Danfoss RA-DV Fact sheet [et]

Tehniline artikkel - hüdrauliline tasakaalustamine

Uued viisid kahetorusüsteemide tasakaalustamiseks

Kuidas saavutada küttesüsteemides esmaklassiline hüdrauliline tasakaal, kasutades Danfossi ventiili Dynamic Valve™

RA-DV ja Grundfosi MAGNA3 juhitava kiirusega pumpa

dynamic.danfoss.com

Sissejuhatus

Hoonete madalat energiatarbimist on raske saavutada. Küttesüsteemi komponentide koos töötamise tagamine on väikeste küttearvete eelduseks. Madala energiatarbimise tagamise aluseks on küttesüsteemi õige tasakaalustamine. See artikkel selgitab, kuidas Danfossi uus ventiil Dynamic Valve™ RA-DV ja Grundfosi uus MAGNA3 juhitava kiirusega pump selle saavutamiseks suurepäraselt koos töötavad.

Esmalt vaatame, kuidas kompenseerida kõikumisi osalisel koormusel ning kuidas nõue küttesüsteemi tasakaalustada tähendab vooluhulga reguleerimist; selle saavutamiseks peame reguleerima diferentsiaalrõhku ka üle ventiilide.

Näitame, kuidas seda teha saab, kasutades Danfossi ventiili Dynamic Valve™ RA-DV koos Grundfosi MAGNA3 muutuva kiirusega pumbaga. Vaatame paigaldist Taanis Fredericias, kus 60 korteriga 10-korruselise hoone küttesüsteem on varustatud kahe Grundfosi MAGNA3 pumbaga, mis teenindavad kaht segamiskontuuri, millest kumbki varustab kümmet püstikut ja millest igale on paigaldatud Danfossi MSV manuaalsed tasakaalustusventiilid. Sellest paigaldisest ilmnes, et juhitava kiirusega Grundfosi MAGNA3 pumba ja Danfossi ventiili Dynamic Valve™ RA-DV kombinatsioon tagab küttesüsteemi probleemivaba toimimise.

Küttesüsteemid tuleb korralikult esmaseadistada, et tagada parim mugavus ja võimalikult madalad toimimise kulud. Varem oli esmane seadistamine keeruline, sest tuli kasutada mitut eri tüüpi ventiile ja mõõteseadmeid.

Täna on erinevus selles, et arvutatud vooluhulka saab kerge vaevaga seadistada igal radiaatoril ja pumba tööpunkti saab määrata Danfossi uue tööriistaga dP tool™ (diferentsiaalrõhu

mõõtmiseks) koos Grundfosi GO programmiga (mobiilne juurdepääs Grundfosi veebipõhisele tööriistale). See ainult ei taga pumba optimeerimise ja väikseima energiatarbe, vaid vähendab märkimisväärselt ka esmaseadistusele kuluvat aega.

2

Väljakutse:

kahetorusüsteemide tasakaalustamine

Soojuse ebaühtlane jaotumine	Teisisõnu öeldes on küttesüsteem
küttesüsteemi üksuste – üksikute	tasakaalus, kui vooluhulk kogu süstee-
radiaatorite või korterite – vahel	mis vastab projekteeritud/arvutatud
on see, millele me viitame kui	vooluhulgale See on peamine väljakut-
tasakaalustamise probleemile.	se paljudele kahetorusüsteemidele
Küttesüsteem on tasakaalustatud,
kui tagatud on soojuskandja	Vaatame kõigepealt üldiseid problee-
ühtlane jaotumine, tagades sellega	me kahetoruküttesüsteemide töötami-
maksimaalse mugavuse minimaalsete	sel. Alltoodud koormuse profiil näitab,
ekspluatatsioonikuludega.	kuidas koormus muutub kütteperioodi
	jooksul Euroopas. Me vajame küttesüs-
KOORMUS	teemi 100% võimsust ainult 420 tunni
	kestel 7000 küttetunnist.

100%

75%

50%

25%

428 1050	2450	TUNNID
		3080
6% 15%	35%	44%

Koormuse kõikumiste kompenseerimiseks varustame oma süsteemis kõik radiaatorid termostaatventiilidega. Termostaat vähendab vooluhulka

läbi üksiku radiaatori ja tagab soovitud ruumitemperatuuri hoidmise.

Kuna rõhukadu suureneb ruutsõltuvuses vooluhulga muutusega, on diferentsiaalrõhk üle esimeste radiaatoriventiilide oluliselt suurem, kui on viimase tarbija juures. Vt alltoodud joonist.

1	RAD	2	RAD	3	RAD

Δp a.	Δp b.	Δp c.	H

a.

b.

c.

Q

3