Danfoss RA-DV Fact sheet [et]
Tehniline artikkel - hüdrauliline tasakaalustamine
Uued viisid kahetorusüsteemide
tasakaalustamiseks
Kuidas saavutada küttesüsteemides esmaklassiline hüdrauliline
tasakaal, kasutades Danfossi ventiili Dynamic Valve™
RA-DV ja Grundfosi MAGNA3 juhitava kiirusega pumpa
dynamic.danfoss.com
Sissejuhatus
Hoonete madalat energiatarbimist on raske saavutada. Küttesüsteemi komponentide koos töötamise tagamine on väikeste
küttearvete eelduseks. Madala energiatarbimise tagamise
aluseks on küttesüsteemi õige tasakaalustamine. See artikkel
selgitab, kuidas Danfossi uus ventiil Dynamic Valve™ RA-DV ja
Grundfosi uus MAGNA3 juhitava kiirusega pump selle saavutamiseks suurepäraselt koos töötavad.
Esmalt vaatame, kuidas kompenseerida
kõikumisi osalisel koormusel ning kuidas nõue küttesüsteemi tasakaalustada
tähendab vooluhulga reguleerimist;
selle saavutamiseks peame reguleerima diferentsiaalrõhku ka üle ventiilide.
Näitame, kuidas seda teha saab,
kasutades Danfossi ventiili Dynamic
Valve™ RA-DV koos Grundfosi MAGNA3
muutuva kiirusega pumbaga. Vaatame
paigaldist Taanis Fredericias, kus 60
korteriga 10-korruselise hoone küttesüsteem on varustatud kahe Grundfosi
MAGNA3 pumbaga, mis teenindavad
kaht segamiskontuuri, millest kumbki
varustab kümmet püstikut ja millest
igale on paigaldatud Danfossi MSV
manuaalsed tasakaalustusventiilid.
Sellest paigaldisest ilmnes, et juhitava
kiirusega Grundfosi MAGNA3 pumba ja
Danfossi ventiili Dynamic Valve™ RA-DV
kombinatsioon tagab küttesüsteemi
probleemivaba toimimise.
Täna on erinevus selles, et arvutatud vooluhulka saab kerge vaevaga
seadistada igal radiaatoril ja pumba
tööpunkti saab määrata Danfossi uue
tööriistaga dP tool™ (diferentsiaalrõhu
mõõtmiseks) koos Grundfosi GO programmiga (mobiilne juurdepääs Grundfosi veebipõhisele tööriistale). See
ainult ei taga pumba optimeerimise ja
väikseima energiatarbe, vaid vähendab
märkimisväärselt ka esmaseadistusele
kuluvat aega.
Küttesüsteemid tuleb korralikult
esmaseadistada, et tagada parim
mugavus ja võimalikult madalad
toimimise kulud. Varem oli esmane
seadistamine keeruline, sest tuli
kasutada mitut eri tüüpi ventiile ja
mõõteseadmeid.
2
Väljakutse:
kahetorusüsteemide tasakaalustamine
Soojuse ebaühtlane jaotumine
küttesüsteemi üksuste – üksikute
radiaatorite või korterite – vahel
on see, millele me viitame kui
tasakaalustamise probleemile.
Küttesüsteem on tasakaalustatud,
kui tagatud on soojuskandja
ühtlane jaotumine, tagades sellega
maksimaalse mugavuse minimaalsete
ekspluatatsioonikuludega.
KOORMUS
100%
75%
50%
25%
Teisisõnu öeldes on küttesüsteem
tasakaalus, kui vooluhulk kogu süsteemis vastab projekteeritud/arvutatud
vooluhulgale See on peamine väljakutse paljudele kahetorusüsteemidele
Vaatame kõigepealt üldiseid probleeme kahetoruküttesüsteemide töötamisel. Alltoodud koormuse profiil näitab,
kuidas koormus muutub kütteperioodi
jooksul Euroopas. Me vajame küttesüsteemi 100% võimsust ainult 420 tunni
kestel 7000 küttetunnist.
428 1050 2450 3080
6% 15% 35% 44%
Koormuse kõikumiste kompenseerimiseks varustame oma süsteemis kõik
radiaatorid termostaatventiilidega.
Termostaat vähendab vooluhulka
läbi üksiku radiaatori ja tagab soovitud
ruumitemperatuuri hoidmise.
RAD RAD RAD
1 32
∆p
a.
TUNNID
Kuna rõhukadu suureneb ruutsõltuvuses vooluhulga muutusega, on
diferentsiaalrõhk üle esimeste radiaatoriventiilide oluliselt suurem, kui on
viimase tarbija juures. Vt alltoodud
joonist.
∆p
b.
∆p
H
c.
a.
b.
c.
Q
3
Loading...