Fronius MIG/MAG Training Documents [ET]

/ Perfect Welding / Solar Energy / Perfect Charging

KAITSEKAARKEEVITUS

INERTGAASIS (MIG-KEEVITUS) /

KAITSEKAARKEEVITUS

AKTIIVGAASIS (MAG-KEEVITUS)

KEEVITUSKURSUS

M1,02,0005,ET

KASULIK TEAVE MIG/MAG­KEEVITUSE AJALOO KOHTA

Kaitsekaarkeevitus inertgaasis (MIG-keevitus) töötati
algselt välja USAs S.I.G.M.A keevitusprotsessina

ca

1948

1953

(Shielded Inert Gas Metal Arc). Selles projektis kasutati
keevitamisel ainult inertseid (mittereaktiivseid) gaase.
Eelistatud gaasiks oli heelium, kuigi kasutati ka teisi.

Kiievis, Patoni instituudis (mis oli siis veel NSVL osa)
kasutati kalliste inertgaaside asemel esmakordselt
puhast, sajaprotsendilist süsinikdioksiidi (CO

Nendest kahest protsessist oli kaitsekaarkeevitus aktiiv­gaasis (MAG-keevitus) Euroopas palju populaarsem.
See on MIG-keevituse ekvivalent ja seda kasutatakse
raud metallide keevitamisel.

).

2

1953

Täna-

päeval

Sellest hetkest alates kohandatakse MIG- ja MAG­keevitust pidevalt muutuvatele tööstusnõuetele.

Tänapäeval on MIG/MAG-keevituse üheks peamiseks
omaduseks segugaaside kasutamine. Erinevad gaasi ­kompositsioonid sisaldavad märkimis väärselt erineva­te sisaldustega argooni ja süsinikdioksiidi (CO
hapniku (O2) segusid, kuni puhta CO2 kasutamiseni.

) või

2

MIG/MAG keevituskursus 2

SISUKORD

KASULIK TEAVE MIG/MAG-KEEVITUSE AJALOO KOHTA ......................................................................................................2

TERE TULEMAST! ...................................................................................................................................................................6

1. ÕPPE-EESMÄRGID ....................................................................................................................................................7

2. PÕHITEADMISED: MATERJALIDE ÜHENDAMINE .....................................................................................................8

3. KAITSEGAASKAARKEEVITUS (GMAW) ....................................................................................................................9

3.1 Kaitsegaasiga keevitusprotsesside klassifi katsioon ...................................................................................... 9

3.1.1 Kaitsekaarkeevitus inertgaasis (MIG-keevitus) ........................................................................................... 10

3.1.2 Kaitsekaarkeevitus aktiivgaasis (MAG-keevitus) ........................................................................................ 10

3.1.3 Terminid ....................................................................................................................................................... 10

3.2 Omadused ja kasutusalad ........................................................................................................................... 12

3.3 Seadmestik ja tööpõhimõte ......................................................................................................................... 12

3.4 Kaitsegaaskaarkeevituse eelised ja puudused ........................................................................................... 14

3.5 Kontrollküsimused ....................................................................................................................................... 14

4. KEEVITUSASENDID .................................................................................................................................................15

4.1 Määratlus .................................................................................................................................................... 15

4.2 Klassifi katsioon ...........................................................................................................................................15

4.3 Kontrollküsimused ....................................................................................................................................... 16

5. ELEKTER JA MIG/MAG-KEEVITUS ..........................................................................................................................17

5.1 Elektrivool .................................................................................................................................................... 17

5.2 Elektripinge ................................................................................................................................................. 17

5.3 Elektritakistus .............................................................................................................................................. 18

5.4 „Ohmi seadus“ ............................................................................................................................................. 18

5.5 Ahelad ......................................................................................................................................................... 19

5.6 Lühis ............................................................................................................................................................ 20

5.7 Pingetüübid ja voolutüübid .......................................................................................................................... 21

5.7.1 Alalispinge ................................................................................................................................................... 21

5.7.2 Alalisvool ..................................................................................................................................................... 21

5.7.3 Vahelduvpinge ............................................................................................................................................. 22

5.7.4 Vahelduvvool ............................................................................................................................................... 22

5.8 Keevitusahel ................................................................................................................................................ 23

5.9 Kontrollküsimused ....................................................................................................................................... 23

6. KAARE TÜÜBID .......................................................................................................................................................24

6.1 Kaare kuumutav mõju ................................................................................................................................. 24

6.2 Lühike kaar .................................................................................................................................................. 25

6.2.1 Kontrollimatu lühike kaar ............................................................................................................................. 25

6.2.2 Kontrollitud (modifi tseeritud) lühike kaar ..................................................................................................... 26

6.3 Üleminekukaar ............................................................................................................................................ 27

6.4 Pihustav kaar .............................................................................................................................................. 27

6.5 Impulsskaar ................................................................................................................................................. 28

MIG/MAG keevituskursus 3

6.6 Kombineeritud kaared ................................................................................................................................. 28

6.7 Kontrollküsimused ....................................................................................................................................... 29

7. SEADMESTIK ...........................................................................................................................................................30

7.1 Vooluallikad ................................................................................................................................................. 30

7.1.1 Primaarlülitusega vooluallikas (invertervooluallikas) ................................................................................... 30

7.1.2 Digitaliseerimine ja automatiseerimine ........................................................................................................ 31

7.2 Traadisöötja .................................................................................................................................................32

7.3 Keevituspõletid ............................................................................................................................................ 34

7.3.1 Erinevad keevituspõletid ............................................................................................................................. 34

7.3.2 Keevituspõletite varu- ja kuluosad .............................................................................................................. 35

7.4 Jahutusseadmed ......................................................................................................................................... 36

7.5 Kaugjuhtimispult .......................................................................................................................................... 37

7.6 Tööpõhimõte ............................................................................................................................................... 37

7.7 Kontrollküsimused ....................................................................................................................................... 38

8. LISAMETALLID ........................................................................................................................................................39

8.1 Täistraadid .................................................................................................................................................. 39

8.2 Kaitsegaasi keskkonnas keevitatavad täidistraadid .................................................................................... 40

8.3 Kaitsegaasita täidistraadid .......................................................................................................................... 42

8.4 Kontrollküsimused ....................................................................................................................................... 43

9. KAITSEGAASID .......................................................................................................................................................44

9.1 Kaitsegaaside standardiseerimine ja klassifi tseerimine .............................................................................. 44

9.2 Kaitsegaasi kulu mõõdetuna gaasidüüsil .................................................................................................... 47

9.3 Kontrollküsimused ....................................................................................................................................... 47

10. PROTSESSI JUHTIMINE ...........................................................................................................................................48

10.1 Tööpunkti reguleerimine .............................................................................................................................. 48

10.2 Kaarepikkuse kontroll .................................................................................................................................. 50

10.3 Kaugus kontaktdüüsi ja töödetaili vahel (elektroodi väljaulatus) ................................................................. 51

10.4 Sünergiline keevitus .................................................................................................................................... 52

10.5 Induktsiooni efekt ........................................................................................................................................ 53

10.6 Impulsskaarkeevitus .................................................................................................................................... 54

10.7 Kontrollküsimused ....................................................................................................................................... 55

11. MIG/MAG KEEVITUSPROTSESSI VARIATSIOONID .................................................................................................56

11.1 CMT keevitus ..............................................................................................................................................56

11.2 Tandemkeevitus .......................................................................................................................................... 57

11.3 Laserhübriidkeevitus ................................................................................................................................... 58

11.4 GMAW jootmine ..........................................................................................................................................59

11.5 Kontrollküsimused ....................................................................................................................................... 60

12. KEEVISÕMBLUSTE TÜÜBID JA NENDE ETTEVALMISTUS .......................................................................................61

12.1 Liite ettevalmistus ........................................................................................................................................ 61

12.2 Keevisõmbluse paksus ............................................................................................................................... 62

12.3 Kontrollküsimused ....................................................................................................................................... 63

MIG/MAG keevituskursus 4

13. DEFEKTID KEEVISÕMBLUSES .................................................................................................................................64

13.1 Ülevaade keevisõmbluse defektidest .......................................................................................................... 64

13.2 Keevisõmbluse sisemised defektid ............................................................................................................. 64

13.3 Keevisõmbluse välimised defektid .............................................................................................................. 65

13.4 Kontrollküsimused ....................................................................................................................................... 66

14. TÖÖMEETODID .......................................................................................................................................................67

14.1 Tõmbav tehnika ........................................................................................................................................... 67

14.2 Tõukav tehnika ............................................................................................................................................ 68

14.3 Punkt- ja intervallkeevitus ........................................................................................................................... 68

14.4 Kontrollküsimused ....................................................................................................................................... 69

15. KEEVITUSMATERJALID ...........................................................................................................................................70

15.1 Legeerimata ja madallegeeritud materjalid ................................................................................................. 70

15.2 Austeniitsed materjalid ................................................................................................................................ 70

15.3 Alumiiniumi sulamid .................................................................................................................................... 71

15.4 Kontrollküsimused ....................................................................................................................................... 71

16. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS ..........................................................................................................................72

16.1 Kaare kiirgusest põhjustatud ohud .............................................................................................................. 72

16.2 Elektrivooluga seotud ohud ......................................................................................................................... 74

16.2.1 Avatud ahela pinge ...................................................................................................................................... 74

16.2.2 Kaitsemeetmed elektrivooluga töötamisel ................................................................................................... 76

16.3 Saasteained ja aurud .................................................................................................................................. 76

16.4 Kontrollküsimused ....................................................................................................................................... 77

17. KEEVITUSPROTSESSIDE JA PERSONALI KVALIFIKATSIOON .................................................................................78

17.1 WPS (keevitusprotseduuri spetsifi katsioon) ................................................................................................ 78

17.2 Protseduuri kvalifi tseerimine .......................................................................................................................78

17.3 Keevitaja sertifi tseerimine vastavalt standardile DIN EN ISO 9606 ............................................................ 78

17.4 Kontrollküsimused ....................................................................................................................................... 79

SÕNASTIK .............................................................................................................................................................................. I

MIG/MAG keevituskursus 5

TERE TULEMAST!

Meil on hea meel, et olete huvitatud meie MIG/MAG-keevituse kursusest.

Soovime teie koolitust toetada käesoleva dokumentatsiooni abil. Alltoodud lehe­külgedelt leiate palju kasulikku teavet MIG/MAG-keevituse kohta. Sellest kokku­võtlikust teosest leiate oma küsimustele õigeid vastuseid.

Loodame, et see koolitusprogramm teile meeldib ja soovime teile edu õppimisel!

WBA rahvusvaheline meisterkoolitaja Josef Kreindl

Lisateabe saamiseks võtke meiega ühendust:

Fronius International GmbH

Froniusplatz 1
4600 Wels
Austria

Josef Kreindl

Welding Business Academy
Tel: [phone]
[e-mail]

MIG/MAG keevituskursus 6

Kontaktandmed
lisateabe saamiseks

1. ÕPPE-EESMÄRGID

Pärast meie „MIG/MAG-keevituse“ koolituse läbimist olete järgnevate keevitus­protsesside kohta palju teada saanud:

/ Olete tuttav MIG/MAG-keevituse arenguajaloo ning peamiste protsessi-

põhimõtetega.

/ Oskate üksikasjalikult selgitada MIG/MAG-keevituse põhimõtteid ja kaare

kuumutusefekti.

/ Tunnete keevitusprotsesside eeliseid ja puuduseid.

/ Tunnete seadmestikku ja nende otstarvet ning oskate selgitada erinevate

seadmeosade funktsioone.

/ Tunnete protsessi juhtimise üksikasju ja teate, kuidas tööpunkti reguleerida.

/ Olete tuttav MIG/MAG-keevituse kaaretüüpidega.

/ Tunnete keevitusprotsesside lisametalle: kaitsegaasid, täis- ja täidistraadid.

/ Teate erinevate materjalide keevitamise põhitõdesid ja tunnete nendega

seotud töövõtteid.

/ Tunnete protsessivariantide erinevaid rakendusi.
/ Tunnete MIG/MAG-keevituseks sobivaid keevisliite profi ile, keevitusasendeid

ja võimalikke keevitusdefekte ning teate, kuidas neid vältida.

/ Omate teavet keevitusprotsesside ja personali kvalifi katsiooni kohta.

/ Tunnete ära võimalikud ohud ja tunnete ohutu käsitsemise ja ohutu töötamise

meetodeid.

Kas soovite rohkem teada saada?

Suurepärane! Koolitus võib alata!

Alustame!

MIG/MAG keevituskursus 7

2. PÕHITEADMISED:
MATERJALIDE ÜHENDAMINE

Eksisteerib mitmesuguseid tootmisprotsesse, mille hulka kuuluvad materjalide
vormimine, eraldamine, katmine ja ühendamine.

Vastavalt standardile DIN 8580 „Tootmisprotsessid - mõisted ja määratlused,
jagunemine", moodustavad ühendusmaterjalid põhirühma, mis hõlmab kõiki
keevitusprotsesse, kus ühendatakse (liidetakse) kaks või enam geomeetriliselt
määratletud kujuga tahket eset püsivalt üksteisega.

Materjalide ühendamisel tehakse vahet lahtivõetavate ja

püsi liidete vahel.

/ Näited lahtivõetavatest liidetest:

kruvid, tihvt- ja poltühendused, kiilud.

/ Näited püsiliidetest:

keevitamine, kõvajoodisjootmine, liimimine, neetimine.

Teine materjalide liitmise klassifi tseerimise viis on seotud liite

tüübiga. Siin eristatakse jäiku, profi il- ja pressliiteid.

/ Jäigad liited loovad ühenduse materjalis endas. Nende hulka kuuluvad

keevisliited ja joodetud liited.

Lahtivõetavad ja
püsiliited

Jäigad, profi il- ja

pressliited

/ Profi il-liited kasutavad komponentide ühendamiseks nende kuju. Nende

hulka kuuluvad konksud ja aasad.

/ Pressliiteid hoiavad koos hõõrdejõud.

MIG/MAG keevituskursus 8

3. KAITSEGAASKAARKEEVITUS
(GMAW)

3.1 Kaitsegaasiga keevitusprotsesside klassifi katsioon

Mõiste „kaitsegaaskaarkeevitus“ hõlmab kõiki kaarkeevituse protsesse, kus
keevisvanni kaitsmiseks soovimatu kokkupuute eest õhuhapnikuga kasutatakse
kaitsegaase.

Kaitsegaaskaarkeevitusprotsessid jagatakse erinevatesse rühmadesse. Neid
klassifi tseeritakse (joonis 1) alljärgnevate kriteeriumite alusel:

1. Kasutatava kaitsegaasi tüüp

2. Kasutatava elektroodi tüüp

Kaitsegaas-

kaarkeevitus protsessid

Kaitsegaaskaarkeevitus

sulavelektroodiga

MAG-keevitus

Joonis 1: Kaitsegaaskaarkeevitusprotsesside klassifi katsioon.

Kaitsegaasid jagunevad järgmiselt:

1. Aktiivgaasid

2. Inertgaasid

MIG-keevitus Plasmakeevitus

Kaitsegaaskaarkeevitus

sulamatu elektroodiga

TIG-keevitus

Kaitsegaasid kaitsevad

keevisvanni õhuhapniku eest.

Kaitsegaasiga
keevitusprotsesse
eristatakse vastavalt
gaasi ja elektroodi

tüübile.

Keevitustöö jaoks õige kaitsegaasi määramine sõltub mitmest kriteeriumist:

/ Keevitatava materjali tüüp

/ Majanduslikud kaalutlused

/ Kaitsegaasi sobivus keevitusprotsessiga.

Elektroodid jagunevad järgmiselt:

1. Sulavelektroodid (GMAW)

2. Sulamatud elektroodid (GTAW).

Sulavelektroodiga kaitsegaaskaarkeevituse liigid:

1. Kaitsekaarkeevitus inertgaasis (MIG)

2. Kaitsekaarkeevitus aktiivgaasis (MAG).

GMAW-i
klassifi katsioon.

MIG/MAG keevituskursus 9

3.1.1 Kaitsekaarkeevitus inertgaasis (MIG-keevitus)

Kaitsekaarkeevitus inertgaasis (MIG-keevitus) on saanud oma nime mitte­reageerivate (inertsete) gaaside kasutamise tõttu keevitamisel. Inertgaasideks
on argoon, heelium ja nende segud.

Inertgaasid

MIG-keevitamisel kasutatakse pihustuskaart või impulsskaart.

MIG-keevitust kasutatakse peamiselt mitteraudmetallide, alumiiniumi, magnee­siumi, vase ja titaani keevitamiseks.

3.1.2 Kaitsekaarkeevitus aktiivgaasis (MAG-keevitus)

MAG-keevituses lisatakse argoonile (kandegaas) aktiivseid kaitsegaase, nagu
näiteks süsinikdioksiid (CO2) või hapnik (O2). Keevisvanni kaitsegaasina on
võimalik kasutada ka puhast süsinikdioksiidi.

Erirakenduste jaoks, nt kõrgefektiivseks keevitamiseks või paksemate leht­metallide keevitamiseks kasutatakse ka kolmekomponendilisi gaase. Need
koosnevad argoonist, heeliumist ja süsinikdioksiidist. Kaitsegaasid kaitsevad
keevisvanni kokkupuute eest õhuhapnikuga.

Kaare ulatus MAG-keevitamisel on suur. Võimalik on keevitada nii lühiskaare,
üleminekukaare kui ka pihustus- ja impulsskaare vahemikus.

MAG-keevitust kasutatakse peamiselt legeerimata, madallegeeritud ja kõrg­legeeritud teraste keevitamiseks. Kõrglegeeritud teraste puhul on aktiivse gaasi
piirmäär piiratud maksimaalse väärtusega 3%.

GMAW (MIG-keevituse)

kaare tüübid

GMAW (MIG-keevituse)

materjalid

GMAW (MAG-keevituse)

kaare tüübid

GMAW (MAG-keevituse)

materjalid

3.1.3 Terminid

Kaitsegaaskaarkeevitusprotsessid jagatakse vastavalt standardile ISO 4063
erinevateks protsessivariantideks, sõltuvalt elektroodi ja kaitsegaasi tüübist.

MIG-keevitusprotsessi kirjeldamiseks kasutatakse erinevaid termineid (tabel 1):

KASUTUSALA NIMI

Saksamaa Metall-Inertgasschweißen (MIG)

Ühendkuningriik Metal inert gas welding

USA Gas metal arc welding

Tabel 1: Inertgaasis kaitsekaarkeevituse erinevad nimetused.

MIG/MAG keevituskursus 10

Ülemaailmne standard DIN EN ISO 4063 määrab MIG-keevitusprotsessile
erinevad numbrid sõltuvalt tüübist ja elektroodist (tabel 2):

Kaitsekaarkeevitus inertgaasis

täistraadiga

Kaitsekaarkeevitus inertgaasis

pulbertäidisega elektroodiga

Kaitsekaarkeevitus inertgaasis

metallpulbertäidisega elektroodiga

Tabel 2: MIG-keevitusprotsessi variandid.

Keevitusprotsess numbriga 131

Keevitusprotsess numbriga 132

Keevitusprotsess numbriga 133

Ka MAG-keevitusprotsessi puhul kasutatakse erinevaid termineid (tabel 3):

KASUTUSALA NIMI

Saksamaa Metall-Aktivgasschweißen (MAG)

Ühendkuningriik Metal active gas welding

USA Gas metal arc welding

Tabel 3: Aktiivgaasis kaitsekaarkeevituse erinevad nimetused.

Ülemaailmne standard DIN EN ISO 4063 määrab ka MAG-keevitusprotsessile
erinevad numbrid sõltuvalt tüübist ja elektroodist (tabel 4):

Kaitsekaarkeevitus aktiivgaasis

täistraadiga

Kaitsekaarkeevitus aktiivgaasis

pulbertäidisega elektroodiga

Kaitsekaarkeevitus aktiivgaasis

metallpulbertäidisega elektroodiga

Tabel 4: MAG-keevituse protsessi variandid.

Keevitusprotsess numbriga 135

Keevitusprotsess numbriga 136

Keevitusprotsess numbriga 138

Joonis 2: Käsikaarkeevitus kaitsegaasiga.

MIG/MAG keevituskursus 11

3.2 Omadused ja kasutusalad

Kaitsegaaskaarkeevitust (GMAW) kasutatakse praktiliselt kõikides metalli tööt­le mise valdkondades. Peamisteks kasutusvaldkondadeks on sõidukite ehitus
ja remont, teraskonstruktsioonid, sillaehitus ja masinaehitus. Kaitsegaas kaar­kee vi tuse protsessivariandid sobivad ideaalselt erineva paksusega materja li­de jaoks. Sõidukiehituses on seetõttu võimalik keevitada õhukesi metall-lehti,
samas kui suuri ja paksude seintega töödetaile saab keevitada terasetöötluses
ja raskemasinaehituses.

Kaitsegaaskaarkeevitust iseloomustab terve rida omadusi: sellel on kõrge peale­sulatustegur ja sügav läbikeevitus. See on äärmiselt kulutõhus, seda on lihtne
kasutada ja seda saab täielikult automatiseerida. Arvestades täidismetallide
kulu, on kaitsegaaskaarkeevitus kõige sagedamini kasutatav keevitusprotsess.

Kaitsegaaskaarkeevituse
peamised kasutusalad

Kaitsegaaskaarkeevituse
omadused

Viimastel aastatel on kaitsegaaskaarkeevitust hakatud üha enam kasutama
legeerimata ja madallegeeritud konstruktsiooniteraste keevitamiseks. Impulss­tehnoloogia võimaldab kaitsegaaskaarkeevitust kasutada ka alumiiniumi ja
kõrglegeeritud terase keevitamiseks.

3.3 Seadmestik ja tööpõhimõte

Seadmestik: MIG/MAG-keevitusel kasutatakse alalisvoolu. MIG/MAG-keevitu­sel põleb kaar töödetaili ja sulavelektroodi vahel; viimane on ühtlasi ka vajalikuks
täitematerjaliks (joonis 3).

MIG/MAG-keevitusel tekitatakse kuumus elektrikaare abil. Keevituskaar on
kaar lahendus, läbi mille voolab elektrivool. Kaarlahenduse tekkeks peab
elektroo di ja detaili vaheline gaas olema ioniseeritud.

1 Võrguühendus
2 Vooluallikas
3 Voolikupakett
4 Maanduskaabel
5 Maandusklamber
6 Töödetail
7 Lisametall
8 Kaar
9 Keevituspõleti
10 Kaitsegaasiballoon

Kaitsegaaskaarkeevituse
materjalid

Kaared

Joonis 3: MIG/MAG-keevituse seadmestik.

MIG/MAG keevituskursus 12

Tööpõhimõte: Keevitustraat (joonis 4, b) on sisuliselt lõpmatu. See tuleb kas

poolilt või trumlilt ja juhitakse läbi vooludüüsi (c) traadisöödurullide (a) abil.
Traadi vaba ots on suhteliselt lühike, mis võimaldab õhukestest elektroodidest
hoolimata kasutada suurt voolutugevust.

„Lõpmatu“ keevitustraat

Kaitsegaas (f) voolab välja elektroodi ümbritsevast gaasidüüsist (d). Kaitsegaasi
ülesandeks on kaitsta kaart (e) ja keevisvanni kokkupuute eest õhuhapnikuga.

+poolus

a) Traadisöötja
b) Keevitustraat
c) Kontaktdüüs/

vooludüüs

-poolus

Joonis 4: Kaare detailvaade kaitsegaaskaarkeevitusel.

d) Gaasidüüs
e) Kaar
f) Kaitsegaas

Kaitsegaas

MIG-keevitusel kasutatakse inertgaase – argooni, heeliumi või
nende segusid.

MAG-keevitusel kasutatakse kahe-, kolme- või neljakomponendi­lisi gaasisegusid, mille koostise hulka kuuluvad süsinikdioksiid
(CO2), argoon, heelium või hapnik (O2). Võib kasutada ka puhast
süsinikdioksiidi.

MIG- ja MAG-

keevituse gaasid

MIG/MAG keevituskursus 13

3.4 Kaitsegaaskaarkeevituse eelised ja puudused

Eelised

+ Kõrge pealesulatuskiirus
+ Räbu ei moodustu
+ Kaare lihtne süütamine
+ Sobib suurepäraselt mehhaniseeritud ja automatiseeritud keevitamiseks
+ Traadi konstantne läbimõõt nii õhemate kui paksemate töödetailide

keevitamisel

+ Mitte-, madal- ja kõrglegeeritud CrNi terased keevitatakse MAG-

keevitusega

+ MIG-keevitus sobib alumiiniumi, magneesiumi ja niklipõhiste materjalide,

samuti vase ja titaani keevitamiseks

+ Suured keevituskiirused rahuldava keevituskvaliteediga
+ Sobib hästi asendist väljas keevitamiseks (eelistatav madalama

võimsusvahemiku korral)

+ Juurte pilukeevitus (õhuvahe täitmine) vastava liite ettevalmistuse või

abiseadmetega (juuretugi)

+ Suhteliselt madalad kulud lisamaterjalidele

Puudused

- Keevitamine õues või tuuletõmbusega ruumides pole võimalik ilma

kaitsegaasi keskkonda säilitavate seadmeteta.

- Kaitsegaaskaarkeevitus on tundlik rooste ja niiskuse suhtes.

- Kaitsegaaskaarkeevitus on pisut vastuvõtlikum poorsuse ja

kokkusulamatuse suhtes kui teised keevitusprotsessid.

- Mittepoorne keevisõmblus saavutatakse ainult kaitsegaasi suurema CO

sisalduse korral, mis omakorda suurendab pritsmete tekkimist.

- Keevisõmbluse kvaliteet võib olla osaliselt madalam kui TIG-keevituse

korral.

3.5 Kontrollküsimused

/ Milliseid materjale keevitatakse peamiselt MIG-keevitusega?

/ Nimetage MIG/MAG-keevituse neli eelist.

2

/ Kui kõrge peaks olema aktiivgaasi protsent kõrglegeeritud materjalide

keevitamisel?

MIG/MAG keevituskursus 14

4. KEEVITUSASENDID

4.1 Määratlus

Sõltuvalt viisist, kuidas komponente liidetakse, saab eristada kaht põhilist
keevitusmeetodit:

1. Põkkõmblus

2. Nurkõmblus

Põkkõmblusega liidete puhul asetatakse komponendid üksteise suhtes 180°

nurga alla ja keevitatakse seega ühtlaselt. Tagamaks, et keevisõmblus ulatuks
läbi kogu detaili, kasutatakse 5 mm paksustel või paksematel materjalidel
kõigepealt nurklihvijat, tekitamaks liidetavate detailide vahel V-kujulise faasi.

Nurkõmblusega liidete puhul asuvad keevitatavad detailid üksteise suhtes
nurga all (tavaliselt täisnurga all). Sõltuvalt viisist, kuidas komponente liidetakse,
tehakse vahet erinevat tüüpi nurkõmbluste vahel: nagu näiteks sisemine,
välimine, nurk-, katte-, või T-liide. Keevitatavate detailide ja elektroodi asend
keevis õmbluse suhtes annavad tulemuseks suure hulga keevitusasendeid.

Põkkõmblus

Nurkõmblus

Keevitusasendid kirjeldavad keevisõmbluse asendit keevitus­protsessi ajal.

Iga keevitusasend nõuab kindlat töötehnikat. Lisaks sellele mõjutab keevitus-
asend ka järgmisi parameetreid:

/ Voolutugevust

/ Millist keevituspõletit valida

/ Keevitusparameetreid

/ Põleti juhtimist

/ Pealesulatustegurit

/ Keevisõmbluse välimust

4.2 Klassifi katsioon

Keevitusasendid on klassifi tseeritud vastavalt rahvusvahelisele standardile DIN

EN ISO 6947. Kooskõlas selle standardiga rakendatakse erinevate keevitus-

asendite rahvusvahelist klassifi katsiooni (joonis 6):

Keevitusasendite

määratlus.

MIG/MAG keevituskursus 15

PA All-asendis põkk- ja

nurkõmblus

PB Alumine nurkasend
PC Horisontaalasend
PD Ülemine nurkõmbluse asend
PE Laeasend

PF Alt-üles vertikaalasend
PG Ülalt-alla vertikaalasend
PH Torude keevisõmblused,

alt-üles keevitus

PJ Torude keevisõmblused,

ülalt-alla keevitus

Keevitusasendite

klassifi katsioon

vastavalt standardile

DIN EN ISO 6947.

kinnitatud toru,
alt-üles asend
(5F alt-üles*)

J-L045
kinnitatud toru
kaldasend,
ülalt-alla keevitusasend
(6G ülalt-alla*)

kinnitatud toru,
ülevalt-alla
(5F ülalt-alla*)

kinnitatud toru,
alt-üles asend
(5G alt-üles*)

J-L045
kinnitatud toru
kaldasend,
alt-üles keevitusasend
(6G alt-üles*)

plaat,
ülalt-alla asend
(3F ülalt-alla*)

plaat,
alt-üles asend
(3F alt-üles*)

kinnitatud toru,
ülalt-alla asend
(5G ülalt-alla*)

plaat,
ülalt-alla asend
(3G ülalt-alla*)

plaat,
alt-üles asend
(3G alt-üles*)

plaat,
allasend
(1F*)

plaat,
allasend
(1G*)

H

P

P

G

plaat,
laeasend

P

P

J

F

pöörlev toru,
allasend
(1G*)

A

P

P

E

plaat,
laeasend
(4G*)

P

B

u

n

pöörlev toru,
allasend
(1FR*)

P

C

D

P

õ

k

r

õ

p

u

l

b

m

kinnitatud toru,
alumine nurkasend
(2F*)

plaat,
horisontaal asend
(2G*)

s

u

l

b

m

õ

k

k

kinnitatud toru,
ülemine nurkõmbluse
asend
(4F*)

s

plaat,
alumine nurkasend
(2F*)

pöörlev toru,
alumine nurkasend
(2FR*)

plaat,
horisontaal­asend

kinnitatud toru,
horisontaalasend
(2G*)

toru,
ülemine nurkõmbluse
asend
(4F*)

Joonis 5: Keevitusasendid vastavalt standardile DIN EN ISO 6947.

4.3 Kontrollküsimused

Milline on standardi DIN EN ISO 6947 järgi lehtmetallide ja plaatide alt-üles

keevitusasendi lühend?

Milline on standardi DIN EN ISO 6947 järgi lehtmetallide ja plaatide laeasendi

lühend?

MIG/MAG keevituskursus 16

5. ELEKTER JA
MIG/MAG-KEEVITUS

MIG/MAG-keevituse puhul on oluline tunda elektri- ja keevitusahelaid ning olla
teadlik nende sarnasustest ja erinevustest.

5.1 Elektrivool

Sümbol: I Ühik: Amper (A)

Vool on negatiivselt laetud laengukandjate (elektronide) suunatud liikumine.
Valemi sümbol I kirjeldab vooluhulka, mis liigub läbi juhi ristlõike kindla aja­vahemiku jooksul.

Voolu liikumapanemiseks on vajalik elektripinge. Pinge genereeritakse kahe
erinevalt laetud pooluse vahel ja see on sarnaselt veesurvele liikumapanev
jõud, mis põhjustab elektrilaengu liikumise. Mida kõrgem pinge, seda rohkem
voolu saab liikuda.

Takistus on pinge „vastane“, kuna takistuse kohtamisel pinge väheneb.

Aatomite tuumas asuvad prootonid ja neutronid ning aatomi mitmest kihist
koosneval kestal asuvad elektronid. Prooton on positiivse laenguga, neutronil
laeng puudub ja elektronil on negatiivne laeng. Kuigi prootonite, neutronite
ja elektronide arv on iga materjali puhul erinev, on aatomituum alati positiivse
laenguga.

Kokkulepitud liikumissuund (nt joonistel) on plusspooluselt
miinuspoolusele. Tegelik füüsikaline liikumissuund on miinus-
pooluselt plusspoolusele.

5.2 Elektripinge

Aatomid, prootonid ja
elektronid

Voolu kokkulepitud
ja tegelik
liikumissuund

Sümbol: U Ühik: Volt (V)

Elektripinge tekib kahe vastaslaenguga punkti vahel, näiteks positiivse ja
negatiivse pooluse vahel.

MIG/MAG keevituskursus 17

Erineva suurusega laengud üritavad voolu liikumise kaudu üksteist tasa­kaalustada. Seda erinevust nimetatakse pingeks. Mida kõrgem pinge, seda
suuremaid vahemaid saab ületada. Vool saab liikuda ainult pinge olemasolul.

Valemi sümbol U tähistab elektrilaengu erinevuse suurust.

5.3 Elektritakistus

Sümbol: R Ühik: Oom (Ω)

Elektritakistus tähistab, kui palju elektronide liikumine aeglustub voolu liikumisel.
Takistus on seega elektrijuhtivuse pöördväärtuseks: kõrge elektrijuhtivusega
materjalidel on väike takistus, halbadel elektrijuhtidel on kõrge takistus.

Elektripinge tekitab elektrivoolu.

Kõikidel ainetel on elektronide liikumise suhtes erinev takistus. Tehakse vahet
juhtide, pooljuhtide ja mittejuhtide vahel. Elektrijuhtide puhul (metallid jne)
elektrilaengu kandjad liiguvad. Mittejuhtides (nt klaas või kumm) on elektrilaengu
kandjad liikumatud.

5.4 „Ohmi seadus“

Ohmi seadus sai nime Georg Simon Ohmi järgi, kes selle avastas. Ta tõestas,
et voolu, pinge ja takistuse vahel eksisteerib lineaarne suhe:

1. Elektriline voolutugevus ja elektripinge sõltuvad üksteisest.

2. Püsitakistusel suurenevad voolutugevus ja pinge proportsionaalselt.

3. Püsivoolu korral on pinge ja takistus üksteisega proportsionaalsed: mida

suurem on takistus, seda kõrgem on pinge.

4. Püsipinge korral on voolutugevus takistusega pöördvõrdeline: takistuse

suurenedes voolutugevus väheneb.

Juhid, pooljuhid ja
mittejuhid

Ohmi seaduse valem on seega järgmine: U = R x I

MIG/MAG keevituskursus 18

„Ohmi seadus“.

5.5 Ahelad

Elektriahel koosneb vähemalt ühest vooluallikast ja erinevatest elektrilistest
komponentidest, mida saab omavahel ühendada.

Ahela põhikomponendid:

/ Pinge- ja/või võimsusallikas energiageneraatorina

(vooluallikas, aku, dünamo jne)

/ Elektritarbijad (mootor, lamp jne), mis on üksteisega

ühendatud juhtmete abil

/ Lüliti

/ Juhtmed

Eksisteerib kahte erinevat tüüpi ahelaid:

Ahela
põhikomponendid

1. Suletud ahelad

2. Avatud ahelad

Suletud ahelas on eraldiseisvad elemendid üksteisega ühendatud sellisel viisil,
et laengut saab transportida: vool liigub (joonis 6).

I: Vool

Pingeallikas/generaator

Elektritarbija

A: Ampermeeter
S: Lüliti
R: Takisti/kaitse

: Elektrivoolu suund

Joonis 6: Suletud ahel.

Vooluahela variandid

Suletud ahel

MIG/MAG keevituskursus 19

Avatud vooluahelas ühendus katkestatakse, mis tähendab, et elektrivool ei
liigu (joonis 7). Katkestus võib toimuda tahtlikult lüliti abil või juhtuda tahtmatult,
näiteks lahtise kontakti, puuduva juhtme vms tõttu.

Pingeallikas/generaator

Elektritarbija

A: Ampermeeter
S: Lüliti
R: Takisti/kaitse

Joonis 7: Avatud ahel.

5.6 Lühis

Elektrilühis (joonis 8) on elektrilise toite- või pingeallika kahe pooluse vaheline
peaaegu takistuseta ühendus. Lühise korral langeb pinge peaaegu nullini.

Avatud ahel

Lühise tekkimisel saavutab elektrivool oma maksimaalse väärtuse (algne lühise­vool). See vool on piiratud ainult juhtme takistuse ja võimsus- või pingeallika
efektiivse sisetakistusega.

Pingeallikas/generaator

Elektritarbija

Lühis

A: Ampermeeter
S: Lüliti
R: Takisti/kaitse

Joonis 8: Lühis.

Lühis

MIG/MAG keevituskursus 20

5.7 Pingetüübid ja voolutüübid

5.7.1 Alalispinge

Kokkuleppeliselt ja joonistel liigub vool alati pingeallika plusspooluselt miinus­poolusele. Kui pooluste polaarsus ei muutu ja elektrivoolu liikumissuund jääb
samaks, nimetatakse seda alalispingeks.

Alalispinge on elektripinge, mille tugevus (väärtus) ja suund
(polaarsus) ei muutu (joonis 9).

5.7.2 Alalisvool

Erinevad nimetused:

SAKSA KEELES

RAHVUSVAHELINE NIMI

LÜHEND

SÜMBOL

Tabel 5: Alalisvoolu erinevad nimetused.

Alalisvool on elektrivool, mille tugevus (väärtus) ja suund
(polaarsus) ei muutu (joonis 9).

Alalispinge
määratlus

Gleichstrom

Direct Current

DC

Alalisvoolu
määratlus

MIG/MAG-keevitusel kasutatakse alalisvoolu.

Pinge

Voolutugevus

Joonis 9: Alalisvool ja alalispinge.

Segavoolu, mille peamiseks komponendiks on alalisvool, nimetatakse samuti
alalisvooluks, seda juhul kui voolukõikumised on kasutuseesmärgi jaoks
kaduv väikese tähendusega.

MIG/MAG keevituskursus 21

5.7.3 Vahelduvpinge

Eksisteerivad pingeallikad (nt pistikupesad), kus polaarsus muutub perioodiliselt.
Pinge muutumise tõttu muutub ka elektrivoolu liikumissuund. Seda nimetatakse
vahelduvpingeks.

Vahelduvpinge on elektripinge, kus tugevus (väärtus) ja suund
(polaarsus) muutuvad regulaarselt ja perioodiliselt (joonis 10).

5.7.4 Vahelduvvool

Erinevad nimetused:

SAKSA KEELES

RAHVUSVAHELINE NIMI

LÜHEND

SÜMBOL

Tabel 6: Vahelduvvoolu erinevad nimed.

Vahelduvvool on elektrivool, mille tugevus (väärtus) ja suund
(polaarsus) muutuvad regulaarselt ja perioodiliselt. Positiivsete ja
negatiivsete väärtuste perioodilise kordumise tõttu on keskmine
voolutugevus ajas null (joonis 10).

Vahelduvpinge
määratlus

Wechselstrom

Alternating Current

AC

Vahelduvvoolu
määratlus

Eksisteerib erinevat tüüpi vahelduvvoolu. Vahelduvpinge lainekuju kirjeldab

vaheldumise suurust. Puhasteks vaheldumissuurusteks on täisnurkgraafi k,
trapetsoidgraafi k, kolmnurkgraafi k, sinusoidgraafi k või kõigi nende variantide

segu.

Pinge

Vool

90 ° 180 °

Joonis 10: Vahelduvvool ja vahelduvpinge.

270 °

360 °

MIG/MAG keevituskursus 22

5.8 Keevitusahel

Keevitusahel käitub elektriahelana, mis tähendab, et Ohmi seadus kehtib ka
keevitusahela kohta.

Ent keevitusahel koosneb elektriahelaga võrreldes erinevatest komponentidest.

Keevitusahela komponendid:

Vooluallikas

Keevituspõleti

Lisametall

Töödetail

Keevitusahel käivitab kaare moodustumise, ilma milleta pole MIG/MAG­keevitus võimalik.

Keevitusahelas kasutatakse keevitusvoolu jaoks valemi sümbolit Is (A), samas
kui Us (V) tähistab keevituspinget.

5.9 Kontrollküsimused

/ Mis nime kannab elektripinge ühik?

/ Mis nime kannab elektrivoolu ühik?

Keevitusahela
komponendid

/ Mis tüüpi elektrivoolusid ja -pingeid eksisteerib?

/ Mis tüüpi elektrivoolu kasutatakse MIG/MAG-keevituses?

MIG/MAG keevituskursus 23

6. KAARE TÜÜBID

6.1 Kaare kuumutav mõju

Kaare moodustamise põhiliseks eeltingimuseks on suletud vooluahel. Igas
ahelas on positiivselt ja negatiivselt laetud poolus. Negatiivselt laetud poolusel
on liigsel hulgal elektrone.

Keevitustraadi ja töödetaili vaheline kontakt tekitab lühise. See lühis põhjustab
keevitustraadi otsa kuumenemist sellisel määral, et väljuvad negatiivse poolu­sega elektronid. Ahelas rakendatav pinge põhjustab plusspoolusele liikuvate
elektronide liikumiskiiruse suurt kiirenemist. Kui need kohtuvad kaare sambas
neutraalsete gaasiaatomitega, vabanevad täiendavad elektronid ja gaasiaatom
muutub positiivseks iooniks (joonis 11).

ioonid

elektronid

Joonis 11: Kuumutamise mõju kaares.

Temperatuur plusspoolusel on alati kuumem kui miinuspoolusel.
Seetõttu on keevitustraadil gaaskeevitusel alati positiivne polaar­sus.

Eksisteerib erinevat tüüpi kaari (joonis 12):

/ CMT kaar (ColdMetalTransfer)

/ Lühike kaar

/ Ülemineku kaar

/ Pihustav kaar

Keevitustraadil
on alati positiivne

polaarsus.

MIG/MAG keevituskursus 24

/ Impulsskaar

/ Kõrgefektiivne kaar

Nende kaaretüüpide vahelised piirid on muutlikud

KÕRGEFEKTIIVNE KAAR

IMPULSSKAAR

PIHUSTAV KAAR

ÜLEMINEKU KAAR

LÜHIKE KAAR

CMT KAAR

Joonis 12: Kaare tüübid.

MIG/MAG-keevitusel siirdub materjal kaarefaasi ajal dünaamiliselt sulavelektroo­dilt töödetailile. See võib toimuda kas lühisega või ilma. Materjali siirdamisel
kasutatav kaare tüüp sõltub keevituspingest (Us) ja keevituse voolutugevusest
(As).

Kui keevituse voolutugevus või pinge suureneb, muutub MIG/
MAG-keevituse ajal materjali siirdumistüüp:

/ Kaare pinge suurenedes tilkade hulk suureneb ja materjali

siirdumine muutub lühisevabaks.

/ Voolutugevuse suurenedes suureneb tilkade arv. Samal ajal

väheneb nende maht.

6.2 Lühike kaar

6.2.1 Kontrollimatu lühike kaar

Kontrollimatu lühike kaar on madalamas võimsusvahemikus olev kaar koos
sulav elektroodiga.

Lühike kaar süüdatakse keevitustraadi ja töödetaili vahelise hetkelise kontakti
abil. See tekitab kõrge, kiiresti kasvava lühisvoolu (joonis 13).

Kuumus põhjustab keevitustraadi vedeldumise ja keevismaterjali tilk eraldub.
Kui lühise sild katkeb, süttib kaar uuesti.

Materjali siirdumist

mõjutavad keevitus-

voolu tugevus ja
keevituspinge

MIG/MAG keevituskursus 25

Joonis 13: Kontrollimatu kaar.

Lühikese kaare abil on keevitamine võimalik praktiliselt igas asendis. Kontrolli­matu lühikese kaare pealesulatustegur on aga madal. Kontrollimatu lühike
kaar sobib seetõttu ideaalselt õhukeseseinaliste komponentide keevitamiseks,
asendikeevituseks, juureläbimite tegemiseks ja õhuvahe täitmiseks.

6.2.2 Kontrollitud (modifi tseeritud) lühike kaar

LSC (LowSpatterControl) funktsiooni abil luuakse modifi tseeritud lühike kaar,

millel on äärmiselt kõrge kaare stabiilsus. LSC põhimõte põhineb eeldu sel, et
lühis hajub madala voolutugevuse juures. Selle tulemuseks on pehme taas­süttimine ja stabiilne keevitusprotsess (joonis 14). See erineb märkimis väärselt
kontrollimatust lühikesest kaarest.

Joonis 14: Kontrollitud kaar.

Lühikese kaare kasutusalad

Kontrollitud lühikese kaare abil saavutab kasutaja kõrgekvaliteedilised keevis­õmblused väga väheste pritsmete ja suurema pealesulatusteguriga.

Kontrollitud kaare efekt

MIG/MAG keevituskursus 26

6.3 Üleminekukaar

Üleminekukaare korral vahelduvad lühised ja pihustavad siirdumised
(joonis 15).

Joonis 15: Üleminekukaar.

Üleminekukaare puhul toimuvad lülitused lühiste ja pihustavate
siirdumiste vahel ebaregulaarsete intervallidega. Lisaks suu re neb
pritsmete hulk, kuna suhteliselt kõrge vool mõjutab keevitus pisaraid
tugevalt. Seetõttu on üleminekukaare tõhus kasutamine praktiliselt
võimatu. Seetõttu tuleks üleminekukaart alati vältida!

Vältige ülemineku-

kaart igal
võimalusel!

6.4 Pihustav kaar

Pihustav kaar põleb pidevalt ilma lühiseta (joonis 16).
Lisametall siiratakse seetõttu suurel kiirusel ja peenete tilkadena keevisvanni.

Joonis 16: Pihustav kaar.

Pihustava kaare kõrge soojusenergia loob suurema kuumusest mõjutatud ala
kui lühike kaar. Seetõttu on ka töödetaili deformatsioon pihustava kaare puhul
suurem.

Pihustustava kaare omaduste hulka kuulub suur pealesulatustegur ja sügav läbi ­keevitus. Seetõttu on pihustav kaar ideaalne paksemate lehtmetallide keevita­miseks.

Pihustava kaare omadused

Pihustava kaare omadused ja
kasutusalad

MIG/MAG keevituskursus 27

6.5 Impulsskaar

Impulsskaare abil juhitakse materjali siirdumist impulsside abil suure täpsusega
(joonis 17).

Põhivoolu faasis vähendatakse energiasisendit sellisel määral, et kaar vaevu
stabiilselt põleb ja töödetaili pind on eelkuumutatud. Impulssvoolu faasis tagab
õigesti ajastatud vooluimpulss keevispisara täpse eraldumise.

Joonis 17: Impulsskaar.

Impulsskaar kõrvaldab peaaegu täielikult soovimatud lühised ja samaaegse
pisara plahvatuse. Selle tulemusel puuduvad impulsskaarega keevitamisel
kontrol li matud pritsmed.

Impulsskaare eelised:

+ Väheste pritsmetega keevitamine kogu võimsusvahemiku ulatuses

Impulsskaare funktsionaalsus

+ Läbikeevituse kontroll pealekeevitusel

+ Suurema läbimõõduga keevitustraatide kasutamine õhukese lehtmetalli

keevitamiseks (nt alumiiniummaterjalid)

6.6 Kombineeritud kaared

Kombineeritud kaared koosnevad sageli impulsskaartest ja lühikestest kaartest
(joonis 18).

Joonis 18: Kombineeritud kaared.

Vajaminev läbikeevitus ja soojussisend luuakse impulsskaare faasis.
Lühikese kaare faas hoolitseb keevisvanni jahutamise eest, tagades seeläbi
keevisvanni parema kontrollitavuse.

MIG/MAG keevituskursus 28

Kombineeritud kaari kasutatakse sageli asendikeevituseks (asend PF).

6.7 Kontrollküsimused

/ Millised on lühikese kaare puudused?

/ Millised on üleminekukaare iseloomulikud omadused?

/ Mis eristab pihustavat kaart teistest kaartest?

/ Millised on impulsskaare eelised?

Kombineeritud kaared sobivad

ideaalselt asendikeevituseks.

/ Mis on keevitustraadi poolus MIG/MAG-keevitusel?

MIG/MAG keevituskursus 29

7. SEADMESTIK

7.1 Vooluallikad

Kaitsekaarkeevitus inertgaasiga ja kaitsekaarkeevitus aktiivgaasiga nõuavad
kõr get voolutugevust ja madalat pinget. See tähendab, et vaja läheb keevitus­vooluallikat. Keevitusvooluallikad muudavad võrgust tuleva (kõrge pinge ja
madala voolutugevusega) voolu keevitamiseks sobivaks vooluks. Lisaks
vastutavad keevitusvooluallikad võrgust tuleva vahelduvpinge alaldamise ja
keevitusvoolu reguleerimise eest. Kaasaegseid keevitusvooluallikaid juhitakse
digitaalselt, mis võimaldab keevitusvoolu tugevust lõpmatult reguleerida. See
on oluline erineva paksusega lehtmetalli keevitamisel.

7.1.1 Primaarlülitusega vooluallikas (invertervooluallikas)

Invertervooluallikad (joonised 19 ja 20) esindavad kaasaegseimat tehnika taset.
Need seadmed muudavad madala võrgupinge võimsuse lülitatava sagedustrafo
abil suure voolutugevusega keevituskaareks.

Keevitusvooluallika ülesanded

Joonis 19: Kompaktne invertervooluallikas. Joonis 20: Eraldi söötjaga invertervooluallikas.

Invertervooluallikad on ehitatud nii, et keevitustrafo asub transistori järel.

Invertervooluallikate disain on seotud transistori mahu ja sagedusega: Trafode
elektripõhimõtete kohaselt sõltub trafode kaal ja maht nende töösagedusest.

MIG/MAG keevituskursus 30

Trafode kaal ja maht.

Kehtivad järgmised põhimõtted: Mida kõrgem on sagedus,
seda väiksem on trafode maht. IGPT transistoride sagedus on
umbes 35–40 KHz.

Kõrge lülitussageduse kasutamise tagamiseks tuleb kõigepealt alaldada
võrgust tulev vahelduvpinge. See muundamine (= invertimine) on see, mille
järgi invertervooluallikad oma nime on saanud: võrgupinge alaldatakse kohe
pärast pealülitit. Kui primaarne alaldi on muutnud vahelduvvooluvõrgu pinge
alalispingeks, kasutatakse kõrgsageduse genereerimiseks transistorlülitit.
Seejärel alaldatakse trafo pinge veel kord lõplikult (joonis 21).

Kõrgsagedus - väike

maht

Inverteri tööpõhimõte

2 3 4 5 6

1

7

1 Sisend: sinusoidne vahelduvvool
2 Primaarne alaldamine
3 Puhverdamine ja lülitused
4 Muundamine
5 Sekundaarne alaldamine
6 Silumine
7 Keevitusväljund

Joonis 21: Inverteri tööpõhimõte plokkskeemina.

Selle konfi guratsiooni põhjal on invertervooluallikad kerged, väikesemõõdulised

ja piiramatu jõudlusega. Invertervooluallikaid on lihtne transportida, mistõttu on
need ideaalsed välitöödel kasutamiseks. Invertervooluallikate üheks eeliseks
on nende kõrge elektriline kasutegur, mis võib olla kuni 90%.

7.1.2 Digitaliseerimine ja automatiseerimine

Võimalus süsteemi täielikult digitaliseerida (mis on tänapäeval võimalik), on
vooluallikate pidevas arendamises revolutsioonilise tähtsusega, kuna digitali­see rimine võimaldab keevitusomadusi, st kaare karakteristikuid seadistada
tark varaliselt.

Invertervooluallika eelised

MIG/MAG keevituskursus 31

Digitaliseerimine avab ka ennenägematud võimalused keevitusprotsessi tark­varaliseks mõjutamiseks. Samal ajal suurendab digitaalselt juhitav protsess
keevitus tulemuste täpsust ja korratavust, kuna välistatakse temperatuuri kõiku­mise poolt mõjutatavad analoogkomponendid.

Keevitusprotsessi mõjutamiseks

saab kasutada tarkvara.

Kaasaegse riistvara teiseks eeliseks on kommunikatsioon vooluallika ja süstee mi
komponentide (traadisöötja, kaugjuhtimispult jne) vahel. Saab lugeda andmeid
tööprotsessi kohta või rakendada parameetrite seadistusi mitte ainult vooluallikal,
vaid ka otse roboti kontrolleril.

Joonis 22: Invertervooluallikas koos roboti ja välise traadisööturiga.

Seadme side

Oluline: Kaitsegaasiga kaarkeevitussüsteemi valimisel on oluline
veenduda, et vooluallika jõudlus oleks piisav. Süsteemi jõudlus­andmed on kirjas tehniliste andmete sildil.

7.2 Traadisöötja

Traadisöötja ja traadi etteandekiirus on MIG/MAG-keevitusprotsessis üliolulised.
Traadisöötja mõjutab keevitustulemust algusest peale. Kuna traadi etteanne
mõjutab nii suurt osa keevitusprotsessist, peab traadisöötja töötama ohutult,
täpselt ja võimalikult sujuvalt.

Traadi etteanne käsi- (joonis 23) või mehhaniseeritud keevitamise ajal (joonis 24)
tehakse tavaliselt erinevat tüüpi traadisöötjate abil.

Vooluallikas peab
olema piisavalt

võimas.

Traadisöötja mõjutab
keevitustulemust.

MIG/MAG keevituskursus 32

Joonis 23: Manuaalne traadisöötja.

Joonis 24: Traadisöötja paigaldamiseks
roboti teljele.

Traadisöötjatel kasutatakse kahe ja nelja rullikuga veosüsteeme, samas kui
kvaliteetsed tööstuslikud seadmed töötavad alati 4 rulliku veoga.

Kehtivad järgmised põhimõtted: Veorullikud peavad alati
sobima kasutatava traadi läbimõõduga!

Veorullikud on hõlpsamaks tuvastamiseks tähistatud värvikoodiga (joonis 25).

Joonis 25: Värvikoodiga veorullikud ja nende skeem.

Veorullikutel on erinevad sooneprofi ilid. Kasutatav sooneprofi il sõltub kasutatava

keevitustraadi tüübist. Pehmeid traate, näiteks alumiiniumtraate, tuleks sööta

ümara sooneprofi iliga. See hoiab ära traadi mistahes deformatsiooni. Terastraate
veetakse edukalt ümara sooneprofi iliga, ent mõnikord ka trapetsikujulise soone­profi iliga.

Veorullikud ja traadi
läbimõõt peavad

ühilduma.

Traadi kuju ja veorulliku soone
tüüp

Traadisöötja traadi etteandekiirus on digitaalselt juhitava mootori abil sujuvalt
muudetav vahemikus 0-30 m/min, mis tagab täpsuse ja kõrge korratavuse.

Kompaktsetes süsteemides integreeritakse traadisöötja otse vooluallikaga
(joonis 19, lk 30). Teise võimalusena saab traadisöötja paigaldada ka voolu­allikale. Koos ühendavate voolikupakettidega laiendavad need tööraadiust.
Mehhaniseeritud rakenduste jaoks paigaldatakse traadisöötja sageli otse roboti
teljele (joonis 22, lk 32).

MIG/MAG keevituskursus 33

Etteandekiirus

7.3 Keevituspõletid

7.3.1 Erinevad keevituspõletid

MIG/MAG-keevituseks leidub palju erinevat tüüpi keevituspõleteid:

/ Õhkjahutusega keevituspõletid

/ Vesijahutusega keevituspõletid

/ Vahetatavate peaga keevituspõletid

MIG/MAG-keevituspõletid tuleb keevitussüsteemi jaoks optimaal­selt seadistada. Keevituspõleti valik sõltub sellest, kas keevita­mine toimub käsitsi (joonised 26 ja 27), mehhaniseeritult või
robotiga (joonis 28).

Kuni umbes 4,5 m pikkused põletid tagavad stabiilse traadi etteande.

Vedavaid (Push-pull) keevituspõleteid (joonis 28) kasutatakse samuti koos
traadi söötjaga. Nende süsteemide korral lükatakse ja tõmmatakse keevitustraati
sünkroonselt, muutes sellega traadi etteande eriti täpseks. See pakub märkimis­väärseid eeliseid eriti alumiiniumi keevitamisel.

Keevituspõletite tüübid

Keevitusprotsess
määrab ära

keevituspõleti tüübi.

Vedav keevituspõleti

Joonis 26: Käsipõleti.

Joonis 27: Traadisöötjaga
keevituspõleti.

Joonis 28: Vedav

keevituspõleti.

JobMasteri funktsiooniga keevituspõletid on äärmiselt mugavad. Selle funktsioo­niga saab keevitaja kasutada kaugjuhtimist ja kolme infoväljaga, käepidemesse
integreeritud värvilist ekraani, et saada ülevaade kõige olulisematest keevitus­parameetritest, nagu näiteks keevitusvõimsus, traadi etteandekiirus, eelnevalt
salvestatud mälupesad ja kaare pikkus ning muuta soovitud väärtusi vastavalt
soovile.

Töötervishoiust ja tööohutusest rääkides on keevituspõletid end tõestanud ka
vahendina integreerida võimalus keevitusgaaside eemaldamiseks.

MIG/MAG keevituskursus 34

JobMasteri funktsiooniga
keevituspõleti

7.3.2 Keevituspõletite varu- ja kuluosad

MIG/MAG-keevituspõletid koosnevad mitmest eraldiseisvast osast
(joonis 29), mis võivad nendele avaldatud äärmuslike mõjude
taga järjel kuluda või kahjustuda.

1 Isoleerrõngas
2 Kontaktdüüsi hoidja
3 Pritsmekaitse
4 Vooludüüs
5 Gaasidüüs

Joonis 29: Keevituspõletite varu- ja kuluosad.

Keevitamise ajal toimub keevituspõleti vooludüüsis pidev elektriülekanne, et
siirdada lisametalli. Selle elektriülekande jaoks kasutatavad kontaktpinnad
kuluvad pideva koormuse tõttu.

Keevituspõletite
komponendid võivad

kuluda.

Kontaktdüüs ja kontaktpinnad

Kontaktdüüsi kvaliteet on samuti ülitähtis. Siin kasutatakse sageli elektrolüü til i sest
vasest (E-Cu), vask-kroomist (CuCr) või tsirkoonium-vasest (CuCrZr) valmistatud
materjale. Kontaktdüüsi ava sobitatakse vastavalt traadi läbi mõõdule.

Keevitustraat söödetakse läbi voolikupaketi komponendi abil, mida
tuntakse traadikõri nime all. On äärmiselt oluline, et traadi kõri
oleks valmistatud keevitatava lisamaterjaliga sobivast materjalist.

Alumiiniumi jaoks on soovitatav plastist traadikõri. Kõri siseläbimõõt peaks
olema u. 0,5 mm suurem kui lisametalli läbimõõt.

Põleti konnektori klamber traadikõri lukustusdetail (joonis 31) on värvikoodiga
ning sobitatakse samuti vastavalt lisametalli läbimõõdule.

Traadikõri ja
lisametalli mõõt
peavad omavahel

sobima.

Joonis 30: Traadikõri koos värvikoodiga klambriga.

MIG/MAG keevituskursus 35

Keevituspõleti põletipea sisese traadikõri valikukriteerium põhineb sellel, kas
tegemist on vesi- või gaasjahutusega keevituspõletiga. Vesijahutusega keevitus­põletid ei kuumene eriti, mistõttu võib nendel kasutatav kõri olla valmistatud
plastist. Gaasjahutusega keevituspõletid kuumenevad rohkem, mistõttu peab
traadikõri ots olema valmistatud messingist (joonis 31).

Joonis 31: Keevituspõleti põletipea traadikõri variandid.

7.4 Jahutusseadmed

Keevituspõleti tüüp mõjutab

traadikõri valikut.

Kõrge keevitustsükli ja suurte keevitusvoolude korral võivad keevituspõletid üle­kuumeneda. Seetõttu kasutatakse keevituspõletite kaitsmiseks jahutusseadmeid
(joonis 32).

Joonis 32: Jahutusseade.

Jahutusseadmed pikendavad keevituspõletite töötsüklit. See võimaldab ehitada
ka tunduvalt väiksemaid põleteid. Jahutusseadmed paigaldatakse tavaliselt
otse vooluallika alla ja on integreeritud keevitusprotsessi ja selle digitaalse
juhtseadme üldisesse võrku. See võimaldab vooluallikal kontrollida ja jälgida
jahutusvedeliku voolukiirust ja temperatuuri, mis on eriti oluline mehhaniseeritud
rakenduste puhul.

Kasutatav jahutusvedelik peab süsteemiga sobima, olema külmumiskindel ja

mittekorrodeeriv. Lisaks sellele on oluline kasutada ka jahutusvedeliku fi ltrit. See

hoiab ära jahutusseadme pumba saastumise, välistades seega kõik saastu­misest tulenevad kahjustused.

MIG/MAG keevituskursus 36

Jahutusvedelik ja jahutusvedeliku

fi lter

Vesijahutusega keevituspõleteid tuleb kasutada juhul, kui keevi­tus võimsus ületab umbes 250 A ja kaar põleb pikka aega.

7.5 Kaugjuhtimispult

Kaugjuhtimispuldid on mõeldud keevitusparameetrite seadistamiseks ja muut­mi seks otse keevituskohal. Seetõttu saab operaator keevitusprotsessi igal ajal
juhtida, ilma selleks vooluallika juurde minemata.

Kaugjuhtimispuldid on integreeritud kas otse keevituspõletile (joonis 33) või neid
kasutatakse eraldiseisvate seadmetena (joonised 34 ja 35). Kaug juhtimis puldil
on sageli sama funktsioon kui vooluallika juhtpaneelil. Lisaks saab keevitus­parameetreid salvestada ka Job'ina (mälupesana) ja seejärel kaug juhtimispuldilt
kättesaadavaks teha.

Vesijahutusega
keevituspõleteid
tuleks kasutada

alates keevitus­võimsusest 250 A.

Joonis 33: Keevituspõleti

kaugjuhtimispult.

Joonis 34: Kaugjuhtimis­pult ekraaniga.

Joonis 35: Kaugjuhtimis­pult võtmekaardiga.

7.6 Tööpõhimõte

Vooluallikatel on tänapäeval palju reguleerimisvõimalusi. Seetõttu on oluline,
et kasutajad saaksid iga konkreetse keevitustöö jaoks valida õiged keevitus­parameetrid võimalikult selgelt ja kiirelt. See ülesanne on tehtud lihtsaks
sünergilise kontseptsiooni abil, kus erinevad keevitusparameetrid seadistatakse
automaatselt ja vastavalt kasutaja tehtud valikule (joonised 36 ja 37). See
muudab süsteemid äärmiselt kasutajasõbralikuks.

Tööpõhimõtted järgivad alltoodud järjestust:

1. Valige keevitusprotsess

2. Valige protsessi variant

3. Valige keevitatav lisametall koos läbimõõdu ja kaitsegaasiga

4. Valige soovitud materjali paksus

5. Valige erinevad protsessiparameetrid

Tööpõhimõtete ülesanded ja

funktsioon

Tööpõhimõtete

põhikontseptsioon

MIG/MAG keevituskursus 37

Tööpõhimõtted on välja töötatud nii, et kõigepealt valitakse alati soovitud
keevitus protsess. Samuti saab selles etapis seadistada protsessivariandi, nt.
MIG/MAG impulss-sünergiline keevitus; MIG/MAG standardne käsikeevitus või
MIG/MAG LSC.

Teine samm hõlmab keevitatava lisametalli valimist koos selle läbimõõdu ja
sobiva kaitsegaasiga. Sellega valitakse ka seadmesse salvestatud sünergiline
karakteristik. Seejärel seadistatakse põhimenüüst „Keevitamine“ soovitud
materjali paksus, nt. standardne nurkõmblus asendis PB. Traadisöödu kiirus,

sellest tulenev voolutugevus ja keevituspinge konfi gureeritakse vastavalt eelne-

vatele valikutele.

Menüüpunktis „Protsessiparameetrid“ saab rakendada seadistusi, mis puuduta­vad gaasivoolu, keevitamise algust, keevitamise lõpetamist ja protsessi juhtimist.

Funktsioonid „Traadi sissesöötmine“ ja „Gaasitest“ on kasulikud funktsioonid,
mida saab juhtida ka nendele määratud nuppude abil.

Joonis 36: Tööpõhimõte TPS 270i.

Joonis 37: Tööpõhimõte puutetundliku
ekraaniga.

7.7 Kontrollküsimused

/ Mis on invertervooluallikate eelised?

/ Millal tuleks kasutada jahutusseadmeid?

/ Mida mõeldakse vedava keevituspõleti all?

/ Millised on kaugjuhtimispultide eelised?

MIG/MAG keevituskursus 38

8. LISAMETALLID

8.1 Täistraadid

MIG/MAG-keevituseks mõeldud keevitustraadid on tavaliselt poolile keritud
(joonis 38). Sõltuvalt kavandatud keevitustööst kasutatakse järgmisi poole:

/ 1 kg

/ 5 kg

/ 15 kg

Samuti on saadaval suurpakendid (Drum) suurtarbijatele, kus traati tõmmatakse
tünnist spetsiaalsete abiseadmete toel (joonis 39).

Joonis 38: Standardrull, 15 kg.

Joonis 39: Traaditünn, 300 kg.

Keevitustraatide poolide
suurused

Lisametalli täistraatide tavalised läbimõõdud:

/ 0,6 mm

/ 0,8 mm

/ 1,0 mm

/ 1,2 mm

/ 1,6 mm

Täistraatide pind peab vastama rangetele nõuetele, et kontaktdüüsis olevat
keevitus voolu saaks optimaalselt traadile edastada.

Traadi jäikus (cast) ja spiraalsus (helix) on samuti traadi optimaalset etteannet
mõjutavad tegurid. Nende väärtuste määramiseks laske umbes 3 m keevitustraati
kukkuda tasasele pinnale. Saadud läbimõõt on jäikuse väärtus ja peaks olema
umbes 600–800 mm, kui traadi läbimõõt on 1,2 mm. Kui traat tõuseb põrandalt
üles, on tegemist spiraalsusega. See väärtus ei tohiks olla suurem kui 50 mm.

Täistraatide
läbimõõdud

Jäikus ja spiraalsus

MIG/MAG keevituskursus 39

Oluline: Roostevabade ja kuumuskindlate teraste keevitamiseks

mõeldud keevitustraadid ei tohi olla vasetatud!

Legeerimata ja peeneteraliste teraste täistraadile kehtib rahvusvaheline standard
DIN EN ISO 14341 A. Selles määratletakse muuhulgas ka, kuidas täis traadid
tuleb märgistada (joonis 40).

Näide legeerimata materjalide täistraadi märgistamisest:

Teatud tüüpi
terase puhul ei tohi
keevitustraadid olla
vasetatud!

Tahkete keevitustraatide
standardiseerimine

Kaarkeevitus aktiivgaasis

Mehhaaniliste omaduste tunnus
(tõmbetugevus ja voolavuspiir)

Puhta keevismetalli löögisitkuse tunnus

Joonis 40: Legeerimata materjalide standardiseeritud tähistus.

Keevitustraadi keemiline koostis [%] (0.06-0.14 C 0.7-1.0 Si; 1.3-1.6 Mn

Segugaas, rühm M

8.2 Kaitsegaasi keskkonnas keevitatavad täidistraadid

Täidistraat on täidetud sulavelektrood (joonis 41).

Joonis 41: Täidistraat.

Täidistraate keevitatakse
peamiselt kaitsegaasi

keskkonnas.

Täidistraate keevitatakse peamiselt kaitsegaasi keskkonnas ja neid kasutatakse
sageli täis- keevitustraadi alternatiivina. Erinevalt täistraatidest on täidistraatide
vaba pikkus keevitamisel umbes 5-10 mm pikem, st 15-20 mm väljaulatusega.

Keevitustraat valmistatakse metalllindi külmvormimise teel. Ühes tootmis­jaamadest sisestatakse pulbriline täidis U-kujuliseks painutatud lindi sisse.
Järgmistes jaamades suletakse lint kas seda voltides või laserkiirega keevitades
ja kalibreeritakse seejärel lõpliku mõõduni.

MIG/MAG keevituskursus 40

Väljaulatus

Täidistraadi tavalised läbimõõdud on järgmised:

/ 1,0 mm

/ 1,2 mm

/ 1,6 mm

Keerukama tootmisprotsessi tõttu on täidistraadid kallimad kui täistraadid, ent
teatavates rakendustes pakuvad need palju eeliseid.

Täidistraatide eelised

+ Keevismetalli suurepärased mehaanilised omadused ja

korrosioonikindlus

+ Usaldusväärsed ja stabiilsed keevitusomadused

+ Sile keevisõmbluse pealispind

+ Vähe või puuduvad pritsmed

+ Minimaalne vajadus keevisõmbluse järeltöötlusele

Kaitsegaasi
keskkonnas
keevitatavate
täidistraatide
läbimõõt

+ Suurenenud tootlikkus

Täis- ja täidistraadi keevituskäitumise erinevused tulenevad peamiselt nende
erinevast ehitusest. Täistraadi puhul läbib keevitusvool kogu traadi ristlõike­pindala, samas kui täidistraadi puhul edastatakse suurem osa voolust läbi välis­kesta poolt moodustatud märkimisväärselt väiksema ristlõikepinna.

Täidistraadi pulbertäidise elektrijuhtivus on minimaalne. Selle füüsikalise efekti
tagajärjel on sama läbimõõduga täidistraatide voolutihedus tunduvalt suu rem,
kui täistraatide puhul. Kuna täidistraadi väliskestalt siirduvad pisarad keevises­se pihustavalt tekitab see märkimisväärselt laiema kaare ja loob ka laiema läbi-

keevitusprofi ili kui täistraadi kasutamisel.

Täistraadi ja täidistraadi
keevituskäitumine

MIG/MAG keevituskursus 41

Kaitsegaasi keskkonnas keevitatavad täidistraadid on klassi-

fi t seeritud kehtiva Euroopa standardiga DIN EN 758 järgnevalt:

1. B = aluselised täidistraadid

2. R = rutiilpulber täidistraadid aeglaselt tarduva räbuga

3. P = rutiilpulber täidistraadid kiirelt tarduva räbuga

4. M = metallpulber täidistraadid

Seda klassifi katsiooni kohaldatakse M-, R- ja P-tüüpi ning rooste-

vabade CrNi-legeeritud lisandite suhtes.

Erinevad täidistraadid erinevad materjali siirdumise poolest:

Rutiil- ja aluselised täidistraadid loovad hea läbikeevituse ja sileda kee vis-
õmbluse pealispinna, ning pritsmeid on minimaalselt. Lisaks sellele moodusta­vad need kahte tüüpi täidistraati räbu, mis toetab keevisvanni, kui keevitamine
toimub asendis. Rutiil- ja aluseliste täidistraatide kasutamisel on seetõttu
võimalik rakendada suuremat sulatustegurit.

Kaitsegaasiga
täidistraatide

klassifi katsioon

Erinevate täidistraaditüüpide
omadused

Metallpulbriga keevitustraadid ei tekita keevitamisel räbu. Lisaks täidistraatide
üldistele eelistele pakuvad need maksimaalset tootlikkust.

8.3 Kaitsegaasita täidistraadid

Kaitsegaasita täidistraadid tekitavad kaares gaase, metalliaure ja räbu, mis kait­se vad keevisvanni kokkupuute eest õhuhapnikuga. Nende täidistraatide kasu­ta misel pole seega kaitsegaasi vaja kasutada. Materjali siirdumine toimub väga
suurte tilkade kujul. Lisaks sellele tekib kaitsegaasita täidistraadi keevita misel
väga palju suitsu, mistõttu seda tüüpi täidistraate kasutatakse peamiselt õues
keevitamisel.

Kaitsegaasita täidistraatidega ei kasutata keevituspõleti gaasidüüsi. Täidistraate
keevitatakse tavaliselt alalisvooluga ning ühendades sulavelektroodi miinus­poolusega.

Kaitsegaasita täidistraatide puhul

pole kaitsegaas vajalik.

MIG/MAG keevituskursus 42

8.4 Kontrollküsimused

/ Millised on täistraatide tüüpilised läbimõõdud?

/ Millised on täidistraatide eelised?

/ Millised täidistraadid ei vaja kaitsegaasi?

/ Millised täidistraadid ei tekita keevitamise ajal räbu?

MIG/MAG keevituskursus 43

9. KAITSEGAASID

MIG/MAG-keevitusel on kaitsegaasi peamiseks ülesandeks kaitsta kaart ja
keevisvanni ümbritsevas õhus oleva lämmastiku ja hapniku eest. Ilma kaitse­gaasita reageeriks keevisvann hapniku ja lämmastikuga, põhjustades sellega
keevitusdefekte, nagu näiteks poore, räbupesi või haprust.

Lisaks sellele mõjutab kaitsegaas ka materjali siirdumist (jämedad või peened
pisarad), pindpinevust ja voolamist keevisvannis. Kaitsegaas mõjutab märkimis­väärselt ka läbikeevitust ja pritsmete hulka.

9.1 Kaitsegaaside standardiseerimine ja klassifi tseerimine

Kaitsegaasid on standardiseeritud vastavalt standardile DIN EN
ISO 14175 (AWS A5.32) ning jagatud seitsmesse põhirühma:

I: Inertgaasid ja inertsed segugaasid
M1, M2, M3: Oksüdeeruvad segugaasid hapniku ja/või

süsinikdioksiidiga

C: Väga oksüdeeruvad gaasid ja väga

oksüdeeruvad segugaasid

R: Redutseerivad segugaasid
N: Mittereaktiivsed gaasid või mittereaktiivsed

lämmastikuga segugaasid

O: Hapnik
Z: Segugaasid, mida ei saa klassifi tseerida vastavalt

eespool kirjeldatud kriteeriumidele.

Kaitsegaaside funktsioonid

Kaitsegaaside

klassifi katsioon

MIG/MAG keevituskursus 44

Need seitse peamist kategooriat jaotatakse alamrühmadesse vastavalt nende
reaktsiooniviisile (tabel 7):

Keevitus-

protsess

Sümbol Komponentide maht - protsentides

Põhi rühm Alarühm

Oksüdeeriv Inertne Redutseeriv

CO

2

O

2

Argoon Heelium H

MIG 1 1

2 100

3 Jääk 0,5≤ He≤95

MAG M1 1 0,5≤CO

2 0,5≤CO

3 0,5≤O2≤3 Jääk

4 0,5≤CO2≤5 0,5≤O2≤3 Jääk

M2 0 5< CO2≤15 Jääk

1 15< CO2≤25 Jääk

2 3< O2≤10 Jääk

3 0,5≤CO2≤5 3< O2≤10 Jääk

4 5< CO2≤15 0,5≤O2≤3 Jääk

5 5< CO2≤15 3< O2≤10 Jääk

6 15< CO2≤25 0,5≤ O2≤3 Jääk

7 15< CO2≤25 3< O2≤10 Jääk

M3 1 25< CO2≤50 Jääk

2 10< O2≤15 Jääk

3 25< CO2≤50 2< O2≤10 Jääk

4 5< CO2≤25 10< O2≤15 Jääk

5 25< CO2≤50 10< O2≤15 Jääk

≤5 Jääk

2

≤5 Jääk

2

1)

1)

1)

1)

1)

1)

1)

1)

1)

1)

1)

1)

1)

1)

1)

1)

1)

C 1 100

2 Jääk 0,5≤O

Z Segugaasid, mille komponente pole tabelis mainitud või segugaasid, mille koostis

jääb väljapoole määratud vahemikku²

2

≤30

)

Käesolevas klassifi katsioonis võib argooni osaliselt või täielikult heeliumiga asendada.
Kahte sama Z-klassifi katsiooniga segugaasi ei tohi üksteise vastu välja vahetada.

2

0,5≤H2≤5

Tabel 7: Kaitsegaaside klassifi katsioon vastavalt standardile DIN EN 14175.

Kaitsegaasi puhtus on teine kvaliteedikriteerium. Märgistus 4.6 tähistab puhtuse­astet 99,996%.

Oluline: Erinevad materjalid nõuavad erinevate kaitsegaaside
kasutamist!

Keevitusülesandeks õige kaitsegaasi valimine põhineb järgmistel kriteeriumidel:

/ Keevitatava materjali tüüp

/ Kulutõhususe arvestamine

/ Sobivus keevitusprotsessiks

Erinevad materjalid
nõuavad erinevate
kaitsegaaside
kasutamist!

MIG/MAG keevituskursus 45

Erinevatele materjalidele sobivate kaitsegaaside soovitused leiate tabelist 8:

Keevitusprotsess

vastavalt standardile

DIN EN ISO 4063

MIG (131) - Kõik metallid, välja arvatud

- Alumiinium ja vask

- Alumiinium ja vask

MAGM (135) - Roostevabad ja

- Roostevabad ja

- Madallegeeritud terased

- Legeerimata ja madallegee-

- Legeerimata ja

- Legeerimata/madallegeeritud

- Legeerimata ja

- Legeerimata ja

- Legeerimata terased

MAGC (135) C

Materjal

teras

kõrglegeeritud terased

kõrglegeeritud terased

ritud terased, täidistraadid

madallegeeritud terased

ja roostevabad terased

madallegeeritud terased

madallegeeritud terased

Kaitsegaasi keemiline

reaktsioon

Inertne

Vähem oksüdeeriv

Rohkem oksüdeeriv

Tabel 8: Erinevate materjalidega kasutamiseks sobivad kaitsegaasid.

Kaitsegaasi

klassifi katsioon

vastavalt standardile

DIN EN 14175

I 1
I 2
I 3

M 11
M 12
M 13

M 21
M 22
M 23

M 31
M 32
M 33

Gaasiballoonidel on vastavalt standardile DIN EN 1089-3 värvikoodiga tähistus
(tabel 9). Keevitamiseks kasutatavatel enamlevinud gaasidel on järgmised
värvi koodid:

Gaasi tüüp Tunnusvärv RAL nr Pilt

Puhas argoon Tumeroheline 6001

Hapnik Valge 9010

Vormiv gaas

lämmastik/vesinik

Heelium Pruun 8008

Segugaas - argoon/CO

Süsinikdioksiid (CO2) Hall 7037

2

Punane 3000

Ereroheline 6018

Gaasiballoonide värvikoodid

Lämmastik Must 9005

Atsetüleen Kastanpruun 3009

Tabel 9: Värvikood vastavalt standardile DIN EN 1089-3.

Standardballoonid tarnitakse tänapäeval täiterõhuga 200 või 300 bar.

MIG/MAG keevituskursus 46

9.2 Kaitsegaasi kulu mõõdetuna gaasidüüsil

Kaitsegaaside kulu on määratud ühikuga l/min ja sõltub järgmistest teguritest:

/ Gaasidüüsi läbimõõt

/ Kaugus töödetailist

/ Kaare tüüp

/ Keskkonnatingimused
/ Keevisõmbluse profi il ja liite profi il

Gaasikulu määramiseks kasutage rusikareeglit traadi läbimõõt
x 10. Sellest lähtuvalt seatakse rõhuregulaatoril 1,2 mm läbimõõ-

duga keevitustraadi gaasi tarbimise standardväärtuseks 12 l/min.

9.3 Kontrollküsimused

Rusikareegel
kaitsegaasi kulu
määramiseks

/ Mis on kaitsegaaside funktsioonid?

/ Millest sõltub kaitsegaasi kulu gaasidüüsil?

/ Mis on puhta argooniballooni värvikood?

MIG/MAG keevituskursus 47

10. PROTSESSI JUHTIMINE

MIG/MAG-keevituse vooluallikaid saab hõlpsasti konfi gureerida vastavalt

voolu allika tunnusjoonte ja standardiseeritud kaare tunnusjoone seosele, nagu
on üksikasjalikult kirjeldatud standardis DIN EN 60974-1. Vooluallika staatilised
omadused esindavad keevitusvoolu ja kaare pinge vahelist seost voolu-pinge
diagrammil, mida nimetatakse U/I diagrammiks.

Astmelise lülitusega vooluallikate puhul on staatilise vooluallika tunnusjoonte
arv identne erinevate reguleerimistasemete arvuga. Tänapäeval kasutatakse
peamiselt astmeteta reguleeritavaid seadmeid. Neil on peaaegu piiramatud
pinge tasemed ja seetõttu ka piiramatud staatilised tunnusjooned.

10.1 Tööpunkti reguleerimine

MIG/MAG-keevitusel tuleb seadmel kõigepealt alati valida pinge. Sellele
pingele vajaminev keevitustraadi kiirus (m/min) on teine seadistatav muutuja.
Antud keevitustraadi kiiruse põhjal näitab U/I diagramm keevitusvoolu vajalikku
tugevust.

Vooluallika
tunnusjoon selgitab
seost keevitusvoolu

ja kaare pinge vahel.

Tööpunkt on vooluallika tunnusjoone ja kaare standardiseeritud
tunnusjoone ristumiskoht. Tööpunktis pole kaar ei liiga lühike ega
liiga pikk ning põleb seetõttu optimaalselt (joonis 42).

Vooluallika tunnusjoon

Pinge U (V)

Kaare tunnusjoon

Voolutugevus I (A)

Joonis 42: Tööpunkti seadistamine.

Tööpunkt

Pikk kaar

Optimaalne kaar

Lühike kaar

Keevitustraadi kiiruse suurendamisel lüheneb kaar ja kaaresamba vähenenud
takistus põhjustab voolutugevuse suurenemist. Pinge peaaegu ei muutu, kuna
vooluallikal on praktiliselt püsivad pingeomadused. Seetõttu liigub tööpunkt
paremale (joonis 43).

Tööpunkt

MIG/MAG keevituskursus 48

Kui kaar on liiga lühike, võivad tekkida lühised ja suureneda
pritsmete hulk.

Vastupidisel juhul – traadi kiiruse vähendamine annab tulemuseks pikema kaare
ja väiksema voolutugevuse, kuna takistus kaaresambas suureneb. Tööpunkt
liigub vasakule (joonis 43).

Lühike kaar
võib põhjustada

pritsmeid.

Kui kaar on liiga pikk, võib see põhjustada sisselõikeid ja pooride
moodustumist.

Vooluallika tunnusjoon

Pinge U (V)

Kaare tunnusjoon

Voolutugevus I (A)

Joonis 43: Muutused tööpunktis.

Tööpunkt

Pinge ja voolutugevuse õige vastastikune suhe on ülioluline, et luua optimaalne
ja püsiva kaarepikkusega tööpunkt.

Pikk kaar võib
põhjustada
sisselõikeid ja

pooride tekkimist.

Kehtivad järgmised põhimõtted:

/ Kui voolutugevust suurendatakse, tuleb samal ajal

suurendada ka kaare pinget.

/ Kui voolutugevust vähendatakse, tuleb vähendada ka kaare

pinget.

Mõlemat saab juhtida, valides vooluallikal erineva kaare tunnus­joone.

MIG/MAG keevituskursus 49

Pinge ja
voolutugevus on

omavahel seotud.

10.2 Kaarepikkuse kontroll

Optimaalse keevitustulemuse saavutamiseks on kasulik omada konstantset
kaa re pikkust kogu keevituspiirkonnas. Kaarepikkuse kontrollloogika aitab säili­tada konstantset kaarepikkust.

Kaarekontrolli jaoks kasutatakse püsipinge tunnusjoont või
kergelt langevat tunnusjoont. Tulemus – kui keevitusvoolu tuge­vust muudetakse, siis pinge peaaegu ei muutu või ei muutu üldse.

Voolutugevus I

Kaarekontrolli
jaoks jääb
pinge praktiliselt

muutumatuks.

Pinge U

Voolutugevus I

Joonis 44: Kaarepikkuse kontrollipõhimõte.

Kaarekontrolli toimimine: kõigepealt eelvalitakse soovitud tööpunkt ning
selle le vastav pinge ja keevitustraadi kiirus ning see püsib keevitusprotsessi ajal
muutumatuna (joonis 44, keevituspõleti nr 3). Keevituspõleti ja töödetaili vahe­lise kauguse muutumine keevitamise ajal muudab kaare takistust (keevitus­põletid 2 ja 4). Kaarekontrolli juhtimissüsteem tasakaalustab nüüd kaare pikkuse
voolutugevuse abil.

MIG/MAG keevituskursus 50

Kaarekontrolli juhtimissüsteemi
toimimine

10.3 Kaugus kontaktdüüsi ja töödetaili vahel (elektroodi väljaulatus)

Kaugus kontaktdüüsi ja töödetaili vahel, mida nimetatakse ka elektroodi välja­ulatuseks, mõjutab protsessi toimimist ülisuurel määral (joonis 45).

Kontaktdüüsi ja töödetaili vaheline kaugus mõjutab järgmisi kee­vi tus protsessi elemente:

/ Voolutugevus

/ Pingelang

/ Läbikeevitus

/ Pritsmed

/ Kontaktdüüsi kuumenemine

Väljaulatus

Joonis 45: Väljaulatus.

Kui kontaktdüüsi ja töödetaili vaheline kaugus suureneb, on sellel järgmised
tagajärjed (joonis 46):

/ Voolutugevus nõrgeneb.

/ Pingelang suureneb.

/ Läbikeevitus on väiksem.

Kontaktdüüsi ja

töödetaili vahelise

kauguse mõjud

Kontaktdüüsi ja töödetaili

vaheline vahekaugus

Mõjud, kui kontaktdüüsi ja

töödetaili vaheline kaugus

suureneb

/ Rohkem pritsmeid.

/ Kontaktdüüsi vähenenud kuumenemine.

Kui kontaktdüüsi ja töödetaili vaheline kaugus väheneb, on sellel järgmised
tagajärjed (joonis 46):

/ Voolutugevus suureneb.

/ Pingelang väheneb.

/ Läbikeevitus on suurem.

/ Vähem pritsmeid.

/ Kontaktdüüs kuumeneb rohkem.

MIG/MAG keevituskursus 51

Mõjud, kui kontaktdüüsi ja

töödetaili vaheline kaugus

väheneb

Suureneb

Väiksem

Suurem

Vähem

Suurem

Joonis 46: Kontaktdüüsi ja töödetaili vahelise kauguse muutmise mõjud.

Kontaktdüüsi kuumenemine

Voolutugevus

Pingelang

Läbikeevitus

Pritsmed

Langeb
Suurem
Väiksem
Rohkem
Väiksem

vaheline vahekaugus

Kontaktdüüsi ja töödetaili

Praktikas seadistatakse kontaktdüüsi ja töödetaili vaheline kaugus madalamatel
vooluvahemikel umbes 10-15 mm ja suurematel vooluvahemikel umbes 15-20 mm.

Pikem vahekaugus leevendab kontaktdüüsile ja gaasidüüsile mõjuvat termilist
koormust, et vältida ülekuumenemist. Kontaktdüüsi ja töödetaili vaheline kaugus
mõjutab ka keevitusvoolu tugevust ja läbikeevituse sügavust.

10.4 Sünergiline keevitus

Tööpunkti konfi gureerimiseks on vaja ekspertteadmisi ja kogemusi. Lisaks kahele

muutujale („pinge“ ja „keevitustraadi kiirus“), eksisteerivad ka muud para meetrid,
mis mõjutavad kaare kvaliteeti ja seega ka keevitustulemust.

Sünergiline kasutamine on vooluallika kasutamine „ühe nupuga”. See funktsio­naal sus aitab kasutajal saavutada optimaalseid keevitustulemusi. See on
saavu tatav mistahes keevitustraadi-gaasikombinatsiooni eelprogrammeeritud
parameetrite abil.

„Ühe nupuga” kasutuse korral võtab keevitusseadme tootja oma
üles andeks kõigepealt määratleda konkreetsed parameetrid
mitme sugustele põhimaterjali, lisametalli ja kaitsegaasi kombi­natsioonidele. Need teadmistepõhised tulemused salvestatakse
elektroonilise andmebaasi kujul. Väljatöötatud keevitus karak­teristikuid saab elektroonilise andmeedastuse abil otse energia­allikale edastada.

Sünergilise keevituse puhul valib kasutaja vooluallikalt ainult lisametalli. Lehe
paksuse märkimine aitab kasutajal leida sobivad keevitusparameetrid. Seadme
mikroprotsessor tagab seejärel pideva keevitusparameetri valiku, mis ulatub
minimaalsest kuni maksimaalse ulatuseni.

„Ühe nupuga” kasutamine

Sünergilise
keevituse puhul
on parameetrid

eelprogrammeeritud.

MIG/MAG keevituskursus 52

10.5 Induktsiooni efekt

Induktor silub täiendava induktiivsuse abil keevitusahela voolupiike. Induktori
õige seadistamine sõltub järgmistest teguritest:

/ Kaitsegaasi tüüp

/ Keevitusandmed

/ Keevitustöö

Induktori suurus sõltub induktsiooni füüsikalisest väärtusest. Mida
suurem on induktor, seda rohkem see summutab vooluhulga
suu re nemist või vähenemist. Summutus on sümmeetriline, st
täiendav sisendenergia taastub hiljem uuesti täielikult.

Lühikese kaare puhul toimub tilkade siire lühiste kaudu. Lühise ajal tekivad
voolu piigid, mida induktor piirab (joonis 47).

Induktor ja induktori mõju

Suur induktor -

suur mõju

Joonis 47: Induktori mõju keevitusele.

Kui voolutugevus suureneb järsult, loob see tugeva ja stabiilse kaare. Voolu­tugevuse mõningane suurenemine loob pehme, ebastabiilse kaare.

MIG/MAG keevituskursus 53

Oluline: kaare süütamisel on eelistatav, kui voolutugevus suure­neb kiiresti ja induktori mõju on väike.

Kerge induktsiooniefekti mõju:

/ Rohkem pritsmeid

Madal induktsiooni-

efekt kaare
süütamisel

/ Jämesäbruline keevispind

/ Stabiilne, kohene kaare süütamine

/ Palju lühiseid

Märkimisväärse induktsiooniefekti mõju:

/ Minimaalsel hulgal pritsmeid

/ Peensäbruline keevispind

/ Kaare viivitusega süütamine, pisarate ebaregulaarne siire

/ Vähe lühiseid

10.6 Impulsskaarkeevitus

Nagu nimest „impulsskaarkeevitus“ juba aimata, suurendatakse selles keevitus­protsessis voolutugevust kõrgetele väärtustele vooluimpulsside abil (joonis 48).

Kerge induktsiooniefekti mõju

Märkimisväärse induktsiooniefekti
mõju

Joonis 48: Voolu liikumine impulsskeevituse ajal.

Nende vooluimpulsside abil viiakse lisametall keevisvanni.

Praktikas mõjutavad impulsskeevitusprotsessi stabiilsust ja dünaamikat paljud
lisaparameetrid. Nendeks parameetriteks on:

/ Impulsi kestus

/ Impulsi sagedus

tP: Impulsi kestus
f: Impulsi sagedus
IG: Põhivool
IP: Impulssvool
vD: Keevitustraadi etteandekiirus

MIG/MAG keevituskursus 54

/ Põhivool

/ Impulssvool

/ Keevitustraadi etteandekiirus

Impulsskaarkeevituse skemaatiline järjestus (joonis 49):

1. Kaar põleb madala põhivoolu juures.

2. Impulss põhjustab voolutugevuse suurenemist. See omakorda sulatab

aeglaselt keevitustraadi otsa.

3. Vool on jõudnud impulssvoolu väärtuseni. Keevitustraadi otsa sulatatakse

intensiivselt ja moodustub tilk. See pitsitatakse kokku näpistusefektiga (pinch

eff ect).

4. Voolu vähendatakse madalamale väärtusele. Tilga näpistamist jätkatakse ja

seda liigutatakse keevisvanni poole.

5. Tilk on traadi otsast eraldunud

6. Vool vähendatakse uuesti põhivool väärtusele

Joonis 49: Impulsskaarkeevituse faasid.

10.7 Kontrollküsimused

/ Mida mõeldakse tööpunkti reguleerimise all?

/ Mida reguleerib kaarekontroll MIG/MAG-keevituse ajal?

/ Millist mõju avaldab märkimisväärne induktsiooniefekt?

MIG/MAG keevituskursus 55

11. MIG/MAG KEEVITUSPROTSESSI

VARIATSIOONID

11.1 CMT keevitus

CMT („Cold Metal Transfer“) tähistab modifi tseeritud kaitsekaarkeevitust ja

kirjeldab madala soojussisestusega keevitusprotsessi.

CMT protsess ühendab uut tüüpi pisarate eraldumist koos samaaegse keevitus­traadi tagasisuunas liikumisega (joonis 50).

CMT tsükliaeg

Lühise faas Kaare faas

CMT keevitus: madal
soojussisend

Joonis 50: CMT põhimõte.

Tavapärase lühikese kaarega keevitusprotsessiga sulatatakse keevitustraati
pidevalt töödetailile. Lühise tekkimisel suurendatakse voolu lühise katkesta mi­seks ja kaare uuesti süütamiseks.

CMT keevitusprotsessis juhitakse tilkade eraldumist ja kaare taassüütamist
keevitustraadi tagasisuunas liikumisega. Keevitustraati söödetakse töödetailile,
kuni tekib lühis ja kaar kustub. Seejärel lülitatakse keevitustraadi liikumise suund
ümber, st traat tõmmatakse detailist eemale. See põhjustab lühise katkemise ja
kaare taassüttimise. Seejärel lülitatakse traadi liikumine uuesti ümber ja eel­kirjeldatud protsess algab uuesti.

Sõltuvalt lisametalli ja kaitsegaasi omadustest ja elektroodi läbimõõdust, toimub
kirjeldatud tagasiliikumine sageduse vahemikus 50 kuni 160 Hz.

CMT keevitusprotsessi järjekord

MIG/MAG keevituskursus 56

11.2 Tandemkeevitus

Tandemkeevituseks kasutatakse alati kahte täielikult isoleeritud
vooluallikat koos isoleeritud toiteahelaga keevituspõletiga
(joonis 51).

Tandemkeevitusel ühendatakse kõik tavapärased kaarevariandid (lühike kaar,
pihustav kaar, impulsskaar) ühte süsteemi. Tandemkeevitusel saab vastavat
kaarepinget mõõta ka eraldi ja kasutada juhitava muutujana.

Tandemkeevitus

Joonis 51: Robotiga ühendatud tandemkeevitussüsteem.

Täiustatud tandemkeevitusprotsessiga „TimeTwin“ sünkroniseeritakse mõlemad
kaared impulsskeevituse ajal 180° faasinihkega, et saavutada parim võimalik
stabiilsus. Etteandekiiruse muutmine on põhimõtteliselt võimalik, ent sellel on
väga ranged piirangud. Faasinihke tõttu jääb keevisvann TimeTwin protsessi
kasutades rahulikumaks; seda protsessi on siiski võimalik kasutada ainult
täielikult mehhaniseeritud variandina.

Tandemkeevitus erineb topelttraadiga keevitamisest selle poolest, et igal kee­vitus traadil on eraldi vooluallikas ja eraldi protsessijuhtimine (joonis 52). Tandem­keevituse pealesulatustegur on seetõttu suurem kui topelttraadiga keevitamise
puhul.

„TimeTwin“ keevitusprotsess

Erinevus tandemkeevituse ja
topelttraadiga keevitamise vahel

MIG/MAG keevituskursus 57

Sünk.

Joonis 52: Topelttraadiga keevitamise (vasakul) ja tandemkeevitamise (paremal) skemaatiline
esitus.

11.3 Laserhübriidkeevitus

Laserhübriidkeevitus ühendab laserkeevitus protsessi MIG/MAG­keevitusega (joonis 53). See tagab mõlema protsessi eeliste
optimaalse kasutamise ja täiendava sünergia loomise.

LASERKIIR

GAASIDÜÜS

ELEKTROOD

IMPULSSKAAR

LÄBIKEEVITUS

KEEVITUSSUUND

Laserhübriid-

keevitus ühendab
laserkeevituse

ja MIG/MAG­keevituse.

Joonis 53: Laserhübriidkeevituse põhimõte.

MIG/MAG-keevituse elemendid laserhübriidkeevitusel:

/ Suurepärane õhuvahe täitmisvõime

/ Lihtne kooste ettevalmistus

Laserkeevituse elemendid laserhübriidkeevitusel:

/ Suur keevituskiirus

/ Madal soojussisestus

/ Sügav läbikeevitus

MIG/MAG keevituskursus 58

Laserhübriidkeevituse omadused

Laseri suurt keevituskiirust ja kontsentreeritud energiat koos MIG/MAG kaarega
saab laserhübriidkeevituses kasutada kahel viisil:

1. Suur keevituskiirus õhukeste lehtede ühendamisel

2. Maksimaalne keevitussügavus paksemate materjalide puhul

Lisaks hõlbustab laserhübriidkeevitus erinevate alumiinium- ja terasdetailide
automatiseeritud ühendamist kiirusega kuni 8 m/min ja tipptasemel kvaliteediga.
Laserhübriidkeevitust kasutatakse siiski ainult mehhaniseeritud süsteemi osana
(joonis 54).

Laserhübriidkeevituse
kasutusalad

Joonis 54: Süsteemi seadmestik laserhübriid keevitamiseks.

11.4 GMAW jootmine

Kaitsegaasiga kaarjootmise ajal (GMAW jootmine), ei sulatata põhimaterjali
täielikult, vaid ainult veidi, sarnaselt tavapärasele jootmisprotsessile.

Kaitsegaasiga kaarjootmine erineb kaitsegaasiga kaarkeevitusest selle poolest,
et lisametallina kasutatakse madala sulamistemperatuuriga (910–1040 °C)
vase baasil keevitustraate. Madal soojussisestus vähendab defektide hulka ja
tsingi põlemise ulatust. Vase baasil traadid on ka korrosioonikindlamad.

Kaitsegaasiga kaarjootmise puhul kasutatakse kaitsegaasina põhirühma I või M
gaase. Seda protsessivarianti saab kasutada kõikides keevitusasendites, kas
käsitsi või mehhaniseerituna.

Erinevused
kaitsegaaskaarjootmise ja
kaitsegaaskaarkeevituse vahel

MIG/MAG keevituskursus 59

Kaitsegaasiga kaarjootmist tehakse tavaliselt lühikeses kaares või impulss­kaares. Kaitsegaasiga kaarjootmist kasutatakse, et ühendada õhukesi galvani­see ritud ja väga õhukest lehtmaterjali mida leidub peamiselt autotööstuses
(joonis 55).

Joonis 55: Kaitsegaasiga kaarjootmine autotööstuses.

11.5 Kontrollküsimused

/ Mida tähistatakse lühendiga CMT?

Kaitsegaasiga kaarjootmise
kasutusalad

/ Mis vahe on tandemkeevitusel ja topelttraadiga keevitamisel?

/ Mis on laserhübriidkeevitusprotsessi eelised?

MIG/MAG keevituskursus 60

12. KEEVISÕMBLUSTE TÜÜBID

JA NENDE ETTEVALMISTUS

Eksisteerib erinevat tüüpi keevisõmblusi (joonis 56).

Keevisliite profi il

Põkkõmblus
(I-õmblus)

V-õmblus

X-õmblus

Y-õmblus

Kahepoolne
U-õmblus

Joonis 56: Keevisõmbluste profi ilid ja nende tehniline kirjeldus.

Tehniline
sümbol

Sisemine nurkliide

Katteliide Välimine nurkliide

Keevisõmbluse profi il määrab ära keevitusprotsessi kaks peamist

aspekti:

1. Liite ettevalmistus.

2. Keevisõmbluse profi il.

Kahepoolne nurkõmblus
(T-õmblus)

Keevisõmbluse

profi il mõjutab
keevitusprotsessi.

Keevitusülesandeks mõeldud keevisõmbluse profi il sõltub mitmest tegurist:

/ Materjali tüüp

/ Materjali paksus

/ Keevitusprotsess

12.1 Liite ettevalmistus

Liiteprofi ili valik sõltub järgnevast:

/ Keevitusasend

/ Ligipääsetavus

/ Tundlikkus keevitusdefektidele

Kõige tavalisemaks keevisõmbluse profi iliks on nurkõmblus. Kui põkk-õmbluse

korral nõutakse täielikku ühepoolset läbikeevitust, on serva ettevalmistus vajalik
juhul, kui seina paksus on suurem kui 4 mm (joonis 57).

Serva ettevalmistus, kui materjal
on paksem kui 4 mm

MIG/MAG keevituskursus 61

α

α

d

t

k

α

α

d

tt

k

β

t

k

d

α

d

tt

k

β

t

k

d

HY-Naht

α

α

d

tt

k

α

β

α

d

tt

k

β

α

α

d

tt

k

α

d

t

k

β

t

k

d

t

β

y

t

β

r

β

α

d

tt

k

β

t

k

d

t

β

α

d

tt

k

t

k

α

d

tt

k

α

d

tt

k

β

t

k

d

t

β

α

d

tt

k

β

t

k

d

t

β

α

α

d

t

t

k

V-Naht

α

d

t

k

Y-Naht

α

α

d

tt

k

α

d

t

k

β

t

k

d

X-Naht

α

d

tt

k

β

t

k

d

HY-Naht

α

α

d

tt

k

α

d

t

k

β

t

k

d

β

d

t

k

β

d

U-Naht

α

d

tt

k

β

t

k

d

Doppel-HY-Naht

α

α

d

tt

k

α

d

t

k

β

t

k

d

d

t

k

β

y

d

t

k

β

d

d

t

k

β

t

k

β

r

r

β

Doppel-U-Naht

α

d

tt

k

β

t

k

d

d

t

k

β

d

t

k

β

Doppel-HY-Kehlnaht

α

α

d

tt

k

α

d

t

k

β

t

k

d

X-Naht

α

d

tt

k

β

t

k

d

HY-Naht

α

α

d

tt

k

α

d

t

k

β

t

k

d

d

t

k

β

y

d

t

k

β

d

t

k

β

r

β

Doppel-U-Naht

α

d

tt

k

β

t

k

d

d

t

k

β

d

t

Doppel-HY-Kehlnaht

α

α

t

V-õmblus

V-Naht

β

d

HY-Naht

HY-õmblus

k

t

k

β

r

t

d

Kahepoolne

t

d

k

Y-õmblus

Y-Naht

y

β

r

t

d

k

U-põkkõmblus

k

β

Kaksik HY-nurkõmblus

X-Naht

d

Kaksik HY-õmblus

t

k

d

X-õmblus

β

k

d

t

U-õmblus

Joonis 57: Keevitusservade ettevalmistus.

Servad peavad olema puhastatud roostest, šlakist ja muust mustusest.

Kokkutõmbumise vältimiseks on abi komponentide eelpingestamisest. Pakse­mate töödetailide puhul on soovitatav kasutada alustus- ja lõpetusplaate.

Servad peavad olema puhtad!

12.2 Keevisõmbluse paksus

Keevisõmbluste paksust tähistatakse tähega „a“ (joonis 58).

Joonis 58: Keevisõmbluse paksus „a“.

Põkkõmbluse korral seadistatakse arvutuslik keevisõmbluse paksus „a“ samaks
kui komponendi paksus „t“. Siin ei arvestata tavapäraselt tekkiva keevisõmbluse
tugevdusega.

Kui kasutatakse erineva paksusega lehtmetalli, jääb määravaks
väiksem suurus.

MIG/MAG keevituskursus 62

Määravaks osutub
lehtmetalli väiksem

paksus.

Nurkõmbluste korral on keevisõmbluse paksus „a“ sama kui võrdkülgse kolm­nurga kõrgus, mõõdetuna teoreetilise juurepunktini.

Oluline: kui keevisõmblust täielikult läbi ei keevitata, tohib arvu­tusse kaasata ainult tegelikult saadud õmbluse kõrguse!

Tegelik a-mõõde sõltub lehe paksusest. Õmbluse ristlõike ja
ühendatud komponentide vahel esinevate erinevuste vältimiseks

tuleb t ≥ 3 mm paksuste komponentide puhul järgida järgmisi

keevisõmbluste piirväärtusi:

/ "a min" ≥ 2 mm
/ "a min" ≥ √t maks-0,5
/ "a maks" ≤ 0,7x t min

Loeb ainult tegelik

a-mõõt.

Nurkõmbluste
piirväärtused

12.3 Kontrollküsimused

/ Millised tegurid mõjutavad keevisõmbluse profi ili?

/ Millisest seinapaksusest alates on keevisõmbluse serva ettevalmistamine

vajalik ühepoolse läbikeevitusega keevisõmbluse jaoks?

/ Milline on kõige sagedamini kasutatav keevisõmbluse profi il?

MIG/MAG keevituskursus 63

13. DEFEKTID KEEVISÕMBLUSES

13.1 Ülevaade keevisõmbluse defektidest

Keevisõmbluse defekte on mitut tüüpi. Defektid on klassifi tseeritud ja lubatud

piirväärtused on antud standardites.

Keevisõmbluse defektid mõjutavad keevitatud konstruktsiooni ja
neid liigitatakse sageli järgmistesse kategooriatesse:

/ Keevisõmbluse sisemised defektid (tabel 10)

/ Keevisõmbluse välised defektid (tabel 11)

13.2 Keevisõmbluse sisemised defektid

Keevisõmbluse
defektide

klassifi katsioon

Defekti tüüp

Poorid

Räbupesad

Vigane
läbikeevitus

Praod/
kuumpraod

Pilt

Põhjus(ed) Lahendus

- Parandage kaitsegaasi

- Defektne kaitsegaasi
kaitse

- Niiskus

- Saastumine

- Takistav kate

- Keevitusvool liiga madal

- Kaar liiga pikk

- Liite kehv ettevalmistus

- Räbu valgumine
täidistraadiga
keevitamisel

- Ebasobiv liite
ettevalmistus

- Keevitusvool liiga madal

- Kaar liiga pikk

- Keevituskiirus liiga
kõrge

- Keevisõmbluse laiuse
ja keevisõmbluse
sügavuse ebasoodne
suhe

- Komponendi suured
sisepinged

- Vale lisametall

- Jahutusvedeliku leke

katvust

- Hoidke töödetail ja
lisametall kuivad

- Puhastage töödetail

- Kasutage puhast
lisametalli

- Eemaldage pinnakatted

- Suurendage
keevitusvoolu

- Lühendage kaart

- Puhastage liite serv
ettevalmistuse ajal

- Korrigeerige
keevituspõleti asendit

- Suurem juure avamine

- Suurendage
keevitusvoolu

- Lühendage kaart

- Vähendage
keevituskiirust

- Järgige keevisõmbluse
laiuse ja sügavuse
tavapärast suhet 1: 1
(legeerimata terased)

- Punktige ilma pingeteta

- Valige sobiv lisametall

- Kontrollige
keevituspõletit

Tabel 10: Keevisõmbluse sisemised defektid – põhjused ja lahendused.

MIG/MAG keevituskursus 64

13.3 Keevisõmbluse välimised defektid

Defekti tüüp

Ebasüm-

meetriline
keevis õmblus

Keevis-

õmbluse
tugevdus

Sisselõiked

Kraatri praod

Pilt

Põhjus(ed) Lahendus

- Korrigeerige

- Keevituspõleti vale
töönurk

- Keevisvann liiga suur

- Valed keevitus­parameetrid

- Liiga palju lisametalli
keevituskiirust
arvestades

- Traadi läbimõõt liiga
suur

- Keevituspõleti vale
asend

- Kaar liiga pikk/pinge
liiga kõrge

- Keevitusvõimsus liiga
kõrge

- Liigne võngutamine

- Keevituspõleti vale
asend

- Tugev kokkutõmbumine
keevisvanni tardumisel

- Keevitusvoolu
vähendati liiga kiiresti

keevituspõleti asendit

- Vähendage
keevitusvoolu

- Lühendage kaare
pikkust

- Korrigeerige
parameetreid

- Suurendage
keevituskiirust

- Kasutage vähem
lisametalli

- Valige sobiva läbi­mõõduga keevitustraat

- Korrigeerige
keevituspõleti asendit

- Vähendage kaare
pikkust/pinget

- Vähendage
keevitusvoolu

- Korrigeerige
keevituspõleti asendit

- Vähendage
keevitusvoolu enne
keevitamise lõppu

- Jätke keevituspõleti
vanni kohale
gaasi järelvooluks
keevitamise lõpetamisel

Keevitus-

pritsmed

Servad pole
kohakuti

Praod/
kuumpraod

Liigne
läbikeevitus

- Valesti seadistatud
keevitusparameetrid

- Vale polaarsus

- Halva kvaliteediga
lisametall

- Vähene/halva
kvaliteediga kaitsegaas

- Töödetailide kehv
kinnitus või punktimine

- Deformatsioon
punktimise ajal

- Traageldusõmbluse
purunemine enne
ülekeevitamist

- Keevisõmbluse laiuse
ja keevisõmbluse süga­vuse ebasoodne suhe

- Komponendi suured
sisepinged

- Vale lisametall

- Jahutusvedeliku leke

- Soojussisestus liiga
kõrge

- Õhuvahe liiga suur

- Juureläbim liiga õhuke

- Seadistage õiged
keevitusparameetrid

- Valige õige polaarsus

- Katsetage lisametalli

- Kontrollige kaitsegaasi

- Kinnitage töödetailid
kindlalt

- Kasutage õiget
keevitusjärjestust

- Tehke traagelõmbluse
lõigud õige vahemaa
järel

- Järgige keevisõmbluse
laiuse ja sügavuse
tavapärast suhet 1: 1
(legeerimata terased)

- Punktige ilma pingeteta

- Valige sobiv lisametall

- Kontrollige
keevituspõletit

- Vähendage
keevitusvoolu

- Vähendage õhupilu

Tabel 11: Keevisõmbluse välimised defektid – põhjused ja lahendused.

MIG/MAG keevituskursus 65

13.4 Kontrollküsimused

/ Mis on keevituspritsmete võimalikud põhjused?

/ Kuidas tekivad sisselõiked?

/ Mis võivad põhjustada kraatripragusid?

MIG/MAG keevituskursus 66

14. TÖÖMEETODID

MIG/MAG keevitus pakub õmbluse geomeetria mõjutamiseks palju võimalusi.
Lisaks vooluallika reguleerimise võimalustele mõjutab õmbluse geomeetriat ka
keevituspõleti käsitsemine ja juhtimine.

Keevituspõleti juhtimisel eristatakse järgmisi töömeetodeid:

/ Keevituspõleti neutraalne juhtimine

/ Tõmbav tehnika

/ Tõukav tehnika

14.1 Tõmbav tehnika

Tõmbava tehnika puhul kallutatakse keevituspõleti sellise nurga
alla, et kaare surve põhjustab vedela keevisvanni tagasiliikumist
(joonis 60).

Joonis 59: Keevituspõleti neutraalne juhtimine.

Töömeetodid

Tõmbav tehnika

Joonis 60: Tõmbav tehnika.

Tõmbav tehnika võimaldab kaarel alusmaterjali sügavamalt sulatada. Selle tule­musel on läbikeevitus suurem ning tekib kõrgem ja kitsam keevisõmblus.

Tõmbava tehnikaga keevitamist tohib kasutada lehtmetallil paksusega kuni 3 mm
ning lühikese kaarega. Räbuga täidistraate saab samuti kasutada kergelt tõmba­va tehnikaga. See tagab parema kontrolli keevisvanni üle ja piisava läbi keevituse.

MIG/MAG keevituskursus 67

Tõmbava tehnika mõju

Tõmbava tehnika rakendamine

Kergelt tõmbav kuni neutraalne asend on keevituspõletil ka ülalt-alla keevituse
(PG) puhul. Ülalt-alla keevitamist kasutatakse ainult õhukeste lehtede jaoks,
kuna paksemate lehtede puhul eksisteerib sulatusdefekti oht edasiliikuva
keevis vanni tõttu.

14.2 Tõukav tehnika

Ülalt-alla keevitus

Tõukava tehnika puhul on keevituspõleti kaldenurk keevitamis­suunale vastupidine. Kaare rõhk surub enda ees vedelat keevis­metalli (joonis 61).

Joonis 61: Tõukav tehnika.

Tõukav tehnika on juureläbimite eelistatud meetod.

Materjali puhul, mis on paksem kui 5 mm, tuleks keevitamine läbi viia kerge
ettekalde - neutraalse tehnikaga, kuna see muudab nurkõmbluste keevis õmblu­sed tasapinnalisemaks. Keevisõmbluste servade läbikeevitamise ja märgu mise
parandamiseks peab keevitustraadi ots olema võimalikult lühike ja vaba.

Keevitades alt-üles (PF), laeasendis (PD) ja horisontaalses (PC) asendis, on
keevituspõleti asend endiselt mõningase ettekaldega.

Tõukav tehnika

Tõukava tehnika rakendamine

14.3 Punkt- ja intervallkeevitus

Punktkeevituseks kasutatakse spetsiaalset gaasidüüsi. Kompo­nendile avaldatakse survet sel moel, et kaitsegaas saab küljele
voolata. Kaar süüdatakse üksteise kohal asuvatel metall-lehtedel
ja keevitamine toimub eelseadistatud aja vältel (kuni 2 sekundit).

Punktkeevituse täieliku läbikeevituse tagamiseks ei tohi pealmine leht olla
paksem kui 4 mm. Õhupilu peab samuti olema väiksem kui 1 mm.

MIG/MAG keevituskursus 68

Punktkeevitus

Intervallkeevituse puhul käitatakse korduvate intervallidega
keevitus programmi, kus keevitamise ja pausifaasid vahelduvad.

Keevitusfaasis luuakse sula ning pausi ajal kaar ei põle. See
vahel du mine võimaldab saadud sulametallil jahtuda ja tarduda
kontrollitud viisil pausifaaside ajal.

14.4 Kontrollküsimused

/ Milline on keevituspõleti eelistatav asend õhukese lehtmetalli (kuni 3 mm)

puhul, nurkõmbluste horisontaalsel keevitamisel (asend PB)?

/ Kuidas mõjutab traadi lühem vaba ots läbikeevituskäitumist?

Intervallkeevitus

MIG/MAG keevituskursus 69

15. KEEVITUSMATERJALID

15.1 Legeerimata ja madallegeeritud materjalid

Legeerimata ja madallegeeritud materjalide keevitamisel
kasu ta tak se peamiselt rühma M 21 või M 22 segugaase. Üksik-
juhtudel kasutatakse kulude vähendamiseks ka puhast süsinik­dioksiidi (CO2), kuna sellel on poorsuse tekkimise osas väga
head omadused.

Rühmade M21 ja
M22 gaasid

Puhast CO

ei tohi kasutada, kui keevitatakse legeerimata või madallegeeritud

2

terast impulsskaarega. Seda seetõttu, et kaare moodustumisel tilga all ei võimal­da puhas CO

tilga usaldusväärset eraldumist.

2

15.2 Austeniitsed materjalid

Austeniitterased on roostevabade teraste suurim rühm. Nende peamisteks
sula mi komponentideks on kroom ja nikkel. Austeniitteraseid eristab suur korro­siooni kindlus, mida saab molübdeeniga veelgi suurendada.

Austeniitteraste keevitamisel on oluline meeles pidada, et nen­del materjalidel on suurem soojuspaisumine. Seetõttu tuleks töö­detailid tihedamalt punktida ning keevitada õmblused võima likult
vähese energia sisestusega.

Täisausteniitsed materjalid on vastuvõtlikud kuumpragunemisele, mistõttu on
oluline valida õige lisametall.

Austeniitteraste peamised
legeerivad komponendid

Tihe punktimine
ja väiksem
energia sisestus
keevisõmbluse
kohta

MIG/MAG keevituskursus 70

Austeniitsete teraste puhul kasutatakse kaitsegaasidena rühma
M 12 või M 13 gaase. CO2 või hapniku protsenti 1-3% loetakse

standardiks.

Gaase, milles on suurem hapniku või süsinikdioksiidi protsent, pole
soovitav kasutada, kuna see võib põhjustada legeerelementide
väljapõlemist ja liigset oksüdeerumist.

15.3 Alumiiniumi sulamid

Alumiiniumi sulamite keevitamisel on õige kaitsegaasi valik üli­oluline. Kasutada tohib ainult inertgaase.

Alumiinium võib vedelas olekus vabastada suures koguses vesinikku (tahkes
olekus seda ei juhtu). Tardumise ajal soovib see varem vabanenud vesinik
metallisulast väljuda ja moodustab seetõttu poore. Seetõttu tuleb alumiiniumi
keevitamisel iga hinna eest niiskust vältida. Samuti on oluline, et lisametalli
ladustataks õigesti ja kuivas kohas.

Alumiiniumi sulamite soojuspaisumine on kaks korda suurem kui teraste puhul.
See muudab alumiiniumi paisumis- ja kokkutõmbumispinged palju märgatava­maks. Kuumpragude vältimiseks on oluline, et õmbluste kooste oleks optimaalne.
Nurkõmbluste puhul peab keevituspõleti juhtimine alati olema tõukav.

Rühmade M12 ja
M13 gaasid

Inertgaasid

Vältige niiskust

15.4 Kontrollküsimused

/ Milliseid gaase tuleks kasutada alumiiniumi MIG-keevituseks?

/ Milliseid gaase kasutatakse legeerimata ja madallegeeritud materjalide puhul?

/ Milline peaks olema keevituspõleti juhtimistehnika alumiiniumi sulamite

nurkõmbluse korral?

MIG/MAG keevituskursus 71

16. TÖÖTERVISHOID JA
TÖÖOHUTUS

Keevitamisel tuleb arvestada mõne põhilise ohuga:

/ Optiline kiirgus

/ Elektrioht

/ Käsitsemisvead

/ Lenduvatest sädemetest põhjustatud tulekahju

/ Saasteained

Oluline: keevitustööde tegemisel tuleb kanda riideid, mis katavad

keha piisavalt!

Kui eksisteerib vigastuste oht sädemete, metallipritsmete või
lee ki de tekkimise tõttu, tuleb kanda keevituse kaitseriietust, mis

vastab Euroopa standardi DIN EN 470 spetsifi katsiooninõuetele

(joonis 62). See peab olema kirjas nii riietuse pesuhooldussildil
kui kasutusjuhendis.

Ohud keevitamisel

Olulised ohutusjuhised!

Joonis 62: Keevituse kaitseriietus: jakk ja kindad.

16.1 Kaare kiirgusest põhjustatud ohud

Kaar ja keevisvann kiirgavad nähtavat ja nähtamatut kiirgust.

Selle kiirguse intensiivsus sõltub järgnevast:

/ Sisendenergia või voolutugevus

/ Kaare suurus

/ Kaare temperatuur

/ Kaare tüüp

/ Temperatuuri jaotus

MIG/MAG keevituskursus 72

Elektrikaar kiirgab järgmist tüüpi kiirgust: nähtav kiirgus,

nähta matu infrapunakiirgus, ehk soojuskiirgus ja samuti
nähta matu ultraviolettkiirgus. Elektrikaar ei kiirga MIG/MAG-

keevitusel röntgenikiirgusega sarnast kiirgust.

/ Nähtav valguskiirgus

Potentsiaalne risk:

Kui kaitse puudub või on ebapiisav, põhjustavad nähtavad valguskiired silmade
jaoks ebameeldivat pimestust. Kui inimese silmad puutuvad nähtavate valgus­kiirtega kokku korduvalt, sageli ja pika aja vältel, võib see nägemist pikaajaliselt
kahjustada – eriti hämaras nägemise võimet.

Kaitsemeetmed:

Nähtavate kiirte eest kaitsmiseks kasutavad keevitajad visiire või kiivreid, millel

on standardiseeritud ja sobivalt tumeda tooniga kaitseklaasid (keevitusfi ltrid).

/ Infrapuna- ehk soojuskiirgus

Kaare kiirte tüübid

Nähtavad valguskiired

Potentsiaalne risk:

Infrapunakiirgus võib põhjustada põletusi. Ennekõike soojendavad nähtamatud
infrapuna- ehk soojuskiired kehaosi, mis asuvad otse keevitatava punkti juures,
st eriti käsi ja ülakeha. Samuti eksisteerib silmakahjustuse oht. Kui kaitsmata
või piisava kaitseta silmad puutuvad selle nähtamatu kiirgusega pika aja jooksul
kokku, võib see põhjustada läätse hägustumist (hallkae).

Kaitsemeetmed:

Kaitseks kiirgusest tuleneva kuumuse eest tuleb keevitajal kanda kuumakindlat
kaitseriietust (joonis 63) ja spetsiaalseid keevituskindaid. Silmi kaitstakse
infrapuna kiirguse ehk soojuskiirguse eest standardiseeritud kaitseprillidega.
(joonis 80).

/ Ultraviolettkiirgus

Potentsiaalne risk:

Silmadele on kõige ohtlikum ultraviolettkiirgus. „Keevitajapimedus“ põhjustab
valulikke silmi, pisaraid, valulikku valgustundlikkust ja silmalaugude turset. Enim
mõjutab see kiirgus tavaliselt silma sidekesta, rasketel juhtudel ka sarvkesta.
Ultraviolettkiirgus võib ka nahka põletada (päikesepõletuse efekt).

Infrapuna- ja soojuskiirgus

Kaitsemeetmed:

Kuumuskindel kaitseriietus, mis koosneb kaitsekombinesoonist ja -kinnastest,
mis hoiavad ära põletusi.

MIG/MAG keevituskursus 73

Standardiseeritud kaitseprillid kaitsevad silmi võimaliku keevitajapimeduse
eest. Silmi kaitsevad kaitseklaasiga kaitsekiivrid, mis tumenevad automaatselt,

vastavalt standardile DIN 4647 (joonis 63). Keevitusfi ltrid on optilised ekraanid, mis
fi ltreerivad tekkivaid kiiri. Kaitsefi ltrid on jaotatud erinevatesse kaitsetasemetesse,
millele on omistatud spetsiifi lised kiirguse läbilaskevõimed (tumedused).

Joonis 63: Integreeritud sundventilatsiooniga visiir.

Kui keevitamise ajal on kaitsemeetmete puudumise tõttu tekkinud „keevitaja­pimedus“, aitavad selle vastu silmadele asetatud külmakompressid ja, pärast
arstiga konsulteerimist, silmatilgad.

16.2 Elektrivooluga seotud ohud

Võimalikud ohuallikad:

/ Vigane võrguühendus (nt ilma varjestuseta pistikud)

/ Defektne vooluallikas (puuduvad lülitid või kate)

/ Vigane keevituskaabel või voolikupakett

/ Vigane töödetaili maandusklamber

/ Vigane keevitusvoolu maanduskaabel

Oluline: kõiki hooldustöid tohivad teha spetsiaalselt väljaõppinud

töötajad ja ainult pärast seda, kui vooluallikas on välja lülitatud ja
asub elektriliselt isoleeritud olekus.

16.2.1 Avatud ahela pinge

Suurimaks elektriohuks on avatud vooluringi pinge UL. Kui kaart pole süüdatud,
on see kõrgeim pinge, mis vooluallika konnektorile rakendatakse. Avatud voolu­ahela pinge võib olla eluohtlik, kui keevitaja pistikut paljaste kätega puudutab.
Avatud vooluahela pinge muutub veelgi ohtlikumaks, kui keevitaja nahk on
niiske - kuna niiskus juhib elektrit. Tõhus kaitse eksisteeriva avatud voolu ahela
pinge eest hõlmab isoleerimist kaitsejalatsite, tööriietuse ja nahk kinnaste näol.

Oluline ohutusjuhis!

Avatud vooluahela pingest
tulenevad ohud

Pärast kaare süütamist on pinge madalam ja tekitab keevituspinge umbes
10-20 V. Vastavalt standardile UVV VBG 15 tohib alalisvoolu vooluallikate
avatud vooluahela maksimaalne väärtus olla tavapärase töö korral kuni 113 V.

MIG/MAG keevituskursus 74

Vahelduvvoolusüsteemide puhul on tippväärtus samuti 113 V, ent maksimaalne
efektiivväärtus on 80 V.

TÖÖTINGIMUSED AVATUD AHELA PINGE NIMIVÄÄRTUS

Alalisvool 113 V tippväärtus

Suurenenud elektrilöögioht

Suurenenud elektrilöögioht puudub

Mehhaaniliselt juhitav kaarkeevituspõleti,
keevitajale parema kaitsega

Tabel 12: Elektrivoolust tulenevad ohud.

Vahelduvvool 68 V tippväärtus
ja 48 V efektiivväärtus

Alalisvool 113 V tippväärtus
Vahelduvvool 113 V tippväärtus
ja 80 V efektiivväärtus

Alalisvool 141 V tippväärtus
Vahelduvvool 141 V tippväärtus
ja 100 V efektiivväärtus

Kitsastes ruumides keevitamisel on suurenenud elektrilöögioht. Siin kehtib
vahelduv voolule tippväärtus 68 V ja efektiivväärtus 48 V.
Seadmele tuleb kinnitada tuvastusmärgis „S“:

See silt on nõutav, et keevitussüsteemi saaks kasutada keevitustööde
tegemiseks suurenenud elektriohuga kohas.

CE-märgis tähistab, et seda toodet on testitud vastavalt tehnilisele
standardile.

Vee ja niiskuse elektrijuhtivuse tõttu ei tohi te KUNAGI istuda ega
lamada töödetailil, kui teie tööriietus on niiske, higine või märg!

Oluline ohutusjuhis!

MIG/MAG keevituskursus 75

16.2.2 Kaitsemeetmed elektrivooluga töötamisel

MIG/MAG-keevitamisel elektrivooluga seotud ohtude eest kaitsmiseks on
äärmiselt oluline, et te kasutaksite alltoodud ohutusmeetmeid:

Kasutage töötamisel alati nahkkindaid.

Ärge kunagi keevitage palja ülakehaga, isegi kui ilm on väga kuum.

Ärge kunagi hoidke keevituspõletit kaenla all.

Ärge kandke naelutatud tallaga jalanõusid.

Ärge kunagi istuge ega lamage metalli peal ilma puidust või vildist vahekihita.

Konteinerites ja kitsastes ruumides ärge nõjatuge metallseinte vastu, kui neil

puudub puidust või vildist vahekiht.

Ärge kasutage kahjustatud kaableid.

Konteinerites, suurtes korpustes, karptalades jne ei tohi kunagi keevitada

tavapäraste trafodega. Eelmainitud kohtades töötades ärge kasutage kunagi
tavalist võrgupingelt töötavat käeshoitavat lampi, vaid ainult lampe, mille
maksimaalne tööpinge on 42 V.

16.3 Saasteained ja aurud

Keevitusaurud sisaldavad eritoksiine, mis võivad inimeste tervisele äärmiselt

ohtlikuks osutuda. Need toksiinid tuleb seetõttu vastavate fi ltrite abil ruumiõhust

eemaldada.

Üheks nendest gaasilistest kahjulikest ainetest on osoon, mis moodustub ultra­violettkiirguse toimel alumiiniumi lisamaterjalide sulatamisel. Kaitsegaas argoon
on õhust raskem ja tõrjub seetõttu õhuhapniku madalatest lohkudest välja.
Eksisteerib keevitaja lämbumisoht!

Ohutusmeetmed
MIG/MAG-keevitusel

Keevitussuits

Osoonist ja argoonist tulenevad
ohud

Kroomi ja nikliga legeeritud teraste keevitamisel ning galvaniseeritud materjali­de ga töötamisel tekivad ka tervisele ohtlikud saasteained. Need tuleb eranditult
eemaldada kas mobiilsete või statsionaarsete äratõmbeseadmete abil (joonis 64).

Muuhulgas kaitsevad äratõmbeseadmed allkirjeldatud ohtude eest:

Üheks MIG/MAG-keevitamisel leiduvatest

kahjulikest gaasilistest ainetest on osoon, mis
moodustub ultraviolettkiirguse toimel alumiiniumi
lisamaterjalide sulatamisel.

Kaitsegaas argoon on õhust raskem. Seetõttu

tõrjub see õhuhapniku madalal asuvatest
süvenditest välja, mis tähendab, et keevitaja
võib lämbuda.

Kroomi ja nikliga legeeritud teraste keevitamisel

ning galvaniseeritud materjalide töötlemisel
tekivad ka tervisele ohtlikud saasteained, mis
tuleb ruumist eemaldada.

Joonis 64: Mobiilne

äratõmbesüsteem.

Gaaside äratõmme

MIG/MAG keevituskursus 76

Kergemaid õnnetusi ei saa välistada ka juhul, kui järgitakse õnnetuste vältimise
eeskirju. Seetõttu peaksid kõik olema kursis õnnetuse korral viivitamatult anta­vate esmaabi meetmetega!

16.4 Kontrollküsimused

/ Mis on MIG/MAG keevituse ohuallikad?

/ Kellel on lubatud MIG/MAG vooluallikaid remontida?

/ Mis tüüpi kiirgus põhjustab „keevitajapimedust“?

MIG/MAG keevituskursus 77

17. KEEVITUSPROTSESSIDE JA

PERSONALI KVALIFIKATSIOON

17.1 WPS (keevitusprotseduuri spetsifi katsioon)

Keevitamine vastavalt WPS'ile (keevitusprotseduuri spetsifi katsioonile) tähen-

dab, et keevitamine toimub vastavalt testitud parameetritele ja määratletud eel­tingimustele. Sellega määratakse kindlaks, kuidas keevisõmblus peaks olema
sooritatud ja millised keevitusparameetrid tuleb keevitajal seadmele seadistada.
WPS annab ka teavet, mis on vajalik keevisliite ettevalmistamiseks ja järeltöötle­miseks. Samuti on dokumenteeritud üksikasjad lisaainete ja keevitus asendi
ning keevisõmbluste kuju kohta.

17.2 Protseduuri kvalifi tseerimine

Protseduuri kvalifi tseerimiseks on kõigepealt vaja keevitusprotseduuri esialgset
spetsifi katsiooni (pWPS). See keevitusprotseduuri spetsifi katsioon kirjeldab

kõige olulisemaid keevitusparameetreid ja eduka keevisõmbluse eeltingimusi.
Seejärel keevitatakse katsekehad ja hiljem tehakse neile mehhaanilised katsed.

WPSi sisu

Esialgne WPS

Kui katsetulemused vastavad nõuetele, võib koostada keevitusprotsessi heaks­kiitmist käsitleva aruande (WPQR). Pärast seda saab pWPSi ümber nimetada

WPSiks. Keevitusprotsesside heakskiitmine ja kvalifi tseerimine on üliolulised ja

seetõttu tuleks neid käsitleda väga hoolikalt.

Keevitatud komponentide tootja kohustus on tõestada, et valitud keevitus­parameetrid vastavad standardile.

17.3 Keevitaja sertifi tseerimine vastavalt standardile DIN EN ISO 9606

Rahvusvaheline standard DIN EN ISO 9606 "Keevitajate kvalifi katsiooni testi­mine" määratleb käsikeevitajate oskuste katsetamise ja kvalifi tseerimise reeglid.

Vastavalt käesolevale standardile edukalt läbitud test tõestab rahvus vaheliselt
tunnustatud keevitaja käsikeevitusoskust.

Keevitaja katsed tõestavad

teadmisi ja käsikeevitusoskust.

MIG/MAG keevituskursus 78

Keevitaja kvalifi katsioon põhineb oskusel tunda ja teada olulisi keevituse muutu-

jaid, näiteks:

/ Keevitusprotsess

/ Toote vorm (leht; toru)
/ Keevisõmbluse profi il (põkk- või nurkõmblus)

/ Lisamaterjali materjalirühm

/ Lehe ja toru mõõtmed

/ Keevitusasend

/ Töödetail (keevisvanni juuretugi, gaasikaitse)

Seadustega reguleeritud valdkondades (nt survemahuti, katla või veeremi

ehitamisel) on katse edukalt läbinud ja kvalifi tseeritud keevitajate kasutamine

vastava toote valmistamise eeltingimuseks rakendusstandardi ning muude
eeskirjade alusel.

Keevitaja kvalifi katsiooni keevitusprotsessi jaoks tuleb kinnitada

iga kuue kuu tagant kas ettevõtte keevituse koordineerimis­personali või eksamineerija või eksamineeriva asutuse poolt.
Pikendus antakse pärast standardis määratletud keevitus prot­sessi teostamist. Katset tuleb korrata hiljemalt kolme aasta järel.

Pidev kvalifi katsiooni

tõendamine

17.4 Kontrollküsimused

/ Mida tähistab lühend WPS?

/ Keevitaja kvalifi katsioon vastavalt standardile DIN EN ISO 9606 põhineb

millistel keevitusmuutujatel?

/ Mitme aasta järel tuleb korrata standardile DIN EN ISO 9606 vastavat

keevitaja kvalifi katsioonikatset?

MIG/MAG keevituskursus 79

SÕNASTIK

IGPT transistorid

IGPT transistorid on pooljuhtelemendid, mida jõuelektroonikas kasutatakse.

Inertgaas

Inertgaasid on mittereaktsioonilised. Inertgaasideks on argoon, heelium ja
nende segud.

JobMaster

JobMasterit kasutatakse keevituspõleti käepidemel keevitusparameetrite muut­mi seks.

Juureläbim

Esimene läbim, mis tehakse liitesse mitme läbimiga keevitusel.

Kaare karakteristik

Kaare karakteristik tähistab kaare pinge ja kaare voolu vahelist suhet.

Kaare pikkus

Kaare pikkus on vahekaugus punktist, kus kaar keevitustraadist algab kuni töö­detailini jõudmiseni.

I

J

K

Keevitusjärjestus

Järjestus, millega luuakse konstruktsiooni keevisõmblused.

Läbikeevitus

Läbikeevituseks nimetatakse pinna sügavust, milles lisametall sulandub põhi­materjaliga.

Näpistusefekt

Keevitamisel nimetatakse näpistusefektiks tilga eemaldamist traadi otsast
kokku tõmbumise tagajärjel.

Oksiidi moodustumine

Oksiidide moodustumine keevisõmbluse pinnale keevitusvannis toimuvate
reaktsioonide toimel.

Osoon

Osoon on molekul, mis koosneb kolmest hapnikuaatomist.

Pealesulatustegur

Pealesulatustegur kirjeldab lisametalli kogust, mis teatud ajaühikus sulab.

L

N

O

P

Pooride moodustumine

Poorid on keevitusdefektid, mis on põhjustatud saastumisest või gaasi puudu­misest.

MIG/MAG keevituskursus I

SÕNASTIK

Punktimine

Komponentide ühendamine enne tegelikku keevitusprotsessi.

Roboti kontroller

Roboti kontroller annab roboti käsivarte liikumiseks vajaliku arvutusvõimsuse.

Soojussisestus

Energia, mis keevitamise ajal keevisõmbluse piirkonda sisestatakse.

Sünergiline keevitus

Sünergilise keevitamise puhul koordineerib vooluallikas vajalikke keevitus­parameetreid sünergiliselt.

Ultraviolettkiirgus

Ultraviolettkiirgus on elektromagnetiline kiirgus, mille lainepikkus on lühem kui
nähtav valgus ja mis on inimesele nähtamatu.

Vahekaugus keevituspõleti ja töödetaili vahel

Põleti ja töödetaili vaheline kaugus on kaugus gaasidüüsist keevitatava töö­detailini.

Vooluallika tunnusjoon

Konkreetse keevitusprotsessi jaoks vajamineva pinge standardiseeritud väärtus.

R

S

U

V

MIG/MAG keevituskursus II