenis, kurie prieina prie grandinòs.

• Gabendami ∞rengin∞ pritvirtinkite.

Ilgalaikis laikymas

Kuro ir alyvos bakelius i‰tu‰tinkite gerai vòdinamose vietose. Kurà laikykite pripaÏintuose bakeliuose saugiose vietose. Pritvirtinkite juostos apsaugà. I‰valykite ∞rengin∞. Îr. nuorodas skyrelyje „PrieÏiros tvarkara‰tis“.

Jei ∞renginiu nesiruo‰iate naudotis ilgesn∞ laiko tarpà, uÏtikrinkite, kad jis bt˜ gerai i‰valytas ir jam atliktas pilnas aptarnavimas.

88 – Lithuanian

Page 89

ØJUNGIMAS IR I·JUNGIMAS

Øjungimas ir i‰jungimas

PERSPñJIMAS! Prie‰ uÏvedant atkreipkite dòmes∞:

UÏvedant motorin∞ pjklà grandinòs stabdys turi bti ∞jungtas, kad sumaÏòt˜ pavojus prisiliesti prie besisukanãios grandinòs uÏvedimo metu.

Niekada neveskite grandininio pjklo, kol juosta, grandinò ir visi dangteliai nòra priverÏti. Nes kitaip sankaba gali atsilaisvinti ir suÏeisti.

Padòkite ∞rengin∞ ant kieto pagrindo. ApÏiròkite, ar grandinò nelieãia kokio daikto ir ∞sitikinkite, ar js tvirtai stovite.

Jei reikia uÏvesti grandinin∞ pjklà medyje, Ïr. nurodymus skyriuje „Darbo technika“, poskyryje „Pjklo uÏvedimas medyje“.

Îiròkite, kad darbo zonoje nesimai‰yt˜ kiti Ïmonòs ar gyvuliai.

·altas variklis

UÏvedimas: Grandinòs stabdys turi bti ∞jungtas prie‰

uÏvedant grandinin∞ pjkl∞. Stabdys aktyvuojamas mechanin∞ saugiklio svertà patraukiant pirmyn.

·iltas variklis

Varikliui esant ‰altam, laikykitòs tokios pat uÏvedimo procedros, i‰skyrus:

• Pastumkite valdikl∞ ∞ galin´ padòt∞.

• pastumkite valdikl∞ ∞ vidurin´ padòt∞ (darbinò padòtis).

UÏvedimas

Kaire ranka paimkite uÏ priekinòs rankenos. De‰in´ kojà pastatykite ant apatinòs uÏpakalinòs rankenos dalies ir grandinin∞ pjklà spustelkite prie Ïemòs. De‰ine ranka paimkite uÏ starterio rankenòlòs ir lòtai traukite trosà tol, kol starteris pradòs kabin

ant rankos.

PASTABA! Staigiai nepaleiskite pilnai i‰trauktos starterio rankenòlòs. Tai gali pakenkti ∞renginiui.

Niekada nevyniokite starterio lynelio sau

Degimas; sklendò: Pastumkite valdikl∞ ∞ galin´ padòt∞.

Kuro siurblys: Keletà kart˜ paspauskite kuro siurblio gumin´

pslel´, kol kuras uÏpildys pslel´. Pslelòs nereikia pilnai pripildyti.

Varikliui uÏsivedus ir prie‰ bandant tai padaryti dar kartà, nedelsdami sustumkite sklendòs rankenòl´. Varikliui uÏsivedus, i‰ karto spstelòkite akseleratori˜ ir paleiskite j∞ pilna eiga ir variklio sklendò automati‰kai prisivers.

SVARBU! Kadangi grandinòs stabdys tebòra ∞jungtas, variklio skiai kuo greiãiau turi bti sumaÏinti iki laisvosios eigos, o tà galima padaryti greitai i‰jungiant akseleratoriaus uÏraktà. Taip i‰vengsite nereikalingo sankabos, sankabos cilindro ir stabdÏio juostos dilimo.

Lithuanian – 89

Page 90

ØJUNGIMAS IR I·JUNGIMAS

PasiÏymòkite! Grandinòs stabd∞ gràÏinkite ∞ ankstesn´ padòt∞ patraukdami mechaninio saugiklio svertà link rankenos apkabos.

PERSPñJIMAS! Ilgà laikà ∞kvepiant variklio i‰metamàsias dujas, grandinòs tepalo

dmus ir smulkias pjuven˜ dalelytes, gali kilti pavojus sveikatai.

• Niekada nejunkite grandininio pjklo, kol juosta, pjklo grandinò ir visi dangteliai nòra patikimai priverÏti. Îr. nuorodas Surinkimas. Be juostos ir grandinòs ant motorinio pjklo sankaba gali atsilaisvinti ir rimtai suÏeisti.

• UÏvedant motorin∞ pjklà grandinòs stabdys turi bti ∞jungtas. Îr. nuorodas skyrelyje „UÏvedimas ir i‰jungimas“. Niekada neveskite motorinio pjklo laikydami j∞ ore. ·is metodas labai pavojingas, nes lengva prarasti motorinio pjklo kontrol´.

• Motorin∞ pjklà visada laikykite abiem rankomis. De‰in´ rankà laikykite ant galinòs rankenos, o kair´ rankà – ant priekinòs rankenos.

de‰iniarankiai, tiek kairiarankiai, turi taip daryti.

Tvirtai suimkite, kad nyk‰ãiai ir kiti pir‰tai apimt˜ motorinio pjklo rankenas.

Visi naudotojai, tiek

I‰jungimas

Variklis sustoja i‰jungimo rankenòl´ pastmus ∞ i‰jungimo padòt∞.

• Niekada nejunkite ∞renginio patalpoje. Variklio i‰metamosios dujos gali bti pavojingos.

• Prie‰ uÏvesdami pjovimo ∞rangà, visada apsidairykite ir ∞sitikinkite, ar ji nesuÏeis kit˜ netoliese esanãi˜ Ïmoni˜ ar gyvuli˜.

90 – Lithuanian

Page 91

PAGRINDINIAI DARBO

Prie‰ kiekvienà naudojimà:

Esminòs saugumo taisyklòs

1 Apsidairykite aplink:

• Ar ‰alia nòra Ïmoni˜, gyvuli˜ ar kt., kas galòt˜ trukdyti js˜ darbui ‰iuo ∞renginiu.

• Ar niekas neprieis artyn darbo metu, ar verãiamas medis nieko neuÏgaus ir nesuÏeis.

1 Patikrinkite, ar grandinòs stabdys veikia gerai ir nòra

paÏeistas.

2 Patikrinkite, ar akseleratoriaus gaiduko uÏraktas veikia

gerai ir nòra paÏeistas.

3 Patikrinkite, ar i‰jungimo kontaktas gerai veikia ir nòra

paÏeistas. 4 Patikrinkite, ar visos rankenòlòs nòra tepaluotos. 5 Patikrinkite, ar antivibracinò sistema veikia ir nòra paÏeista. 6 Patikrinkite, ar duslintuvas yra saugiai pritvirtintas ir nòra

paÏeistas. 7 Patikrinkite, ar grandininio pjklo visos dalys yra priverÏtos

ir nòra paÏeistos. 8 Patikrinkite, ar grandinòs laikiklis yra vietoje ir nòra

paÏeistas. 9 Patikrinkite grandinòs ∞tempimà.

Bendrosios darbo instrukcijos

SVARBU!

·iame skyrelyje apra‰omos esminòs saugaus darbo grandininiu pjklu taisyklòs. Pateikta informacija niekada nepakeis t˜ Ïini˜ ir praktinòs patirties, kurià turi profesionalas. Jei tam tikroje situacijoje pasijutote nesaugiai, uÏbaikite darbà ir kreipkitòs pagalbos ∞ ekspertà. Kreipkitòs ∞ grandinini˜ pjkl˜ parduotuv´, aptarnavimo dirbtuves arba patyrus∞ grandininio pjklo naudotojà. Nesitenkite atlikti darbo, kuriam nesate pakankamai kvalifikuotas!

Prie‰ pradòdami naudoti grandinin∞ pjklà, turite suprasti, kas yra atatrankos smgis ir kas j∞ gali sàlygoti. Îr. nuorodas Kaip i‰vengti atatrankos smgi˜.

Prie‰ naudodami grandinin∞ pjklà, turite suvokti skirtumà tarp pjovimo vir‰utine ir apatine a‰ies briauna. Îr. nuorodas skyreliuose „Atatrankos smgio i‰vengimo priemonòs“ ir „Ørenginio apsauginòs dalys“.

Medienos darbai, atliekami pjklo pagalba, kur viena ranka gali bti prisilaikoma, turi bti atliekami tik asmen˜, kurie yra apmokyti:

• dirbti su mediena

• laipiojimo technikos

• saugumo priemoni˜ laipiojant

• dirbti su papildoma saugumo ∞ranga, pavyzdÏiui

fiksatoriais, kilpomis, juostomis, virvòmis, saugos kabliais

ir kitomis nuo kritimo apsauganãiomis priemonòmis,

skirtomis tiek Ïmonòms, tiek pjklams. Dirbant su mediena vir‰ Ïemòs, reikia uÏfiksuoti pjklà.

Prisitvirtinkite pjklà prijungdami saugumo juostà prie pjklo tvirtinimo kilpos.

Naudokite asmenines saugumo priemones. Îr. nuorodas Asmeninòs saugumo priemonòs.

PASTABA! Laikykitòs auk‰ãiau paminòt˜ reikalavim˜, taãiau venkite naudoti grandinin∞ pjklà, jei netoliese nòra Ïmoni˜, kuriuos galòtumòte pakviesti ∞ pagalbà, i‰tikus nelaimei.

2 Visus medienos darbus vir‰ Ïemòs turi atlikti du ar daugiau

tinkamai apmokyt˜ asmen˜ (skaitykite instrukcijas su uÏra‰u „Svarbu“). Bent vienas Ïmogus turi bti ant Ïemòs, kad galòt˜ atlikti saugumo procedras ir/arba pakviesti pagalbà jei kilt˜ pavojus.

3 Dirbant su mediena vir‰ Ïemòs, darbinò zona visuomet turi

bti paÏymòta Ïenklais, juosta ar pana‰iai. Asmuo (asmenys) ant Ïemòs, prie‰ ∞eidami ∞ darbin´ zonà, turi informuoti asmenis, dirbanãius vir‰ j˜.

4 Nenaudokite pjklo blogu oru. PavyzdÏiui, esant tir‰tam

rkui, smarkiai lyjant, puãiant stipriam vòjui, per didelius ‰alãius ir t. t. Darbas per ‰alãius vargina, be to, daÏnai padidina rizikos faktorius, pvz., apledòjusi Ïemò, nenuspòjama medÏio kritimo kryptis ir pan.

5 Bkite labai atsargs, kai genite smulkias ‰akas, ypaã, jei

vienu metu pjaunate kelias, venkite pjauti krmus. Grandinò gali pagriebti nedideles ‰akeles, sviesti jas tiesiai ∞ jus ir rimtai suÏeisti.

6 ApÏiròkite, ar js˜ darbo vietoje nòra kliãi˜. PavyzdÏiui,

i‰siki‰usi˜ ‰akn˜, akmen˜, ‰ak˜, griovi˜, jei kartais tekt˜ greitai pasitraukti. Labai atsargiai dirbkite ant staãi˜ ‰lait˜.

Lithuanian – 91

Page 92

PAGRINDINIAI DARBO

7 Ypaã atsargus bkite pjaunant ∞sitempusius medÏius.

Øtemptas medis gali netikòtai sugr∞Ïti ∞ pirmin´ padòt∞ prie‰ ar po pjovimo. Jei Js stovòsite i‰ neteisingos pusòs ir netinkamai parinksite pjovimo vietà, at‰okdamas medis gali kliudyti Jus ar ∞rengin∞ taip, kad Js neteksite pusiausvyros. Abiem atvejais galite sunkiai susiÏeisti.

PERSPñJIMAS! Kartais atplai‰os ∞stringa sankabos gaubte, todòl grandinò

uÏsikerta. Prie‰ valydami visada i‰junkite varikl∞.

8 Transportuodami, visada i‰junkite varikl∞ ir grandinòs

stabdÏiu uÏblokuokite grandin´. Grandinin∞ pjklà ne‰kite atgal atsukta juosta ir grandine. Ne‰dami pjkà, visada ant grandinòs uÏdòkite apsaugà.

4 Dauguma nelaimi˜ dòl atatrankos kyla genint ‰akas.

Visada tvirtai stovòkite, apÏiròkite, kad po kojomis nebt˜ daikt˜, galinãi˜ sutrikdyti js˜ pusiausvyrà.

Atatrankos smgis bus stipresnis ir pavojingesnis, jei, atatrankos zona netyãia palietus ‰akà, gretimais esant∞ med∞ ar kok∞ nors kità daiktà, js bsite nesusikaup´s.

Kontroliuokite apdorojamàjà detal´. Jei pjaunamos detalòs yra maÏos ir lengvos, jos gali uÏstrigti grandinòje ir kliudyti Jus. Nors tai nebtinai turi bti pavojinga, taãiau Js galite nustebti ir prarasti pjklo kontrol´. Niekada nepjaukite sukraut˜ ràst˜ – pirmiausiai juos reikia nusikelti ir tvarkingai susidòti. Vienu metu pjaukite tik vienà ràstà arba detal´. Patraukite nupjautas detales, kad darbo vieta bt˜ saugi.

5 Niekada nekelkite grandininio pjklo auk‰ãiau

peãi˜ juostos ir stenkitòs nepjauti paãia juostos vir‰ne. Niekada nelaikykite grandininio pjklo viena ranka!

9 Motorin∞ pjklà padòj´ ant Ïemòs, uÏfiksuokite pjklo

grandin´ grandinòs stabdÏiu ir stebòkite ∞rengin∞. Ilgiau laikant, varikl∞ reikia i‰jungti.

Esminòs taisyklòs

1 Jei js suprantate, kas yra atatrankos smgis ir kaip jis

∞vyksta, galite sumaÏinti ar net visai pa‰alinti netikòtumo faktori˜. Bdami pasiruo‰´, sumaÏinsite pavoj˜. DaÏniausiai atatrankos jòga yra maÏa, taãiau kartais ji gali bti staigi, stipri ir netik

2 Visada tvirtai laikykite grandinin∞ pjklà uÏ ranken˜ -

de‰ine ranka uÏ uÏpakalinòs ir kaire ranka uÏ priekinòs. Pir‰tais ir nyk‰ãiu tvirtai apimkite rankenà. Imkite pjklà taip, kaip nurodyta, nesvarbu, ar js de‰iniarankis, ar kairiarankis. Toks laikymas sumaÏina atatrankos pavoj˜ ir leidÏia jums efektyviausiai kontroliuoti grandinin∞ pjklà.

3 Galima laikytis viena ranka, taãiau tai gali daryti tik

apmokyti asmenys, turintys darbo su mediena naudojant grandinin∞ pjklà, tiek ant Ïemòs, tiek vir‰ jos, Ïini˜.

Nepaleiskite ranken˜!

92 – Lithuanian

6 Visada pjaukite, paleid´ grandin´ suktis didÏiausiu greiãiu. 7 Jei reikia nupjauti ‰akas, kurios yra auk‰ãiau nei peãi˜ linija,

rekomenduojama naudoti darbo platformà ar pakylà.

Page 93

PAGRINDINIAI DARBO

8 Bkite ypaã atsargs, kai pjaunate juostos vir‰utine

briauna, t.y. kai daiktà pjaunate i‰ apaãios. Tokiu atveju js

pjaunate atgal besisukanãia grandine. Grandinò stumia

grandinin∞ pjklà atgal link naudotojo. Jei pjklo grandinò

∞stringa, motorin∞ pjklà gali atmesti atgal Js˜ link.

9 Nors naudotojas kontroliuoja grandininio pjklo stmimo

atgal jògà, gali atsitikti taip, kad grandininis pjklas pajudòs

atgal tiek, kad atatrankos zona palies pjaunamà objektà, ir

tuo metu galite tikòtis atatrankos smgio.

Pjovimas apatine a‰ies briauna, t.y. i‰ vir‰aus Ïemyn,

vadinamas pjovimu pirmyn besisukanãia grandine. Taip

pjaunant, grandininis pjklas pats stumiasi pirmyn link

pjaunamo objekto, o grandininio pjklo priekinò korpuso

dalis natraliai tampa atrama nuo kamieno. Pjovimas i‰

vir‰aus leidÏia geriau kontroliuoti grandinin∞ pjklà ir

atatrankos zonos padòt∞.

Pjovimas "stumianãia" grandine padidina atatrankos smgi˜ pavoj˜. Îr. nuorodas Kaip i‰vengti atatrankos smgi˜.

Terminai

Pjovimas = Bendras terminas medÏio pjovimui apibdinti. Genòjimas = Nuversto medÏio ‰ak˜ apipjaustymas. LÏis = Kai objektas, kur∞ js pjaunate, ∞lÏta ar ∞skyla nebaigus

pjauti.

Prie‰ pjaudami atkreipkite dòmes∞ ∞ penkis labai svarbius faktorius:

1 ApÏiròkite, ar pjaunant neuÏstrigs juosta.

2 Øsitikinkite, ar nòra pavojaus, jog ràstas l‰.

3 ApÏiròkite, ar grandinò pjovimo metu ar po to nekliudys

Ïemòs ir kito daikto.

10 Laikykitòs pjklo galandymo ir prieÏiros instrukcij˜. Kai

keiãiate juostà ir grandin´, naudokite tik ms˜

rekomenduojamus derinius. Îr. nuorodas Pjovimo ∞ranga ir

Techniniai duomenys.

Pagrindinò pjovimo technika

PERSPñJIMAS! Niekada nedirbkite grandininiu pjklu laikydami j∞ viena

ranka. Grandininis pjklas nesaugiai valdomas viena ranka; Js galite ∞sipjauti. Visada stipriai ir tvirtai laikykite rankenas abejomis rankomis.

Bendri principai

• Pjaudami visada laikykite iki galo nuspaustà akseleratori˜!

• Atleiskite akseleratori˜ iki laisvos eigos po kiekvieno pjvio

(ilgalaikis variklio darbas pilnu pajògumu gali jam rimtai

pakenkti).

• Pjovimas i‰ vir‰aus = Pjovimas traukianãia grandine.

• Pjovimas i‰ apaãios = Pjovimas stumianãia grandine.

4 Ar nòra atatrankos smgio pavojaus?

5 Ar darbo vieta gali turòti kok∞ nors neigiamà poveik∞ js˜

saugumui?

Ar neuÏstrigs grandinò ir nesul‰ ràstas, apsprendÏia du faktoriai: kaip ràstas remiasi ir ar kurioje nors jo vietoje yra susidar´s tempimas.

Daugelyje atvej˜ js galite i‰vengti ‰i˜ problem˜, darydami du pjvius - i‰ ràsto vir‰aus ir apaãios. Paremkite ràstà taip, kad jis neuÏspaust˜ grandinòs ir pjovimo metu nelÏt˜.

PERSPñJIMAS! Jei pjaunant ràstas suspaudÏia grandin´, sustabdykite varikl∞! Nesistenkite jòga i‰traukti grandininio pjklo. Jei tai darysite, galite susiÏeisti pats, kai grandininis pjklas staiga i‰silaisvina. Sverto pagalba praskòskite pjovimo vietà ir i‰laisvinkite

Lithuanian – 93

Page 94

PAGRINDINIAI DARBO

Toliau apra‰oma, kà daryti daugelyje situacij˜, pasitaikanãi˜ naudojant grandinin∞ pjklà.

Pjovimas Ràstas guli ant Ïemòs. Grandinòs ∞strigimo ir ràsto lÏimo

pavojus nedidelis. Bkite atsargs, kad, baigus pjauti, grandinò nepaliest˜ Ïemòs.

Visà ràstà perpjaukite i‰ vir‰aus Ïemyn. Baig´ pjauti, pasistenkite nepaliesti Ïemòs. Dirbkite maksimaliomis apsukomis, taãiau bkite pasiruo‰´, jei grandinò staiga ∞ kà nors atsimu‰t˜.

- Jei ràstà galima apversti, ∞pjaukite du jo treãdalius (2/3).

- Apverskite ràstà taip, kad uÏbaigtumte pjauti likus∞ treãdal∞ i‰ kitos pusòs.

- Baikite pjauti i‰ vir‰aus, taikydami ∞ pradòtà pjv∞.

Kai ràstas paremtas i‰ abiej˜ gal˜. Jis gali suspausti grandin´.

- Pradòkite j∞ pjauti i‰ vir‰aus (maÏdaug 1/3 ràsto skersmens).

- Baikite pjauti i‰ apaãios, taikydami ∞ pradòtà pjv∞.

Ràstas yra paremtas tik i‰ vienos pusòs. Jis gali greitai lÏti.

Pradòkite j∞ pjauti i‰ apaãios (maÏdaug 1/3 ràsto skersmens).

94 – Lithuanian

Genòjimas

Genòdami storas ‰akas, laikykitòs bendr˜ pjovimo princip˜. Sudòtingos formos ‰akas pjaukite dalimis.

MedÏi˜ vir‰ni˜ kirtimo technika

PERSPñJIMAS! MedÏi˜ leidimas reikalauja didelòs patirties. Nepatyr´s grandininio pjklo naudotojas neturòt˜ imtis ‰io darbo. Niekada nesistenkite atlikti darbo, jei nemanote esantis tam kvalifikuotas!

Saugus atstumas

Dirbant su mediena vir‰ Ïemòs, darbinò zona visuomet turi bti paÏymòta Ïenklais, juosta ar pana‰iai. Saugus atstumas

Page 95

PAGRINDINIAI DARBO

nuo kertamo medÏio vir‰nòs iki artimiausios darbo vietos yra bent jau 2 1/2 medÏio ilgio. Îiròkite, kad leidimo metu pavojingoje zonoje nieko nebt˜.

Nuleidimo kryptis

Js˜ tikslas yra nuleisti med∞ tokia kryptimi, kad paskui bt˜ patogu genòti ‰akas ir j∞ pjaustyti. Medis turi nuvirsti ant Ïemòs, kad apie j∞ bt˜ galima saugiai vaik‰ãioti ir dirbti. Svarbiausia yra i‰vengti leidÏiamo medÏio uÏkibimo uÏ kito medÏio. Pakibusio medÏio nuleidimas yra labai pavojingas (Ïr. ‰io skyriaus 4 punktà).

Jei i‰sirinkote norimà leidimo krypt∞, belieka ∞vertinti, kuria kryptimi medis krist˜ savaime.

Tam ∞takos gali turòti keli faktoriai:

• MedÏio pasvirimas

• MedÏio i‰linkimas

• Vòjo kryptis

• Vainiko forma

• Sniego danga

Nuleidimas

NuleidÏiama trij˜ pjvi˜ pagalba. Pirmiausia padarykite nukreipiamàj∞ pjv∞, kur∞ sudaro vir‰utinis ir apatinis pjviai, po to nuleidÏiamàj∞ pjv∞. Jei ‰iuos tris pjvius padarysite teisingai, galòsite lengvai kontroliuoti medÏio leidimo krypt∞.

Nukreipiamasis pjvis

Nukreipiamàj∞ pjv∞ pradòkite nuo vir‰utinio pjvio. Atsistokite de‰inòje medÏio pusòje ir kampu ∞pjaukite kamienà.

Po to padarykite apatin∞ pjv∞ taip, kad jis baigt˜si ten, kur baigiasi vir‰utinis pjvis.

Nukreipiamojo pjvio gylis turi bti 1/4 kamieno storio, ir kampas tarp vir‰utinio ir apatinio pjvi˜ turi bti 45

Linija, kur susikerta pirmieji du pjviai, vadinama nukreipiamàja pjovimo linija. ·i linija turi bti horizontali ir statmena (90 planuojamai nuleidimo krypãiai.

°.

°)

Kartais gali paai‰kòti, kad teks med∞ nuleisti jo natralaus kritimo kryptimi, nes bt˜ ne∞manoma ar pavojinga stengtis j∞ nuleisti kryptimi, apie kurià galvojote anksãiau.

AtidÏiai apÏiròkite, ar medis neturi paÏeist˜ ar nudÏivusi˜ ‰ak˜, taãiau ‰is faktorius neturi ∞takos medÏio leidimo krypãiai, bet daug rei‰kia js˜ saugumui, nes medÏiui krentant, nudÏivusios ‰akos gali nulÏti ir jus suÏeisti.

PERSPñJIMAS! Kai leidÏiate medÏius, tik baig´ pjauti i‰ karto nusiimkite ausines,

kad galòtumòte girdòti garsus ir ∞spòjamuosius signalus.

NuleidÏiamasis pjvis

NuleidÏiamasis pjvis daromas prie‰ingoje kamieno pusòje ir turi bti horizontalus. Atsistokite kairòje kamieno pusòje ir pjaukite apatine juostos briauna.

NuleidÏiamasis pjvis turòt˜ bti 3-5 cm (1,5-2 coliais) auk‰ãiau uÏ nukreipiamojo pjvio plok‰tumà.

Lithuanian – 95

Page 96

PAGRINDINIAI DARBO

Østatykite bufer∞ (jei yra pritaisytas) uÏ lÏimo juostos. Iki galo nuspauskite akseleratori˜ ir juostà su besisukanãia grandine i‰ lòto stumkite link kamieno centro. Stebòkite, ar medis nepradeda svirti ∞ prie‰ingà pus´ js˜ numatomai neleidimo krypãiai. Tik ∞pjov´ kamienà iki reikiamo gylio, ∞ pjvà ∞kalkite plei‰tà.

Pabaikite nuleidÏiamàj∞ pjv∞ lygiagreãiai nukreipiamajai pjvio linijai taip, kad atstumas tarp dviej˜ linij˜ turi bti ne maÏesnis negu 1/10 kamieno skersmens. Likusi nenupjauta kamieno dalis vadinama lÏimo juosta.

LÏimo juosta atlieka vyri˜, kurie kontroliuoja medÏio nuleidimo krypt∞, vaidmen∞.

Mes silome jums naudoti pjovimo juostà, ilgesn´ negu kamieno skersmuo, kad galòtumòte nuleidÏiamàj∞ ir nukreipiamàj∞ pjvius atlikti vienu pjviu. Js˜ grandininiam pjklui rekomenduojam˜ juost˜ ilgiai i‰vardinti skyriuje Techniniai duomenys.

Yra bd˜ nuleisti medÏius, kuri˜ skersmuo didesnis uÏ pjklo juostos ilg∞. Taãiau ‰ie bdai pavojingi, nes labiau rizikuojate, nes juostos atatrankos zona gali prisiliesti prie pjaunamo kamieno.

PERSPñJIMAS! Jei nesate pakankamai kvalifikuotas naudotojas, mes nerekomenduojame nuleidinòti medÏi˜, kuri˜ kamieno skersmuo didesnis uÏ juostos ilg∞!

Genòjimas

PERSPñJIMAS! DaÏniausiai atatrankos smgiai pasitaiko genint ‰akas! AtidÏiai stebòkite juostos atatrankos zonos padòt∞, kai genite kreivas ir ∞sitempusias ‰akas!

Jei paliksite per siaurà lÏimo juostà arba neteisingoje vietoje padarysite pjvius, nebegalòsite efektyviai kontroliuoti nuleidimo krypties.

Jei nuleidÏiamasis ir nukreipiamasis pjviai padaryti teisingai, medis turi pradòti svirti nuo savo paties svorio arba nuleidÏiamojo plei‰to pagalba.

96 – Lithuanian

ApÏiròkite, ar js˜ darbo vietoje ant Ïemòs nòra kliãi˜! Prie kamieno prieikite i‰ kairòs pusòs. Grandinin∞ pjklà laikykite arti sav´s, kad galòtumòte j∞ efektyviai valdyti. Jei ∞manoma, pjklo korpusà ∞remkite ∞ kamienà.

Eidami i‰ilgai kamieno, grandinin∞ pjklà laikykite kitoje kamieno pusòje.

Page 97

PAGRINDINIAI DARBO

Nesòkmingai nuleist˜ medÏi˜ tvarkymas

MedÏi˜ ir ‰ak˜ ∞temptu pavir‰iumi pjovimas

Pasiruo‰imas: Nustatykite, ∞ kurià pus´ lenksis medis ar ‰aka pa‰alinus klit∞,

ir kurioje vietoje yra natralus lÏimo ta‰kas (t.y. vieta, kuroje medis ar ‰aka lÏt˜, jei jà dar daugiau palenktumòte).

Nustatykite, kaip saugiauisiai galima pa‰alinti ∞tempimo ‰altin∞, ir ar js tai galite saugiai padaryti. Sudòtingose situacijose geriausia padòti grandinin∞ pjklà ∞ ‰al∞ ir naudoti suktuvà.

Bendri patarimai:

Atsistokite taip, kad lÏtanti ar atsipalaiduojanti ‰aka js˜ nekliudyt˜.

Øpjaukite vienà ar kelis kartus netoli lÏimo ta‰ko. Padarykite tiek ∞pjov˜ ∞vairiose vietose, kiek reikia tam, kad maksimaliai bt˜ sumaÏinta ∞tempimo jòga, ir po to lauÏkite kamienà ar ‰akà per lÏimo ta‰kà.

Niekada tiesiai nepjaukite ∞tempto medÏio ar ‰akos!

Kaip i‰vengti atatrankos smgi˜

Atatrankos smgio galima tikòtis tik pjklo eksploatacijos metu. Paprastai grandininis pjklas ir juosta atmetami atgal ir ∞ vir‰˜ link Ïmogaus. Taãiau atatrankos kryptis gali bti ∞vairi, priklausomai nuo to, kaip buvo laikomas grandininis pjklas, kai atatrankos zona kliudò kok∞ nors daiktà.

Atatrankos smgis ∞manomas tik atatrankos zona palietus kok∞ nors objektà.

Genòjimas

PERSPñJIMAS! Dauguma nelaimi˜ dòl atatrankos smgi˜ atsitinka genòjant. Nenaudokite juostos atatrankos smgio pavojaus zonoje. Bkite labai atsargs ir stenkitòs, kad juostos galas neliest˜ kamieno, kit˜ ‰ak˜ ar daikt˜. Ypaã bkite atids su ∞temptomis ‰akomis. Jos gali spyruokliuoti atgal ∞ Jus, todòl galite prarasite kontrol´ ir rimtai susiÏeisti.

PERSPñJIMAS! Atatrankos smgiai bna labai netikòti, staigs ir stiprs, ir

grandinòs sukimosi jòga gali atmesti grandinin∞ pjklà, a‰∞ bei grandin´ naudotojo link. Smarkiai besisukanti grandinò gali rimtai ir net lemtingai suÏeisti. Todòl ypaã svarbu, kad js suprastumòte, kas gali sukelti atatrankos smgius, kuri˜ galite i‰vengti atsargiai ir teisingai dirbdami.

Kas yra atatrankos smgis?

I‰sirei‰kimas atatrankos smgis rei‰kia staig˜ grandininio pjklo atmetimà atgal, kas gali atsitikti, kai priekinò vir‰utinò juostos dalis, vadinama atatrankos zona, kliudo kok∞ nors objektà.

Eidami i‰ilgai kamieno, grandinin∞ pjklà laikykite kitoje kamieno pusòje.

Kamieno supjaustymas ∞ ràstus

Îr. nuorodas Pagrindinò pjovimo technika.

Lithuanian – 97

Page 98

PRIEÎIÌRA

Bendri principai

Naudotojas gali atlikti tik tokius prieÏiros ir techninio aptarnavimo darbus, kurie apra‰yti ‰iose naudojimosi instrukcijose.

SVARBU! Visas kitas ‰ioje instrukcijoje neapra‰ytas prieÏiros funkcijas turi atlikti kvalifikuotas meistras (pardavòjas).

Karbiuratoriaus reguliavimas

Dòl galiojanãi˜ aplinkosaugos ir emisij˜ ∞statym˜, Js˜ motorinio pjklo karbiuratorius yra su emisij˜ ribotuvu ant karbiuratoriaus reguliavimo varÏt˜. Jie apriboja reguliavimo galimybes maks. iki 1/2 apsisukimo.

1/2

Js˜ Jonsered produktas suprojektuotas ir pagamintas laikantis specifikacij˜, kurios sumaÏina kenksming˜ i‰metam˜j˜ duj˜ kiek∞.

Veikimas

• Karbiuratorius reguliuoja variklio greit∞ akseleratoriaus pagalba. Karbiuratoriuje kuras sumai‰omas su oru. Kuro ir oro mi‰in∞ galima reguliuoti. Tik teisingas nustatymas leidÏia pasiekti maksimal˜ ∞renginio darbo na‰umà.

• Karbiuratoriaus reguliavimas leidÏia pritaikyti variklio darbà prie vietini˜ veikimo sàlyg˜, t.y. klimato, auk‰ãio, kuro ir naudojamos dvitaktòs alyvos r‰ies.

• Karbiuratorius turi tris reguliavimo galimybes:

- L = Îem˜ apsisukim˜ reguliavimo varÏtas

- H = Auk‰t˜ apsisukim˜ reguliavimo varÏtas

- T = Laisvosios eigos apsisukim˜ reguliavimo varÏtas

• Kuro kiekis valdomas, atidarant droselio sklend´ ir reguliuojamas L ir H varÏtais. Jeigu juos suksite pagal laikrodÏio rodykl´, oro ir kuro santykis didòs (liesesnis mi‰inys), o jei juos suksite prie‰ laikrodÏio rodykl´, santykis maÏòs (riebesnis mi‰inys). Liesesnis mi‰inys sàlygoja auk‰tesnius variklio apsisukimus, o riebesnis - Ïemesnius.

• VarÏtas T reguliuoja laisvosios eigos apsukas. Jeigu varÏtà T suksite pagal laikrodÏio rodykl´, laisvieji apsisukimai didòs, jei prie‰ laikrodÏio rodykl´ - maÏòs.

Pagrindiniai nustatymai ir ∞sibògòjimas

I‰bandant gamykloje, karbiuratorius yra sureguliuojamas. Per pirmàsias 10 eksploatacijos valand˜ venkite dirbti per didelòmis apsukomis.

PASTABA! Jeigu, varikliui veikiant laisvàja eiga, sukasi grandinò, varÏtà T sukite prie‰ laikrodÏio rodykl´ tol, kol grandinò sustos.

Rekomenduojamas laisvos eigos ski˜ skaiãius: 2800 r/min

Galutinis sureguliavimas

Kai ∞renginys pakankamai "∞vaÏinòtas", rekia galutinai sureguliuoti karbiuratori˜. Galutin∞ reguliavimà turi atlikti kvalifikuotas specialistas. Pirmiausiai sureguliuokite varÏtà L, po to laisvosios eigos varÏtà T ir galiausiai varÏtà H.

Degal˜ tipo pakeitimas

Pakeitus degal˜ tipà, gali prireikti i‰ naujo tiksliai sureguliuoti grandinin∞ pjklà, jei pastebòjote, kad jis ne taip gerai ∞sijungia, ∞sisuka, pakinta skiai ir t. t.

Sàlygos

• Prie‰ atliekant bet kokius reguliavimus, pirmiausiai turi bti i‰valytas oro filtras ir priderintas cilindro voÏtuvas. Jeigu karbiuratori˜ reguliuosite esant uÏter‰tam oro filtrui, pakeit´ j∞, gausite liesesn∞ mi‰in∞, negu buvote nustatà. Tai gali stipriai pakenkti varikliui.

• Nebandykite reguliuoti adat˜ L ir H stovòjimo metu, nes tai gali sàlygoti gedimus.

• UÏveskite ∞rengin∞ pagal instrukcijà ir leiskite varikliui 10 minuãi˜ su‰ilti.

• Padòkite ∞rengin∞ ant lygaus pagrindo taip, kad pjovimo juosta bt˜ atsukta ∞ prie‰ingà jums pus´ ir taip, kad juosta ir grandinò neliest˜ pavir‰iaus ar kokio kito daikto.

Îem˜ apsisukim˜ adata L

Sukite L varÏtà pagal laikrodÏio rodykl´ iki galo. Jei variklis blogai akceleruoja arba jauãiama netolygi laisvoji eiga, L varÏtà sukite prie‰ laikrodÏio rodykl´ tol, kol pasieksite gerà akceleracijà ir tolygià laisvàjà eigà.

Galutinis laisvos eigos T greiãio sureguliavimas

Laisvos eigos greit∞ reguliuokite varÏtu T. Jei reikia reguliuoti i‰ naujo, pirmiausiai laisvosios eigos varÏtà T pasukite pagal laikrodÏio rodykl´, kol grandinò vòl pradòs suktis. Tada sukite varÏtà prie‰ laikrodÏio rodykl´, kol grandinò sustos. Laisvosios eigos greitis bus teisingai sureguliuotas tuomet, kai variklis veiks tolygiai bet kokioje padòtyje, o kai grandinò ims suktis, turòt˜ bti pasiektas didelis variklio apsisukim˜ per minut´ skaiãius.

PERSPñJIMAS! Kreipkitòs ∞ remonto dirbtuves, jei laisvosios eigos apsisukim˜ nepavyks sureguliuoti taip, kad grandinò sustot˜. Nenaudokite grandininio pjklo, kol jis nebus tinkamai sureguliuotas ar pataisytas.

98 – Lithuanian

Page 99

PRIEÎIÌRA

Auk‰t˜ apsisukim˜ adata H

Variklis sureguliuojamas gamykloje jros lygyje. Dirbant dideliame auk‰tyje ar prie kit˜ oro sàlyg˜, temperatr˜ ir oro drògmòs, gali reikòti truput∞ pareguliuoti dideli˜ apsisukim˜ varÏtà.

PASTABA! Dideli˜ apsisukim˜ varÏtà ∞sukus per giliai, galima paÏeisti stmokl∞ ir/arba cilindrà.

Atliekant gamyklinius i‰bandymus, dideli˜ apsisukim˜ varÏtas nustatomas taip, kad variklis atitikt˜ galiojanãi˜ ∞statym˜ reikalavimus bei maksimaliai pasiekt˜ darbines charakteristikas. Po to veikimo ribotuvas karbiuratoriaus dideli˜ apsisukim˜ varÏtà uÏfiksuoja maksimaliai i‰suktoje padòtyje. Veikimo ribotuvas apriboja reguliavimo galimybes maks. pusei apsisukimo.

Teisingai sureguliuotas karbiuratorius

Kai karbiuratorius sureguliuotas teisingai, ∞renginys greitai ∞sibògòja ir truput∞ birbia varikliui sukantis maksimaliais apsisukimais. Be to, laisvosios eigos metu neturi suktis grandinò. Liesam mi‰iniui sureguliuota Ïem˜ apsuk˜ adata L sukelia problemas uÏvedant ∞rengin∞, pastebima prasta jo akseleracija. Jei per liesam mi‰iniui nustatyta auk‰t˜ apsisukim˜ adata H, maÏòja ∞renginio galingumas ir tuo paãiu darbo na‰umas, prastòja akseleracija ir/arba genda variklis.

Grandininio pjklo apsaugini˜ dali˜ kontrolò, prieÏira ir taisymas

PasiÏymòkite! Ørenginio techninò prieÏira reikalauja specialaus pasirengimo. Tai ypaã lieãia ∞renginio apsaugines dalis. Jei ∞renginys neatitiks nors vieno i‰ toliau pateikt˜ kontrolòs reikalavim˜, kreipkitòs ∞ techninòs prieÏiros dirbtuves.

Patikrinkite mechaninio saugiklio svertà

Patikrinkinkite, ar mechaninio saugiklio svertas nòra ∞skil´s, ∞trk´s ar kitaip paÏeistas.

Pajudinkite saugiklio svertà pirmyn ir atgal noròdami patikrinti, ar jis slankioja lengvai ir yra tvirtai priverÏtas prie movos dangãio.

StabdÏio veikimo kontrolò

UÏveskite grandinin∞ pjklà ir padòkite j∞ ant stabilaus pagrindo. Patikrinkite, ar grandinò nelieãia pagrindo ar kokio kito daikto. Îr. nuorodas Øjungimas ir i‰jungimas.

Grandinòs stabdis ir mechaninio saugiklio svertas

StabdÏio juostos nusidòvòjimo kontrolò

Nuvalykite pjuvenas ir kitus ne‰varumus nuo grandinòs stabdÏio ir sankabos bgno. Dulkòs ir apna‰os gali susilpninti stabdymo funkcijà.

Nuolat tikrinkite, ar stabdÏio juosta yra bent 0.6 mm storio labiausiai nusidòvòjusioje vietoje.

Tvirtai rankomis paimkite grandinin∞ pjklà uÏ abiej˜ ranken˜.

Lithuanian – 99

Page 100

PRIEÎIÌRA

Stipriai spustelkite akseleratori˜ ir aktyvuokite grandinòs stabd∞ pasukdami kairòs rankos rie‰à link mechaninio saugiklio sverto. Nepaleiskite priekinòs rankenos.

sustoti.

Akseleratoriaus gaiduko blokatorius

Grandinò turi akimirksniu

Grandinòs laikiklis

Patikrinkite, kad grandinòs laikiklis bt˜ ne∞skil´s ir tvirtai priverÏtas prie grandininio pjklo korpuso.

• Patikrinkite, ar laisvoje eigoje akseleratorius yra uÏblokuotas, o akseleratoriaus gaiduko blokatorius yra savo pirminòje padòtyje.

• Paspauskite gaiduko blokatori˜ ir patikrinkite, ar jis g∞Ïta ∞ pirmin´ padòt∞, kai j∞ atleidÏiate.

• Patikrinkite, ar akseleratorius ir jo gaiduko blokatorius laisvai junginòjasi, ir ar gerai veikia j˜ spyruokli˜ sistema.

• UÏveskite grandinin∞ pjklà ir stipriai spstelkite akseleratori˜. Paleiskite akseleratori˜ ir patikrinkite, ar grandinò sustoja ir daugiau nesisuka. Jei grandinò sukasi laisvoje eigoje, patikrinkite karbiuratoriaus laisvos eigos sureguliavimà.

Antivibracinò sistema

Reguliariai tikrinkite antivibracinòs sistemos detales: jos turi bti nepaÏeistos ir nedeformuotos.

Patikrinkite, ar antivibracinòs sistemos detalòs yra gerai pritvirtintos prie variklio ir ranken˜.

Stop mygtukas

UÏveskite varikl∞ ir patikrinkite, ar jis sustoja nuspaudus stop mygtukà.

100 – Lithuanian