Paigaldus- ja kasutusjuhend
Devireg™ 850 andur
EE
1
2
Sisukord
1 Andurid ja köetavad alad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3
1.1 Anduri tüübid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3
1.2 Köetavad alad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4
1.3 Andurite arv köetavatel aladel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5
2 Andurite paigaldamine küttega alale . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6
2.1 Maapinnaandurite paiknemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6
2.1.1 Esimese maapinnaanduri paiknemine köetaval alal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6
2.1.2 Järgmiste maapinnaandurite paiknemine köetaval alal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6
2.1.3 Maapinnaandurite paiknemise näide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7
2.1.4 Maapinnaandurite kaabli pikendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7
2.2 Maapinnaandurite paigaldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8
2.3 Renniandurite paiknemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10
2.3.1 Esimese rennianduri paiknemine küttega alal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10
2.3.2 Järgmiste renniandurite paiknemine küttega alal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10
2.3.3 Juhtplaadid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10
2.3.4 Renniandurite paiknemise näide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11
2.3.5 Renniandurite kaabli pikendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11
2.4 Renniandurite paigaldamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12
3 Tehnilised andmed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13
4 Lisa A – Anduri kaabli pikendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14
3
1 Andurid ja köetavad alad
S
N
E
W
3
4
2
1
Selles peatükis kirjeldatakse lühidalt andurite ning köetavate alade tüüpe ning andurite arvu
valikut.
1.1 Anduri tüübid
Joonisel on näidatud DEVI jää- ja lumesulatussüsteemide põhilised kasutuskohad:
1. Kõnniteed ja parklad
2. Trepid
3. Katused ja katuseservad
4. Vihmaveerennid ja -torud
Maapinnakütte korral (alad 1
ja 2) kasutatakse üht või mitut
maapinnaandurit.
Katusealade
korral (alad 3 ja
4) kasutatakse
üht või mitut
renniandurit.
Maapinnaandurid ja renniandurid mõõdavad anduri pinnal
- temperatuuri
- niiskust (jää, lumi, rahe, vihm)
Nende mõõtmistulemuste põhjal otsustab termostaat Devireg 850 kuidas
köetavaid alasid juhtida.
Informatsiooni termostaadi Devireg 850 seadistamise ja töö kohta leiate
termostaadi paigaldusjuhendist.
4
1 Andurid ja köetavad alad
1.2 Köetavad alad
Devireg 850 termostaat suudab 1 ... 4 anduriga juhtida nii ühte köetavat ala kui ka kaht sõltumatult juhitavat köetavat ala.
2 köetavat ala koosnevad vähemalt kahest küttekaablist ja 2-4 andurist ning süsteemi saab üles
ehitada :
kombisüsteemina, kus on üks maapinna- ja üks katuseküttetsoon
kaksiksüsteemina, kus näiteks köetav trepp peaks olema turvalisem, kui köetav kõnnitee või
suure maja põhja- ja lõunapoolsed vihmaveerennid vajavad eraldi juhtimist.
Kui kasutatav võimsus on piiratud, saab nii kombi- kui kaksiksüsteemi korral määrata eelistuse,
kumb süsteem kütab esimesena ja kumb alles siis, kui esimene on lõpetanud kütmise.
Devireg 850 ja kuni 4 andurit võimaldavad juhtida alljärgnevaid küttesüsteeme:
Tsooni tüüp
Üksik maapinnaküte
Üksik
katuseküte
Kombisüsteem 1-3 ühel maapinnaalal 1-3 ühel katusealal
Kaksiksüsteem
Maapind
Kaksiksüsteem
katus
1-4 ühes tsoonis
1-4 ühes tsoonis
2-4 jagatult kahe tsooni
vahel
2-4 jagatult kahe tsooni
vahel
Kokku maksimaalselt 4
andurit
5
1 Andurid ja köetavad alad
1.3 Andurite arv köetavatel aladel
Soovitame mitmel põhjusel kasutada ühe tsooni juhtimisel 2 või enamat andurit.
- Suurem turvalisus tänu täpsemale mõõtmisele, mis on eriti oluline suuremate ja/või keer-
uliste alade juhtimisel.
- Umbes 1 tunni võrra kiirem maapinnasüsteem kuna üks andur mõõdab sel juhul maapin-
na temperatuuri ja teine mõõdab niiskustaset. Ühe anduri korral peab sama andur lülituma
temperatuuri ja niiskuse mõõtmise vahel ning see muudab süsteemi aeglasemaks.
Kui olete otsustanud, millist süsteemi vajate, on allpooltoodud tabel meelespeaks, milliseid
andureid ja kui palju vajate. Küsimuste korral võtke ühendust DEVI-ga
Joonista ring ümber
tsooni tüübi ja
vajaliku arvu andurite.
Üksik maapinnaküte x 1 2 3 4
Üksik katuseküte x 1 2 3 4
Kombisüsteem x 1 2 3 1 2 3
Kaksiksüsteem
Maapind
Kaksiksüsteem Katus x 2 3 4
x 2 3 4
Kokku maksimaalselt 4
andurit
6
2 Andurite paigaldamine küttega alale
Selles peatükis kirjeldatakse andurite õiget asetsemist köetavatel aladel ja nende paigaldamist.
Maapinnaandurite paigaldamist kirjeldatakse lõigus 2.1.
Katuseandurite paigaldamist kirjeldatakse lõigus 2.2.
2.1 Maapinnaandurite paiknemine
Jää- ja lumesulatussüsteemi efektiivseks toimimiseks on andurite õige paigalduskoht väga tähtis.
Paigalduskoha valikul tuleb järgida allpooltoodud juhiseid:
Andurid peavad paiknema köetaval alal ja võimalusel vähemalt 1 m kaugusel köetava ala
servast. Andurid ei tohi olla kaetud ja miski ei tohi takistada lume, vihma vms. andurile
sadamist (sh. ka pori, langenud lehed jms).
2.1.1 Esimese maapinnaanduri paiknemine köetaval alal
Esimene andur tuleb paigaldada sinna, kuhu vesi või lumi kõigepealt jõuab, näiteks küttega ala
keskele, eemale seintest ja muudest takistustest.
Allpooltoodud lisatingimused võiksid olla samuti täidetud:
a) Koht võiks jääda päikese eest varju kogu päevaks.
b) Tiheda liiklusega koht( kas jalakäijad või autod)
c) Kus tuul võib lund keerutada.
Kaksiksüsteemi korral tuleb teise süsteemi esimese anduri paigaldamisel järgida samu soovitusi.
2.1.2 Järgmiste maapinnaandurite paiknemine köetaval alal
Järgmine andur tuleb paigaldada sinna, kust lumi või vesi viimasena kaovad. Allpooltoodud
lisatingimused võiksid olla samuti täidetud:
d) Koht võiks jääda päikese eest varju kogu päevaks.
e) Koht, kuhu sulavesi koguneb, näiteks kus maapind on ümbritsevast madalam
f) Et kogu köetav ala oleks „kaetud”, vähemalt 1 m kaugusele esimesest andurist
Kui Te pole anduri õiges asukohas kindel, tuleks ette valmistada mingi muu koht, kuhu
vajadusel saab uue anduri paigaldada.
7
22 Andurite paigaldamine küttega alale
1 2 3
2.1.3 Maapinnaandurite paiknemise näide
Selles näites on köetavateks aladeks altpoolt tulev
trepp (1), jalakäijate platvorm (2) ja sealt edasi viiv
trepp (3). Sõltuvalt tsoonide arvust ja jalakäijate liiklustihedusest paigaldatakse 2-3 maapinnaandurit.
Andur 1 on kõige olulisem, sest see paikneb kohas,
kuhu lumi/vesi esimesena peale sajab, see on varjus
ja jalakäijad toovad jalanõudega sellele lund/vett
juurde..
Andur 2 on samuti tähtis, sest platvormile võivad
koguneda veelombid. Varjus olev platvormi osa
kuivab viimasena, seega tuleks andur paigaldada
just sinna. Kui kasutatav võimsus on piiratud, võiks
platvormile seada kaksiksüsteemis teisese eelistuse.
Andur 3 on vajalik lisaturvalisuseks. Kui eeldatav
liiklus pole tihe, võib selle anduri jaoks koha ette
valmistada võimalikuks hilisemaks paigalduseks.
2.1.4 Maapinnaandurite kaabli pikendamine
Maapinnaandur koosneb kahest osast: andurist koos kaabliga ning
torust, mille sisse andur paigaldatakse.
Iga anduriga on kaasas 15-meetrine kaabel. Umbes 0,5 m kaablit
tuleb rullida anduri alla anduritoru sisse.
Kui termostaat paikneb kaugemal, kui järelejäänud 14,5 m, tuleb
seda pikendada neljasoonelise kaabliga, mille ristlõige tuleb valida
vastavalt tabelile lisas A.
Pikendamisel jälgige andurikaabli soonteisolatsiooni värve (valge, valge, punane, must)
Kaksiksüsteemi korral: Eri tsoonide andurikaableid EI TOHI ühe pikenduskaabli külge
ühendada
8
2 Andurite paigaldamine küttega alale
illustration_a_b_c
2.2 Maapinnaandurite paigaldamine
Anduritorud ja installatsioonitorud andurite kaablite jaoks paigaldatakse tee-ehitustööde käigus.
Andurid saab paigaldada hiljem selleks sobival ajal.
Allpooltoodud näpunäited kehtivad igasuguste paigaldusviiside korral.
a) Andurite torude alla jääv pind peab olema kõva ja stabiilne (betoonplaat vms), et andurid
jääksid paigale ka juhul, kui näiteks veoauto neist üle sõidab. Vajadusel saab andurite torud
kinnitada aluspinnale kruvide-tüüblitega, selleks on anduritoru alumises osas kaks kruviauku.
b) Andurid paigaldatakse küttekaablite vahele. Küttekaabli ja anduri vaheline kaugus peab
olema vähemalt 1 cm.
min. 1 m
min. 1 cm
Ühenduskarp
Anduri pikenduskaabel
c) Torud, mille sisse paigaldatakse andurid, peavad jääma samale tasapinnale
teekattega ning andurite ülemine pronksine pind peab olema horisontaalne.
d) Installatsioonitoru andurikaabli jaoks peab
jooksma kilbist/harutoosist kuni toruni, millesse
paigaldatakse andur.
Installatsioonitoru
9
2 Andurite paigaldamine küttega alale
Paigaldamine asfaldisse:
Temperatuur andurite ja anduritorude juures ei tohi ületada 80°C.
Anduri paigaldamise kohale tuleb asfalteerimise ajaks paigaldada puidust plokk vms.
Installatsioonitorud, kuhu paigaldatakse andurite kaablid, peavad samuti vastu pidama
kõrgetele temperatuuridele asfaldi paigaldamise ajal, st. olema näiteks metallist.
Vale! Õige!
e) Anduri toru peab betooni valamise ajal olema
pealtpoolt suletud kaasasoleva kaanega nii, et
segu valamise käigus torusse ei satuks. Anduri
toru peab olema korralikult ümbritsetud
seguga, õhuvahet tekkida ei tohi!
f) Jäta umbes 0,5 m andurikaablit varuks rul-
likeeratuna anduri alla anduritoru sisse.
Andurikaabli pikendamist
kirjeldatakse peatükis 2.1.4.
g) Paigalda andur torusse nii, et andur toetuks an-
duritoru sisemisele vööle ja et toru ning anduri
välispinnad oleksid ühel tasapinnal.
Installatsioonitoru koos andurikaabliga
h) Andurit saab vajadusel torust välja võtta. Selleks on anduritorul kaks väljalõiget. Anduril
olevad sisselõiked peavad olema kohakuti anduritorude väljalõigetega.
10
2 Andurite paigaldamine küttega alale
2.3 Renniandurite paiknemine
Küttesüsteemi töö seisukohalt on väga oluline, et andur paikneks küttega alal õigesti. Anduri
paigutamisel järgige allpooltoodud juhiseid:
Andurid peavad paiknema köetaval alal ja võimalusel vähemalt 1 m kaugusel köetava ala
servast. Andurid ei tohi olla kaetud ja miski ei tohi takistada lume, vihma vms. andurile
sadamist (sh. ka pori, langenud lehed jms).
2.3.1 Esimese rennianduri paiknemine köetaval alal
Esimene andur tuleb paigaldada kohta, kus jää ja lumi põhjustavad enim probleeme.
Allpooltoodud lisatingimused võiksid olla täidetud:
a) Küttega ala on varjus või suunatud põhja/läände
b) Peamises vihmaveerennis peamise vihmaveetoru lähedal.
Kaksiksüsteemi korral tuleb teise süsteemi esimese anduri paigaldamisel järgida samu soovitusi.
2.3.2 Järgmiste renniandurite paiknemine köetaval alal
Järgmine andur tuleb paigaldada sinna, kust lumi või vesi viimasena kaovad. Allpooltoodud
lisatingimused võiksid olla samuti täidetud:
c) Koht, kuhu lumi libiseb (katuseneelud jms)
d) Mõnes teises rennis vihmaveetoru lähedal
e) Et köetav ala oleks” kaetud”, mitte lähemal, kui 1 m teineteisest
Kui Te pole anduri õiges asukohas kindel, tuleks ette valmistada mingi muu koht, kuhu vajadusel
saab uue anduri paigaldada.
2.3.3 Juhtplaadid
Kui köetav katuseala on suunatud lõunasse ja katuse nurk on
järsk, võib päikesekiirgus hakata lund katusel sulatama.
Sellisel juhul võib vajalikuks osutuda juhtplaatide paigaldamine anduri kohale, et aeglaselt katuseservast tilkuv vesi
jõuaks kindlasti andurile.
Kui Te pole juhtplaadi õiges asukohas kindel, tuleks ette
valmistada mingi muu koht, kuhu vajadusel saab anduri
paigaldada.
juhtplaat
11
2 Andurite paigaldamine küttega alale
1 2 3
2.3.4 Renniandurite paiknemise näide
Selles näites vaadatakse köetavat katust, kus on mitmeid ärkliaknaid. Sõltuvalt tsoonide arvust ja
ohutuse astmest paigaldatakse 2-3 renniandurit.
Andur 1 paigaldatakse maja fassaadipoolsesse
renni varjulisse kohta vihmaveetoru lähedale.
See on tähtsaim koht, sest kogu sulavesi voolab
üle anduri kuni renn saab kuivaks. Kuna selles
kohas on oodata ka lume allalibisemist, on see
üks viimasena kuivavaid kohti.
Andur 2 on samuti tähtis, sest ärkliakna katus on
lamedam ja see võib põhjustada lume pidamajäämist sinna, kui muu katus on juba puhas (ja
siis hooga alla tulemist). Kaksiksüsteemis võiks
ärkliakna katused olla seatud teisese eelistusega.
Andur 3 paigaldatakse juhul, kui keerulise kujuga katus sulab väga ebaühtlaselt. See võiks vajadusel paikneda kas mõnes teises rennis või mõne teise katuseelemendi juures.
2.3.5 Renniandurite kaabli pikendamine
Renniandur koosneb andurist ja sellega ühendatud kaablist.
Iga anduriga on kaasas 15-meetrine kaabel, millega andur
ühendatakse termostaadiga Devireg 850.
Kui termostaat paikneb kaugemal, kui 15 m, tuleb andurikaablit pikendada neljasoonelise
kaabliga, mille ristlõige tuleb valida vastavalt tabelile lisas A.
Pikendamisel jälgige andurikaabli soonteisolatsiooni värve (valge, valge, punane, must)
Kaksiksüsteemi korral: Eri tsoonide andurikaableid EI TOHI ühe pikenduskaabli külge
ühendada
12
2 Andurite paigaldamine küttega alale
2.4 Renniandurite paigaldamine
Renniandurid paigaldatakse katuseküttesüsteemi ehitamise käigus. Termostaadiga ühendamine
võib toimuda hiljem.
Allpooltoodud näpunäited kehtivad igasuguste paigaldusviiside korral.
a) Andurid paigaldatakse küttekaablite vahele või sellele lähedale.
Küttekaabli ja anduri vaheline kaugus peab olema vähemalt 1 cm.
b) Andurite ülemine pronksine pind peab olema horisontaalne. Kui
andur paikneb viilkatusel, tuleb anduri alla ehitada alus, mis tõstab
selle horisontaalseks.
c) Et hoida andurit õiges positsioonis, saab seda kinnitada alusele,
kasutades anduri küljes olevaid plastist aasasid, andurit võib liimida
või mõnel juhul ka lihtsalt vihmaveerenni asetada.
min. 1 cm
13
4 Tehnilised andmed
Tehnilised andmed
Tüübi number:
- Maapinnaandur
- Renniandur
Pinge: 24V- +10%/-20% (18-26V-)
Energiatarve:
• Maapinnaandur
• Renniandur
D850 G1 Sensor
D850 R1 Sensor
Max. 13W
Max. 8W
Kaitseaste:
Keskkonna temperatuur:
• Maapinnaandur
• Renniandur
Anduri tüüp:
Anduri toitejuhe:
Displei:
Mõõtmed
• Maapinnaandur
• Maapinnaanduri toru
• Renniandur
IP 67
-30˚C ... +70˚C
-50˚C ... +70˚C
Digitaalne niiskusandur
15 m, 4x1 mm2 ( saab pikendada vastavalt tabelile
lisas A )
2x 16-tähemärki, tagantvalgustusega
Läbimõõt = 87 mm; kõrgus = 74 mm
Läbimõõt = 93 mm; kõrgus = 98 mm
Sügavus = 15 mm; kõrgus = 23,5 mm; laius 216 mm
14
Lisa A – Anduri kaabli pikendamine
Maapinnaküte
Andurite arv: 1 või 2 3 4
Kaablisoone ristlõige
2
1 mm
2
1,5 mm
2
2,5 mm
2
4 mm
Max pikkus (m)
300
450
750
1200
Max pikkus (m)
150
225
380
600
Max pikkus (m)
Katuse/renniküte
Andurite arv: 1 2 3 4
Kaablisoone ristlõige
2
1 mm
2
1,5 mm
2
2,5 mm
2
4 mm
Max pikkus (m)
400
600
1000
1600
Max pikkus (m)
100
150
250
400
Max pikkus (m)
130
200
330
525
Max pikkus (m)
80
120
200
310
75
110
190
300
15
tsoon A
andur I
andur II
andur III
tsoon B
Devireg™ 850 termostaadini jõudva
anduri(te) pikenduskaabli ristlõike
saate valida ülalpooltoodud tabelist
Pikendamisel jälgige andurikaabli
soonteisolatsiooni värve
(valge, valge, punane, must)
Vaid kaksiksüsteemi korral: Eri tsoonide andurikaableid EI TOHI
ühe pikenduskaabli külge ühendada
1
2
3
4
5
6
7
8
II
III
I
“Punane”
“Valge”
“Valge”
“Must”
Punane
Valge
Valge
Must
Punane
Valge
Valge
Must
16
DEVI™ garantii ja DEVI™ garantiisertifikaat
Te olete ostnud DEVI küttesüsteemi, mis muudab Teie kodu mugavamaks ja ökonoomsemaks.
DEVI küttesüsteem pakub erinevaid lahendusi deviex™ küttekaablite, devimat™ küttemattide, devireg™ termostaatide ja devifast™ kinnituslindi abil.
Juhul, kui vastupidiselt meie ootustele tekib Teie küttesüsteemiga probleeme, on DEVI
kui Euroopa Liidu varustaja vastutav toote vastavuse eest nõuetega, mis on ära toodud
juhendis 85/374/CEE ja kõigi sellekohaste kohalike eeskirjadega.
DEVI annab garantii deviex™ küttekaablitele ja devimat™ küttemattidele 10-ks aastaks
ning kõigile teistele DEVI toodetele 2-ks aastaks.
Garantii kehtib tingimusel, et GARANTIISERTIFIKAAT on pöördel toodud nõuetele
vastavalt täidetud ja et defekt on kontrollitud ja esitatud DEVI volitatud edasimüüja või
paigaldaja poolt.
Selleks, et garantii kehtiks, peab GARANTIISERTIFIKAAT olema vormistatud eesti keeles ja paigaldusjuhendi esimese lehekülje üleval vasakul nurgas peab olema Eesti Vabariigi
rahvusvaheline ISO tähis.
DEVI kohustub rmapoolse defektiga toote tasuta parandama või asendama uuega.
Defektiga DEVI termostaatide puhul jätab DEVI endale õiguse parandada toode tasuta ja
tagastada see siis võimalikult kiiresti kliendile.
DEVI garantii ei kehti, kui töö on teostatud vastavat pädevust mitte omava elektriku poolt,
kui paigaldatud tooted ei ole maale toodud DEVI Eesti kaudu, kui tooted ei ole nõuetekohaselt paigaldatud või on paigaldamise ajal vigastatud.
Kui vajatakse DEVI kontrolli või remonti eelmises lõigus toodud tingimuste korral, tuleb
teostatud tööde eest täielikult tasuda.
DEVI garantii on kehtetu, kui kauba eest ei ole õigeaegselt tasutud
17
DEVI™ garantiisertifikaat
Garantiisertifikaat
DEVI™ garantii on antud:
Nimi:
Aadress:
Postiindeks:
Telefon:
Tähelepanu!
Selleks, et DEVI™ garantii oleks kehtiv, tuleb alljärgnev
tabel hoolikalt täita.Vaadake teisi tingimusi eelmisel lehel.
Paigaldaja:
Termostaadi tüüp:
Müüja pitsat:
DEVI Eesti AS
Pärnu mnt. 127B • 11314 Tallinn
Tel: 65 65 325, 65 56 477
Fax: 65 65 326
www.devi.ee, devi@devi.ee
Paigalduse kuupäev:
Toote kood:
18
19
˚C
Artikkel: 08095368
Versioon: 01.01
Loading...