Danfoss Devireg 850 Operating guide [et]

Paigaldus- ja kasutusjuhend Devireg™ 850 andur

Sisukord

1 Andurid ja köetavad alad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3

1.1 Anduri tüübid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3

1.2 Köetavad alad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4

1.3 Andurite arv köetavatel aladel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5

2 Andurite paigaldamine küttega alale . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6

2.1 Maapinnaandurite paiknemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6

2.1.1 Esimese maapinnaanduri paiknemine köetaval alal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6

2.1.2 Järgmiste maapinnaandurite paiknemine köetaval alal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6

2.1.3 Maapinnaandurite paiknemise näide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7

2.1.4 Maapinnaandurite kaabli pikendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7

2.2 Maapinnaandurite paigaldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8

2.3 Renniandurite paiknemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10

2.3.1 Esimese rennianduri paiknemine küttega alal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10

2.3.2 Järgmiste renniandurite paiknemine küttega alal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10

2.3.3 Juhtplaadid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10

2.3.4 Renniandurite paiknemise näide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11

2.3.5 Renniandurite kaabli pikendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11

2.4 Renniandurite paigaldamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12

3 Tehnilised andmed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13

4 Lisa A – Anduri kaabli pikendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14

1 Andurid ja köetavad alad

Selles peatükis kirjeldatakse lühidalt andurite ning köetavate alade tüüpe ning andurite arvu valikut.

1.1 Anduri tüübid

Joonisel on näidatud DEVI jää- ja lumesulatussüsteemide põhilised kasutuskohad:

1. Kõnniteed ja parklad

2. Trepid

3. Katused ja katuseservad

4. Vihmaveerennid ja -torud

Maapinnakütte korral (alad 1 ja 2) kasutatakse üht või mitut maapinnaandurit.

Katusealade korral (alad 3 ja

4) kasutatakse üht või mitut renniandurit.

Maapinnaandurid ja renniandurid mõõdavad anduri pinnal

- temperatuuri

- niiskust (jää, lumi, rahe, vihm)

Nende mõõtmistulemuste põhjal otsustab termostaat Devireg 850 kuidas köetavaid alasid juhtida.

Informatsiooni termostaadi Devireg 850 seadistamise ja töö kohta leiate termostaadi paigaldusjuhendist.

1 Andurid ja köetavad alad

1.2 Köetavad alad

Devireg 850 termostaat suudab 1 ... 4 anduriga juhtida nii ühte köetavat ala kui ka kaht sõltumatult juhitavat köetavat ala.

2 köetavat ala koosnevad vähemalt kahest küttekaablist ja 2-4 andurist ning süsteemi saab üles ehitada :

kombisüsteemina, kus on üks maapinna- ja üks katuseküttetsoon kaksiksüsteemina, kus näiteks köetav trepp peaks olema turvalisem, kui köetav kõnnitee või

suure maja põhja- ja lõunapoolsed vihmaveerennid vajavad eraldi juhtimist.

Kui kasutatav võimsus on piiratud, saab nii kombi- kui kaksiksüsteemi korral määrata eelistuse, kumb süsteem kütab esimesena ja kumb alles siis, kui esimene on lõpetanud kütmise.

Devireg 850 ja kuni 4 andurit võimaldavad juhtida alljärgnevaid küttesüsteeme:

Tsooni tüüp

Üksik maapinnaküte

Üksik katuseküte

Kombisüsteem 1-3 ühel maapinnaalal 1-3 ühel katusealal Kaksiksüsteem

Maapind Kaksiksüsteem

katus

1-4 ühes tsoonis

2-4 jagatult kahe tsooni vahel

Kokku maksimaalselt 4 andurit

1 Andurid ja köetavad alad

1.3 Andurite arv köetavatel aladel

Soovitame mitmel põhjusel kasutada ühe tsooni juhtimisel 2 või enamat andurit.

- Suurem turvalisus tänu täpsemale mõõtmisele, mis on eriti oluline suuremate ja/või keer-

uliste alade juhtimisel.

- Umbes 1 tunni võrra kiirem maapinnasüsteem kuna üks andur mõõdab sel juhul maapin-

na temperatuuri ja teine mõõdab niiskustaset. Ühe anduri korral peab sama andur lülituma temperatuuri ja niiskuse mõõtmise vahel ning see muudab süsteemi aeglasemaks.

Kui olete otsustanud, millist süsteemi vajate, on allpooltoodud tabel meelespeaks, milliseid andureid ja kui palju vajate. Küsimuste korral võtke ühendust DEVI-ga

Joonista ring ümber tsooni tüübi ja vajaliku arvu andurite.

Üksik maapinnaküte x 1 2 3 4

Üksik katuseküte x 1 2 3 4

Kombisüsteem x 1 2 3 1 2 3 Kaksiksüsteem

Maapind Kaksiksüsteem Katus x 2 3 4

x 2 3 4

Kokku maksimaalselt 4 andurit

2 Andurite paigaldamine küttega alale

Selles peatükis kirjeldatakse andurite õiget asetsemist köetavatel aladel ja nende paigaldamist. Maapinnaandurite paigaldamist kirjeldatakse lõigus 2.1. Katuseandurite paigaldamist kirjeldatakse lõigus 2.2.

2.1 Maapinnaandurite paiknemine

Jää- ja lumesulatussüsteemi efektiivseks toimimiseks on andurite õige paigalduskoht väga tähtis. Paigalduskoha valikul tuleb järgida allpooltoodud juhiseid:

Andurid peavad paiknema köetaval alal ja võimalusel vähemalt 1 m kaugusel köetava ala

servast. Andurid ei tohi olla kaetud ja miski ei tohi takistada lume, vihma vms. andurile

sadamist (sh. ka pori, langenud lehed jms).

2.1.1 Esimese maapinnaanduri paiknemine köetaval alal

Esimene andur tuleb paigaldada sinna, kuhu vesi või lumi kõigepealt jõuab, näiteks küttega ala keskele, eemale seintest ja muudest takistustest. Allpooltoodud lisatingimused võiksid olla samuti täidetud:

a) Koht võiks jääda päikese eest varju kogu päevaks. b) Tiheda liiklusega koht( kas jalakäijad või autod) c) Kus tuul võib lund keerutada.

Kaksiksüsteemi korral tuleb teise süsteemi esimese anduri paigaldamisel järgida samu soovitusi.

2.1.2 Järgmiste maapinnaandurite paiknemine köetaval alal

Järgmine andur tuleb paigaldada sinna, kust lumi või vesi viimasena kaovad. Allpooltoodud lisatingimused võiksid olla samuti täidetud:

d) Koht võiks jääda päikese eest varju kogu päevaks. e) Koht, kuhu sulavesi koguneb, näiteks kus maapind on ümbritsevast madalam f) Et kogu köetav ala oleks „kaetud”, vähemalt 1 m kaugusele esimesest andurist

Kui Te pole anduri õiges asukohas kindel, tuleks ette valmistada mingi muu koht, kuhu vajadusel saab uue anduri paigaldada.

+ 14 hidden pages